Eesti ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Muistne vabadusvõitlus.

I periood 1208- 1212 .
1184 . augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert , kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa – Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad – Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt.

1208. hakkas võitlus. Ugandi – nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi.
1210. Võnnu piiramine – eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing – eestlaste võit. Viljandi piiramine1211 . Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised.
Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks.

II periood 1215 -1221.
Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised – nõustuti ristimisega. 1217 . suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu. Sakslaste suurim lüüasaamine.
Madisepäeva lahing – 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit.
Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lippDannebrog. Ristimine . 1220 . aastal omamoodi võiduristimine sakslaste ja taanlaste poolt. 1220. roostlaste vägi Läänemaal. Nende vägi lüüakse puruks.

III periood 1222-1227.
Hakati ahvima kiviheitemasinaid. Taanlased . Ambide kasutamine. Tartu all pikk lahing, sakslased lõpetasid selle tormijooksuga kindluse peale, palju tapmisi. Tartu langemisega oli peaaegu kogu Eesti sakslaste võimu all. Viimasena vallutati, ristiti Saaremaa. Sellega, muistse vabadusvõitluse lõpuga, sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg.

Vastastel oli sõjaline ülekaal(paremad vahendid,elukutselised sõjamehed, eestlastel vaja võielda ka teistega); vallutajad olid hea diplomaadid ja oskasid pingeid tekitada eestlaste, liivlaste ja latgalite vahel; eestlastel ei olnud välja kujunenud veel oma riiki.

Jüriöö ülestõus

Põhjused: Maa kuulus ikka Taani kuningle, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Eestimaad taheti maha müüa. Vasallid ja need kartsid aga uue võimu saabudes om võimu kaotamist. Ometigi oli Saksa ordu(?)-Taani vahel ostu-müügi leping sisuliselt juba tehtud.
Maade üleandmise ajal aga korraldati salajane ülestõus, see oli muistse vabadusvõitluse jätk nagu.
Jüripäev 23. aprillil 1343 puhudes pasunaga vms, sest seda ei osatud ohtlikuks pidada. Rünnak oligi ootamatu. Appi tulid Rootsi väed, kes olid taaniga sõjajalal sel ajal.
Eestlased said kotti.
Seejärel kasvas Liivi ordu mõjuvõim. Eestimaa läks ikkagi Saksa ordule.
Danzigi kongress . Lõpetati mingi sõjakäik vms.. 1397. aastal. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest. Kahanes Liivi ordu poliitiline mõju.
Juningeni armukiri – vasallide pärandamisõigust läänidele laiendati ja tugevdati nende seisundit .
Eesti halduslik jaotumus 16. sajandi keskpaigani: Ordu alad kõige suuremad, asuvad eesti keskel, natuke Saaremaal ja ka Hiiumaal, Narva jms. Tartu piiskopkond – tartu juures, ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole.
Aleveid oli orduaja lõpul 14.
Kaubandus. Suurgild – kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond – vennaskona vapil kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased neisse ei pääsenud.
Tallinnas kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti(peamiselt sakslased) ja Oleviste (peamiselt eestlased) gild. Toomgild .

Katoliku kirik ja usupuhastus. Kõrgeimaks kohalikuks kiriklikuks võimuks sai Riia peapiiskop. Piirkop – oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik .
7 sakramenti – ristimine, leeritamine , armulad, piht , viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine.

Tsistertslaste ordu – vanim Eestis asunud mungaordu. Üksinduses põlluharimine, aiandus , karjakasvatus. +naisharu.
Dominiiklaste kerjusmungaordu – ühiskondlikus elus aktiivsemad, „jutlustajad vennad.“
Frantsisklaste kerjusmungaordu – ühiskondlikus elus aktiivsem, „Hallid vennad“ – riietuse järgi. Dominiiiklased ja frantsisklased rändasid ja kuulutasid jumalasõna. Rahvaõpetajad, oskasid paljusid keeli.
Augustiinlaste ordu – Püha Birgittale, Pirital. Segaklooster.

16. sajandi alguses tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis kiriku keskvalitsusele. Poliitiline opositsioon tahtis kiriku maid, varasid , kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon tahtis sügavaid vaimulikke muudatusi. 1523. aastal jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Riia kaudu ka Tallinnasse.1524. pildirüüsted.

