50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teddybear69
Õppematerjali autor
vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a
Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi 3
1920. aastad 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel 1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima. 2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva. 3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid. 4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse 5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid. 3. EV majandus 1920. aastatel MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid
meeleolud) tõusis väikeriikide rahvuslik meelsus majanduse range kontrolliga kaasnes riigirolli suurenemine USA majanduslik kasu, andis Antante’i poolele laene Sõja lõpp Idarindel 1917. a toimunud veebruari revulutsiooniga kukutati tsaarivõim, sõjavastaste meeleolude kasv, deserteerimine rindelt(joosti minema?) 1917.a uue sakslaste pealetungiga, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, sõlmiti Bresti vaherahu 1918.a Saksamaa katkestas vaherahu , uue pealetungiga vallutati Eesti ja Lääne-Venemaa alad 3.märts 1918. a Bresti separaatrahu, millega lõppes sõda Idarindel Sõja lõpp Läänerindel 1917. a astus sõta USA keskrrigid suurte pealetungidega edu ei saavutanud 1918.a toimus Saksamaal novembrirevulutsioon, millega kukutati võimult kei30ser ning
seadusi ja saata riigikogu laiali. Presidendiks sai Päts 14.Mis on maareform? Maareformi käigus võeti mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 talu, suurmaapidamised asendusid väikemaapidamistega, talurahvast kujunes kindel tugi Eestile. 15.Millal toimus vabadussõda, mis olid põhjused, kes sõdisid?Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. Punased hõivasid üle poole Eesti mandriosast, sealhulgas Rakvere, Tartu, Võru, Valga. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid enamasti ohvitserid ja koolipoisid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. 7.jaanuaril 1919 vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 11
Kõiv (2002-2003, 2006-2007), Ago Pajur (2000, 2003-2007), Harry Laiv (2003-2007), Maaja Nagel (2003-2007), Vjatšeslav Žiburtovitš (2003-2007), Ülle Ütt (2006), Helle Ruusmaa (2006), Kalle Lõuna (2006-2007). Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele. Mare Oja Ajaloo peaspetsialist SISUKORD EESTI AJALUGU...................................................................................................................... 3 PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID....................................................................................... 3 EESTI TALURAHVAS 14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI.......................................... 8 ROOTSI AEG EESTIS ........................................................................................................ 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid