Eesti alal rahvuslik liikumine (2)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Eesti rahvuslik liikumine 19.sajandil.

Referaat. Eesti rahvuslik liikumine 19.sajandil. Sisukord... Sisukord lk 1 Rahvusliku liikumise eeldused lk 2 Rahvusliku liikumise eesmärgid lk 2 Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid & nende pildid lk 3-5 Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused lk 6-7 Rahvusliku liikumise tähtsus lk 7  Rahvusliku liikumise eeldused... Rahvuslik liikumine tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu püüdis teha. Selle eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Rahvusliku liikumise peamisteks eeldusteks olid talu- poegade majandusliku olukorra parandamine, sunnimaisuse tühistamine, Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest, kooli võrgu laiendamine, eestlaste haridus- taseme kasv, talude päriseks ostmine, talurahva omavalitsuse kujunemine ning

Ajalugu

3

doc

Rahvuslik liikumine ja venestamine

RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees ­ liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke

Ajalugu

1

doc

Eesti Rahvuslik liikumine

kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus XIX sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Johann Voldemar Jannsen. Tema esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannseni programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. ,,Perno Postimees" pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. aastal kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema lube üle- eestilise laulupeo korraldamiseks

Ajalugu

1

docx

Rahvuslik liikumine

taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses JannsenEttevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"Jakob Hurt-Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluules. Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Aleksandrikooli komiteed-Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine

Kirjandus

1

docx

Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg?

haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemineku eest ja kooliraamatute väljaandmise eest. Esimene laulupidu 1869. aastal Tartus, kuhu oli kogunenud ligi tuhat pillimees ja lauljat, oli samuti korraldatud Vanemuise seltsiliikumise poolt. Laulupidu kasvatas oluliselt

Eesti ajalugu

2

odt

Arutlus

Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised 19.sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Rahvuslik ärkamine,rahvusliku eneseteaduse tõus oli omane paljudele rahvastele. Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti

Ajalugu

2

docx

RAHVUSLIK ÄRKAMINE

väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III;

Ajalugu

14

doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik

Ajalugu

Kommentaarid (2)