Toomkoolid ja kloostrikoolid.
1525 . Lübeckis trükiti jumalateenistse käsiraamat ka eesti-, läti-, ja liivikeelse selgitava tekstiga . Esimene kindlasti teadaolev eestikeelne trükis.
Simon Wanradt pani kokku luterliku katekismuse, mille eesti keelde tõlkis Pühavaimu kirik eesti jutlustaja Johann Koell(loe: kool). See trükiti 1535. Saksamaal. Vasemal pool alamsaksa, paremal pooleestikeelne tekst. See tahteti hävitada, mida tehtigi, aga ühe raamatuga täideti mingi teise raamatu kaasi.
Bernt Notke – Pühavaimu kirikus „ Surmatants .“
Balthasar Russow kirjutas alamsaksakeelse „ Liivimaa provintsi kroonika,“ mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikid. See ilmus 1578. aastal Rootsis Rostockis. Autor oli Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja.




Liivi sõda
Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis tungida ida poole; Poola kogus võimsust koos Leeduga. Moskva suurvürstiriigi piirid laienesid Liivimaani. Kõik tahtsid ülemvõimu Läänemerel. Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrgenemine.
Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile, Liivima pidavat olema Vene võimu alune maa. See oli väljamõeldis, kuid rahu tagamiseks võeti pakkumine vastu. Sõlmiti vaherahu, Tartu maks tuli tasuda 3a jooksul. 1554. Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused. Venemaal sel ajal Ivan IV Julm. Liivi delegatsioonil pold raha kaasas, ta otsustas sõja kasuks. Saarlased käisid Rootsi kuningalt abi palumas.
1558. tungisid Vene väed sisse. Narva pommitamine. Tartu pommitamine. Wilhelm von Fürstenberg juhiks eesti vägedel, siis Gotthard Kettler . Taani kuningas Frederik II ostis piirkonna, andis selle oma vennale hersog Magnusele. 1560 maabus Magnus Kuressaares. Koflikt. Magnus pidi tagasi minema.
1560. uus pealetung Vene vägede poolt. Hävitati Liivi ordu. Talupoegade ülestõus. Venelased olid vaenlase(sakslased) vaenlased. Tulid ka poolakad.
1561. aastal Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.(Harju-, Viru-, Järvamaa, Tallinna linn). Rootsi kuningas Erik XIV. Samal aastal naases Magnus. Saare-Lääne piiskopkond lakkas eksisteerimast, see liideti Taaniga. Ülejäänud vandusid truudust Poola kuningale Sigismund II-le. Poola ja Leedu sõlmisid 1569ndal uniooni.
Magnus palus abi Ivanilt, sai ka seda, ning rünnati Tallinnat.
Ivo Schenkenberg – Liivimaa Hannibal . Salk partisanisõdadeks venelastega.
Poole kuningaks sai Stefan Batory. Algas ulatuslik sõjaegevus Venemaa vastu.
1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-eesti läks Poola-Leedu alla, Põhja-Eesti oli Rootsi all.
1583. Pljussa vaherahu – Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla.
1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge.

Poola.
Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Lureti usk.
Kõrgeim ametiisik oli asehaldur . Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon .
Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö.

Rootsi.
Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner . 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere , Lihula . Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid . Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX.

Taani.
Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni – st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Need omakorda jagunesid vakustekst(vakusekohus).

1611. Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf, seejärel sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. 1625ndal aastal vallutasid rootslased Tartu.
1629. aastal Altmargi vaherahu - Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile.
1643 -1645 sõda Taani ja Rootsi vahel.
1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile.

Rootsi aeg

Halduskorraldus . Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu. Ülejäänust moodustus Liivimaa kubermang . Saaremaa kuulus Liivimaale, kuid säilitas eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ehk konsistoorium , maksusüsteem).
Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga.
Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku.
Kohtukorraldus : Eestimaal adrakohtunikud , Liivimaal sillakohtunikud.
Johan SkytteKindralkuberner , sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt.
1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.

Reduktsioon . Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud.
Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans.
Kehtestati ka riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle, sest neid keelati nüüüdsest müüa, osta, vahetada, pantida. Kuninga luba oli vaja.
Johan Reinhold Patkul – haritud ja kiuslik aadlipositsiooni juht, kes astus üles ignoreerima kuninga korraldusi.
1694. aastast hkkas kehtima uus haldusjaotus : Piir tõmmatu veidi kõrgemale praegusest Eesti-Läti piirist, Valga linn jäi Läti poole nt. Kaks distrikti.
1695-1697 oli näljahäda. Suur nälg. Kõige laastavam näljahäda.

Joachim Jhering – suutis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada.
Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim.
Johann Fischer – nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent. Liivimaa apostel . Koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine, Liivimaa kiriku organisatsiooniline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eiütle eiavalda Õppematerjali autor

Lisainfo

Musta Eesti ajaloos õpiku järgi tehtud konspekt, alguses pikemalt, lõpus lühemalt ja märksõnu lõpus rohkem.
muistne vabadusvõitus , liivi sõda , esimene maailmasõda , teine maailmasõda , rootsi aeg , vene aeg , jüriöö ülestõus , põhjasõda , veebruarirevolutsioon , oktoobripööre , iseseisvumine , taasiseseisvumine , vabadussõda , vaikiv ajastu , nõukogude aeg

Mõisted

Sisukord

  • Muistne vabadusvõitlus
  • Jüriöö ülestõus
  • Liivi sõda
  • Rootsi aeg
  • Põhjasõda
  • Rahvuslik liikumine
  • Venestusaeg
  • Esimene maailmasõda
  • Demokraatliku Venemaa autonoomse osana
  • Iseseisvumine
  • Vabadussõda
  • Majandusolud 1920. aastatel

Teemad

  • I periood 1208-1212
  • Liivimaa piiskop
  • Albert
  • Mõõgavendade ordu
  • Ugandi
  • piiramine
  • Viljandi piiramine
  • aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks
  • II periood 1215-1221
  • Lembitu
  • nõustuti ristimisega
  • Madisepäeva lahing
  • taanlaste
  • Dannebrog
  • III periood 1222-1227
  • Sellega
  • muistse vabadusvõitluse lõpuga, sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg
  • Danzigi kongress
  • Juningeni armukiri
  • Ordu alad
  • Tartu piiskopkond
  • Saare-Lääne piiskopkond
  • Aleveid oli orduaja lõpul 14
  • Mustpeade vennaskond
  • ja
  • Toomgild
  • Riia
  • peapiiskop
  • sakramenti – ristimine, leeritamine, armulad, piht, viimne võidmine, preestriks
  • pühitsemine, laulatamine
  • Tsistertslaste ordu
  • Dominiiklaste kerjusmungaordu
  • Frantsisklaste kerjusmungaordu
  • Augustiinlaste ordu
  • Lübeckis trükiti jumalateenistse käsiraamat ka eesti-, läti-, ja liivikeelse selgitava
  • tekstiga
  • Simon Wanradt pani kokku luterliku katekismuse, mille eesti keelde tõlkis Pühavaimu
  • kirik eesti jutlustaja Johann Koell(loe: kool). See trükiti 1535. Saksamaal
  • Balthasar Russow kirjutas alamsaksakeelse „Liivimaa provintsi kroonika,“ mis on Eesti
  • keskaja üks tähtsamaid allikid. See ilmus 1578. aastal Rootsis Rostockis. Autor oli
  • Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja
  • Rootsi
  • Moskva suurvürstiriigi
  • Tartu maks
  • Ivan IV Julm
  • tungisid Vene väed sisse
  • Erik XIV
  • Sigismund
  • II-le
  • Ivo Schenkenberg
  • Stefan Batory
  • sõlmiti Jam Zapolski vaherahu
  • Pljussa vaherahu
  • Täyssinä rahu
  • Poola
  • presidentkonnad
  • staarostkondadeks
  • maapäev
  • gümnaasium
  • Rootsi
  • linnuselääni
  • Karl IX
  • Taani
  • Saaremaa rüütelkonna
  • asehaldur
  • ametkondadeks
  • Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf
  • aastal Altmargi vaherahu
  • Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile
  • sillakohtunikud
  • Johan Skytte
  • Reduktsioon
  • Johan Reinhold Patkul
  • aastast
  • 1697
  • Joachim Jhering
  • Johann Fischer
  • Pühajõe mäss
  • Bengt Gottfried Forselius
  • Heinrich Stahl
  • Johan Hornung
  • Andreas ja Adrian Virginius
  • Akadeemiline Gümnaasium
  • Saksi kuurvürst August II Tugev, Vene
  • tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV
  • Narva lahing
  • Uusikaupunki rahu
  • Baltimaadel oli erikord
  • Korraldati restitutsiooon
  • senised seadused ja
  • maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir
  • Roseni deklaratsioon
  • Katariina II
  • aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus
  • George Browne
  • Browne positiivsed määrused
  • Pietism
  • aastal ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge, Anton Thor Helle
  • Hernuutlased
  • ja 1804. aasta talurahvaseadused
  • Talude pärandatava õiguse kehtestamine
  • teokoormiste normeerimine
  • aastal kinnitas keiser Aleksander I
  • Uue Eestimaa talurahvaseaduse, Liivimaal
  • Sellega kaotatigi pärisorjus
  • Pärisorjuse kaotamisega kaasnes perekonnanimede(priinimi) panek
  • Usuvahetusliikumine
  • aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude päriseksostmise korra ja
  • tingimused
  • aasta kevadel Harjumaa, Järvamaa, Virumaa talupojad
  • streikisid.. Mahtra sõda.
  • passiseadus, andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi
  • piires
  • Kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades
  • ning ülikool
  • kihelkonnakool
  • koolisundus
  • Esimene eestikeelne ajaleht 1806. aastal – „Tarto maa rahwa näddaliLeht.“
  • Püsiv eestikeelne ajakirjandus 1857. – Johann Voldemar Jannseni nädalaleht „Perno
  • Postimees.“
  • Johann Voldemar Jannsen
  • Jakob Hurt
  • Eesti Kirjameeste Selts
  • Carl Robert Jakobson
  • Sakala.“
  • Manasseini revisjon
  • Ado Grenzstein
  • Karl August Hermanni
  • aastal õnnistati Otepää kirikus sinimustvalge lipp
  • aastal valmis Balti raudtee
  • Jaan Tõnisson. „Postimees.“
  • Konstantin Päts. „Teataja.“
  • aastal linnavolikogu
  • valimistel võitis eesti-vene valimisblokk
  • Sotsiaaldemokraatia kujunemine
  • Venemaa
  • Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. VSDTP
  • aasta revolutsioon
  • Verine pühapäev
  • oktoober
  • oktoobri manifest
  • kutsutakse kokku Riigiduuma, ülevenemaaline rahvaesindus, ning et
  • kindlustatakse kodanikuvabadused, nt ka õigus luua poliitilisi organisatsioone, ning
  • lubas ka ametiühinguorganisatsioonide loomist
  • Rahvaasemike koosolek
  • Bürgermusse
  • Ülikooli aula
  • gümnaasiumid
  • kutsehariduskoolid
  • kõrgharidust
  • Sõjatööstuskomiteed
  • Linnadeliidu Tallinna Komitee
  • Põhja-Balti Komitee
  • Veebruarirevolutsioon. 1917., veeebruar
  • kodanlikule Ajutisele Valitsusele
  • Poska
  • Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. TSSN
  • Eestmärgiks seati poliitilise autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus
  • Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise
  • ajutise korra kohta
  • Ajutine
  • Maanõukogu(Maapäev)
  • loodigi 1
  • Eesti Polk
  • taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus
  • enamlaste populaarsuse järsk tõus
  • Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
  • Eestimaa
  • Sõja-Revolutsioonikomitee – Eestimaa SRK
  • Jaan Poskalt üle Viktor
  • Kingissepale
  • pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine
  • Maa kuulutati riigi omandiks
  • Kalendri muutumine!!
  • veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee
  • Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks
  • demokraatlikuks vabariigiks
  • Omakaitse
  • veebruari õhtul loeti Pärnus „Endla“ teatri rõdul ette Iseseisvusmanifest
  • veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal
  • moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts
  • Loeti ette ka iseseisvusmanifest
  • märtsil kirjutati Brestis alla ka rahulepingule: Nõukogude Venemaa loobus suurest
  • osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliseld Venemaa võimu
  • alla, ent siia paigutati Saksa sõjaväeosad
  • Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnistasid Eesti Vabariigi iseseisvust de facto
  • novembri 1918. aaastal kirjutati alla Compiegne’i vaherahule
  • novembril astus
  • Ajutine Valitsus taas kokku
  • kodusõja
  • Eesti Kaitseliidu ja Eesti Rahvaväe
  • Rahvaväe ebaedu põhjused
  • vastaseid oli rohkem; relvastuse ja varustuse ebapiisavus; otstarbeka juhtimissüsteemi
  • puudumine; madal võitlusmoraal
  • Eesti Töörahva Kommuun
  • soomusrongis ja
  • meredessandis
  • Johan Laidoner
  • jaanuaril 1919. algas Eesti vägede vastupealetung
  • Saaremaa mäss
  • Andres Rei
  • Esimese valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu maaseadus(okt) ja
  • põhiseadus(1920. juuni)
  • Võnnu lahing
  • Pihkvas rahuläbirääkimised
  • Detsembri algul uuesti
  • rahuläbirääkimised, Tartus
  • Jaan Poska juhtis läbirääkimisi. Venemaa poolt Adolf Joffe
  • Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril, 1920. aastal
  • Ometigi järgnes sõjale majanduslik tõus
  • muutus majandse olukord kriitiliseks
  • Maareform
  • asundusalud
  • Otto Strandman
  • Rahareform
  • jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon
  • Sisepoliitika
  • Põllumeeste Kogud
  • Eesti Rahvaerakond
  • Kristlik Rahvaerakond
  • Eesti Tööerakond
  • Asunike Koondis
  • Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
  • Eestimaa Kommunistlik Partei
  • Esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal
  • Suur kriis
  • kriisitamine
  • lehmakauplemine, riigipiruka jagamine
  • Andres Larka ja Artur Sirk
  • augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks
  • esimene rahvahääletus
  • jaanuaris astus jõusse uus põhiseadus
  • Vaikiv ajastu
  • 12. märtsil
  • Karl Einbund(Kaarel
  • Eenpalu)
  • kutsekodasid, mis
  • koondasid kõiki ühe eluala esindajaid
  • nda lõpuks oli demokraatlik kord asendunud diktatuuriga
  • Tartu vaim.“
  • kutsuti kokku Rahvuskogu
  • Eesti Vabariigi esimeseks
  • presidendiks Konstantin Päts
  • Välispoliitika
  • aastal
  • Balti Liit
  • Eesti-Läti kaitseliidu leping
  • sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping
  • Kultuurielu
  • Kultuurkapital
  • aastal haridusreform
  • Baaside ajastu
  • kirjutatud alla sellele paktile
  • oktoobril baltisakslased läksid
  • minema
  • esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest
  • väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval sõjaline
  • agressioon Eesti vastu. 16. juuni ultimaatumid ja Eestile ja Lätile
  • Johann Laidoner kirjutas 17. juunil Narva raudteejaamas alla „Narva diktaadile,“ mille
  • kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati
  • poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemiseks, eraisikud pidid loovutama kõik
  • relvad. Okupatsioon toimunud
  • Esimene nõukogude aasta
  • Juunipööre
  • peaministriks sai Johannes
  • Vares-Barbarus
  • Annektsioon
  • Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks
  • Vabariigiks
  • Ülemnõukogu
  • Rahvakomissaride Nõukogu
  • EK(b)P esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Teiseks sekretäriks Nikolai Karotamm
  • Repressiooni
  • 14. juunil massiküüditamine, 10
  • inimest
  • Sõda
  • hävituspataljone
  • metsavennad
  • Hjalmar Mäe
  • Eesti Rahva Ühisabi
  • Omakaitsega
  • Eesti leegion ähvardas läbi kukkuda. Pataljon „Narva.“
  • Velikije Luki
  • Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber
  • Otto Tief
  • Eesti
  • NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga
  • amnestia
  • Massiküüditamine 1949. aastal 26. märtsil
  • repatrieerus
  • aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. See üritus loodi, et
  • olukorda kontrollida ja võtta kasutusele vastavad parnadusmeetmed
  • Industrialiseerimine, kollektiviseerimine
  • Sundindustrialiseerimine
  • riiklikke põllumajandusettevõtteid
  • Kolhoosid
  • Käsumajandus
  • Näidisliiduvabariik
  • EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin
  • laveerimispoliitikat
  • rehabiliteerimine
  • aastal peetud NLKP XX kongressi
  • kus Hruštšov mõistis hukka Stalini isikukultuse
  • Represseeritute õigeksmõistmine
  • Põllumajanduse toibumine
  • Põllumajanduse spetsialiseerumine
  • Industrialiseerimise laienemine
  • Televiisorid, raadio
  • Komsomolid
  • BATUN
  • Helsingi gruppe
  • Vastupanu vormid
  • 40 kiri.“ 1980. okt-nov
  • Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
  • Abistamiskeskus. EVVA
  • Balti apell
  • Varimajandus
  • Kultuur Eesti NSV
  • vaimne opositsioon
  • Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem
  • Eesti NSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino
  • Taasiseseisvumine
  • MRP-AEG(MRP-Avalikustamise Eesti Grupp). 23. august Hirvepargis miiting
  • kus räägiti MRPst
  • loominguliste liitude ühispleenum
  • Aprillis toodi ka esmakordselt avalikkuse eest välja rahvuslipp
  • Konstitutsioonikriis.“
  • suveräänsusdeklaratsioonis
  • ENSV seaduste ülimuslikkus üleliidusliste
  • saeaduste suhtes
  • keeleseadus
  • veebruaris Eesti Kongressi valimised. Tegevorganiks oli seal Eesti Komittee, mille
  • esimeheks Tunne Kelam
  • EKP 20. kongress
  • üleminekuperiood
  • Isemajandava Eesti – IME kontseptsioon
  • 2001
  • Eesti Kogress tegevuse

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
56
doc
Eesti ajalugu
10
pdf
Eesti ajalugu
24
doc
Eesti ajalugu
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !