Eesti ajalugu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
SĂ€utsu twitteris

MUiNAs AEG


Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale , kuni 13. sajandi alguseni . Muinas aeg jaguneb:
Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr.
Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr.
Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr.
Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr.

Arheoloogiline kultuur - ĂŒhesuguste leidudega muististe rĂŒhmitamine, mis nĂ€itab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur ( Pulli ja LammasmĂ€e asulatega).
Kultuur
Asulad
Tegevus alad
Iseloomuliku-mad esemed
Elanike pÀritolu
SÔnad
Aeg
Kunda
Pulli, Lam-mas-mÀe
Korilus , kĂŒttimine, kalapĂŒĂŒk
Kivikirves, talb , kÔÔvits
Arvata-vasti Valge-venest
Meri, mÀgi, haug, rÀÀbis, eile, hÀbi, must, sugu
Mesoliitikum
Kamm-keraami-ka
Tamula , Valma
Lisaks eelmistele keraa -mika
Kunda esemed ja keraamilised esemed
Kaama jÔe ja Uuralite vahelt
3300 eKr neoliitikum
Vene-
kirves
Ardu
Looma-pidamine, vilja kasvata -mine
Venekirved, nööri jÀlgedega keraamika
Dnepri ja Reini jÔe vaheliselt alalt
HĂ€rg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu , kirves
2500 eKr neoliitikum
Asva
Asva, JĂ€bara
KÔik eelnevad
kivikirved, pronks esemed
kammke-raamika ja venekirve elanike jÀreltulijad
IX-VI saj eKr

MUINAS EESTI


1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline mÀrge Jurjevi (Tartu) kohta.
‘Jutustus möödunud aegadest ’ - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor.
TĆŸuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (TĆŸudskoje osero - Peipsi jĂ€rv).

Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism.
Eestlaste jumalad olid:
Taara (sĂŒndis Ebavere mĂ€el ja lendas sealt Saaremaale).
Uku
TÔnn - pÀrnu- ja viljandimaal .
Pekko - Settudel

1154 - Araablasest geograaf al- Idris mÀrkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna Àra mÀrkimiseks (KLVN - KolÔvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. SÔnast aest tuletas Jannsen sÔna Eesti.

MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227


LÀÀne euroopas ja venemaal valitses ristiusk ( katolik lÀÀnes ja Ôigeusk idas).
Ainsateks paganateks olid baltimere hĂ”imud. Eesti alal ĂŒritati ristimist teosteda nii Saksa kui ka Vene ristivĂ€gede poolt.
Saksamaa oli viimane feodaalselt killustatud riik. VÀlispoliitika pÔhimÔtteks oli " Drang nach Osten ."
Baltikum olid viimane ristimata koht euroopas.
Soome oli Rootsi poolt ristitud.
Eesti alast olid huvitatud Venemaa, Rootsi ja Saksamaa.
Varem Palestiinasse sooritatud 8 ristikÀiku olid olnud tulemusteta. SeepÀrast oldi vÀgagi huvitatud vÔimalusest saada maad, kodule palju lÀhemal.
Venemaa oli killustunud. Vene vÀikeriikidele tungisid kallale mongoli-tatarlased. See takkistas venemaa laienemist lÀÀnepoole.
1223 Kalka lahing - Vene-Mongoli lahing. Mongoli vÀgesid juhtis TsingishKhan. Mongolid vÔitsid.
1240- 1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal.

Ristiusk hakkas nii idast kui lÀÀnest rahulikul teel Eestisse levima.
1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus mÀÀras lÀÀnemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama.
1167 - Lundi piiskopi poolt mÀÀrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus.
1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard . Ta tuli VĂ€ina jĂ”e suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada ÜkskĂŒla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lĂ€hedal, kui taanlased kĂ€isid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pĂ€he.
Peale Meinhardi surma 1198 mÀÀrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda lÀbi.
JÀrgmiseks piiskopiks sai Breemenist pÀrit toomhÀrra Albert .
1201 - Albert rajas Riia linna.
1202 - Riias loodi MÔÔgavendade ordu ( Kristuse sĂ”jateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mÔÔga ja ristiga raudrĂŒĂŒ peal.
Liivalsed alistati aastaks 1208. JÀrgmisena vÔeti ette eesti.
Eestis tegutsesid sel ajale Johaniitide, Templivendade ja Deutooni ehk Saksa ordu. Neist igaĂŒhel oli oma mĂ€rk.

1208 - 1212. Muistse vabadus sÔja esimene periood.
Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. SĂŒgisel lĂ€ksid nad tagasi. Sellele jĂ€rgnesid eestlaste vastu sĂ”jakĂ€igud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tĂŒtar oli abielus Alberti vennaga.
LÔppes Turaida ( Toreida ) rahuga.
1215 - sÔja tegevus algas uuesti. VabadusvÔitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega lÀÀnemaale paar kuud enne vaherahu lÔppu.
1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi.
1223 - 1227. Muistse vabadus sÔja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa.

Lahingud:


1210 – Ümera lahing. VĂ”nnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jĂ€id Ümera jĂ”ele jĂ€rgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need vĂ”ideti ootamatu rĂŒnnakuga. Innustas eestlasi.
1210 - Novgorodi vĂŒrst Mstislav Uljas ja Pihkva vĂŒrst Vladimir piirasid OtepÀÀd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hĂ”beda eest (80kg hĂ”bedat).
1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe . Kuuendal pÀeval algasid lÀbirÀÀkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased vÔtsid pantvange ning lÀksid tagasi liivimaale.
1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, lÀÀnemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivÀgesid ja eestlased pidid taanduma.
1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo . Rahuleppingu sÔlmimise pÔhjuseks oli kÔige muu ka eestisse jÔudnud katk.
1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vĂŒrst, tuli sĂ”jakĂ€iguga jĂ€rva- ning harjumaale. Piirati Varbola linnust. Eestlased ostsid ennast 700 marga hĂ”beda eest vabaks. Samal ajal kĂ€is Lembitu edukal sĂ”jakĂ€igul Pihkva all.
1215 - Sakslased tungisid Sakalasse ja Ugandisse. Piirati Ridalat. Esile kerkis Leola vanem Lembitu.
1215 - Kolme malev manööver. Saarlased sulgesid oma laevadega VÀina jÔe suudme , et saksa koged lÀÀnemerelt ei pÀÀseks sakslastele Riiasse appi. Samal ajal liikusid osa eestlastest Riia linna poole maadpidid. Kui saarlased nÀgid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jÀÀda ja pÔgenesid. MaavÀed ei jÔudnudki lahingutegevusse asuda .
1215 - Merelahing Uues sadamas. Saarlased rĂŒndasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada.
1215 - Alistusid Ugandi ja Sakala. RĂŒnnati Le(h)ola linnust. Saksalsed rĂŒĂŒstasid selle Ă€ra. Eestlaste vanemad vĂ”eti vangi kuid vahetati nende poegade vastu vĂ€lja. See ei meeldinud venelastele ja seetuĂ”ttu 1216 rĂŒndas Pihkva vĂŒrst Ugandit.
06.01. 1217 - Sakslased ja Eestlased tegid vastusĂ”jaretke venemaale Pihkva vĂŒrstiriiki.
1217 Veebruar - Eestlased ja Venelased rĂŒndasid koos OtepÀÀ linnust, mis ka vallutati sakslaste kĂ€est tagasi. Venelased hakkasid tunnetama ohtu saksa poolelt, et viimane vĂ”ib baltikumi Ă€ra vallutada.
21.09.1217 - MadisepĂ€eva lahing ehk lahing Viljandi lĂ€hedal. Sakslased rĂŒndasid eestlaste kogunemis kohta. Eestlased olid ka venelasi appi palunud , kuid need ei jĂ”udnud Ă”igeks ajaks kohale. Vanem Lembitu raiuti lahingus puru. Surmavalt haavata sai ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste esimene katse koondada maakonnad ĂŒhtseks armeeks.
1219 - Taanlased tulid Voldemar II VÔitja juhtimise all Tallinna lÀhedale. Neid oli siia appi kutsunud piiskop Albert. Taanlastele tulid omakorda appi lÀÀne-slaavlased. Taanlaste Danebrog lippu saamise lugu.
1220 - Rootslased , kuningas Johani juhtimisel tungisid LÀÀne-Eestisse - Lihulasse. Peale peavÀgede lahkumist löödi nad sealt eestlaste poolt tagasi.
1220 - Algas vĂ”idu ristimine . Taanlsed tulid pĂ”hjapoolt, sakslased lĂ”unapoolt. Saksalased poosid ĂŒles Pudi -Viru vanema, sest viimane oli usu Taanlastelt vastu vĂ”tnud.
1221 - Saarlased harju- ja virulaste abiga ĂŒritasid vallutada Tallinnat , kuid see ei Ă”nnestunud.
1222-1223 - Saaremaa piiramine.
1222 - Taani kuningas lasi Saaremaale kivilinnuse ehitada. Kui vĂ€lis mĂŒĂŒrid olid pĂŒsti aetud , lĂ€ksid pĂ”hivĂ€ed Saaremaalt minema. Saarlased tungisid allesjÀÀnutele kallale ja ajasid nad saarelt minema ning lĂ”hkusid ka pooleli oleva kindluse mĂŒĂŒrid. Selle lahinguga Ă”ppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. Ă”ppisid neid ka ise tegema ja Ă”ppetasid selleks ka eestlasi.
1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril . Saarema oli juba vaba. Vabastati kogu mandrieesti vÀlja arvatud Tallinn. Sakslased kogusid jÔudu ja hakkasid Eestit tagasi vallutama. Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatƥko (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta.
1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hÔivatud.
1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm kĂ€is eesti, sest eesti vallutajad olid tĂŒlli lĂ€inud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (LÀÀnemaa, JĂ€rvamaa, Virumaa). Ei tulnud vĂ€lja.
1227 - Saaremaal Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Viimasena vÔitles Muhu linnus, kuid Valjala alistus hiljem ilma vÔitlusetta.

Eesti allajÀÀmise pÔhjused:


Eestlased:
Puudusid reserv vÀed.
VÔitlesid killustatult.
Relvastus ja sÔjatehnika vilets.
Eestlaste vastu oli mittu riiki: Saksamaa latgalite ja liivlastega, Taani, Rootsi, alguses Venemaa.
RĂŒĂŒtlid:
Elukuttselised sÔdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde.
SÔjatehnika ja relvastu kaasaegne.
olid olemas reservid .

MÔÔgavendade ordu - ladina keeles Fratres miliciae Crist [Kristuse sĂ”jateenistuse vennad]. TunnusmĂ€rk - valge mantel, rist ja mÔÔk. Ordu liikmed jagunesid rĂŒĂŒtel-, preester - ja teeniavendadeks. Esimesi oli ordus 300, preestreid vĂ€hem aga teenijaid tuhandetega.

Eestlased olid katoliiklased.
Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg , mis kestis LiiwisÔjani 1561.

ORDUAEG (1227 – 1561)


Eesti ala oli jaotatud maahÀrrade vahel peale Muistset vabadusvÔitlust jÀrgnevalt:
PÔhaj-eestis Taani valdus , maahÀrraks Taanikuningas.
Tartupiikopkond, Tartu piiskop.
Saare-lÀÀne piiskopkond , Saare-lÀÀne piiskop.
Liiv Ordu riik, Ordumeister .

Algas feodaalse killustatuse aeg.
Tsistertslased - mungad Padise ja KĂ€rkna kloostrites, rahumeelsed.
1236 Saule lahingus purustati MÔÔgavendade ordu. Selle riismed ja kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu ĂŒks vĂ€iksem osa.
1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile , JÀrvamaa Ordule. Koos alustati vÔitlust Venemaa vastu.
1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jÔel, mille vÔitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel.
1240-1480 Mongli-Tatari ike venemaal. See segas venemaa demokratiseerumist.
1241 Taani hindamis raamat- raamatus olid ĂŒles loetud kĂ”ik Taaniriigi varad , sealhulgas ka paljud PĂ”hja-eesti kĂŒlad ja mĂ”isad.
1242 JÀÀlahing - PeipsijĂ€rvel ordu ja venelaste vahel. Viimased vĂ”itsid. See oli ordule hoiatuseks, et ta venemaale ei hakkaks trĂŒgima.

Esimene kivilinnus ehitati OtepÀÀle.
LÔuna eestis ehitati hooneid tellistest.
Suurimad kirikud olid Toomkirikud, mis asusid piikopkonna keskuses .
Jaanikirik (Tartus) - vÀljastpoolt kaunistatud terrakotadega.

TALLINN


Asutati alasliselt Ojamaa kaupmeestega. 1248 - Tallinn sai LĂŒbecki linna Ă”igused. Linn oli jaotatud kaheks: Toompea ja Allinn. Linnas asus 2 kirikut: Toom ja Oleviste . KĂ”ige varasemad ehitised on Romaani stiilis - madalad, paksude seintega. 14 sajandil hakkas Tallinnas levima gootistiil - akendel ja ustel teravkaared. Hooned pĂŒrgisid kĂ”rgustesse.

Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja UuspÀrnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi.
Kindluste tĂŒĂŒbid:
Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone.
Torn kindlus - nÀiteks Paide.

JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345)


Muistse vabadusvÔitluse jÀtk.
Parasjagu kĂ€isid Taani ja Ordu vahel lĂ€birÀÀkimised, et Taani mĂŒĂŒks oma alad Ordule.
Allikmaterjal : Bartolomaos Hoeneke " Liivimaa noorem riimkroonika ." (Ei ole tÀnaseni sÀilinud.)

PÔhjused:


Talurahva koormised kasvasid.
MÔisnikud hakkasid oma maamÔisadesse elama asuma.

KĂ€ik:


23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jĂ”udi LÀÀne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kĂ”ige varem lÀÀnistatud. JĂŒriöö valiti ĂŒlestĂ”usus alguseks, sest sellel pĂ€eval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi mĂ€rguandeks pidada. MĂ€rguande peale rĂŒĂŒstasid eestlased Harju- Virus mĂ”isu ja tapsid kĂ”ik saksasoost inimesed. Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kĂ”ik eestlaste vĂ€ed koondusid Tallinna alla. OrduvĂ€ed olid samal ajal Pihkva all sĂ”jakĂ€igul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi. Eestlaste 4 kuningat kustusti lĂ€birÀÀkimistele.
04.05.1343 - Paides toimunud lĂ€birÀÀkimistel tapeti eestlaste kuningad. Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. KĂ”igepealt löödi ĂŒlestĂ”usnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sĂ”jamĂ€el. rootslased jĂ”udsid kohale paar pĂ€eva peale sĂ”jamĂ€e lahingut. ÜlestĂ”us suruti maha lÀÀne-Eestis. Saaremaal algas ĂŒlestĂ”us JaagupipĂ€eval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel.
Tulemused:
Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi.
Eestlased kaotasid 7'000 meest. (Maksimaalne armee suurus oli 10'000).
Eesti maakonnad sÔlmisid sakslastega lepingud , mis mÀÀrasid Àra koormiste suurused. Saaremaale lÀksid need vÀiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad .
Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kĂŒmnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise, kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus.
TĂ€htsamad lahingud: Kanaveres, KĂ€mblas, Ravilas.
Eesti talupoegade armee piiras : Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust.

Peale JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu hakkas kujunema pĂ€risorjus. On arvatud, et kui jĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu poleks olnud, poleks eesti talupojad pĂ€risorjadeks muutunud.

1346 - Taani mĂŒĂŒs oma valdused PĂ”haj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule.
1347 - Saksa ordu andis pÔhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jÀi alles 3 vÀikeriiki.

Maarahvas XIV-XVI sajand.


Aadlikud asusid elama maale, et oma vĂ”imu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tĂ”usma teoorjus, seda eriti eramĂ”isates. Talupojad hakkasid jĂ€rjest rohkem mĂ”isnike juurest Ă€rajooksma. Nende ĂŒles otsimiseks ja tagasi toomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud .
Eestis olid sel ajajĂ€rgul adratalupojad , ĂŒksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserĂ€nnanud saksa ja rannarootslased.

Vaimuelu .


Maarahvas vÔttis katoliku usu kergesti vastu, sest tÔestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja vÔimsam, kui eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvÔtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid.
Muinaseesti usundile sarnane oli ka pĂŒhakute ja reliikviate kultus . PĂŒhakud samastati haldjatega. Seda kasutati Ă€ra katoliku usu peale surumiseks.
Tuntumad kohandatud pĂŒhakud:
Georgius - JĂŒri – Karjakaitsja
Peetrus - Peeter - Kalajumal.
Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja.
Antonius - TÔnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja.

Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tÔttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata.

VANA-LIIVIMAA SISESUHTED.

RÕIVATUS TÜLI.


Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rĂŒĂŒ mustaga. Ordu nĂ€gi selle oma autoriteedi ÔÔnestamist. Avaldas seetĂ”ttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhĂ€rrade mĂ”isad. RĂ”ivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev.
Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jĂ€i saamata. Veel palus abi PĂ”haj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mĂ”ningatel Saksa kĂ”rgaadlikelt, Leedu suurvĂŒrstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda.
1396 - Ordu rĂŒĂŒstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kĂ”ik linnused peale ToomemĂ€e.
RĂ”ivastus tĂŒli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK ) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nĂ”uda piiskopkondade vasallidelt osavĂ”ttu ordu sĂ”dadest.

Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nÔudmise kiri. Laiendati vasallide pÀrimis Ôigusi selle tulemusena.
1410 GrĂŒnvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ĂŒhendatud vĂ€gede vastu. Sakslased jĂ€id alla.
1421 MaapĂ€ev - Arutati ja otsustati tĂ€htsamaid vĂ€lispoliitilisi kĂŒsimusi jne. Esindatud oli neli seisust:
Riia peapiiskop ja ĂŒlejÀÀnud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu).
MaapÀevi peeti Vana- Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras.

1507 - Eestlastelt vÔeti relvakandmise Ôigus, mis sisuliselt tÀhendas orjaks muutmist . Saarlastel olid vÔrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused.

VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA.


1480 - Ordu rĂŒndas Pihkvat, kuna vene vĂ€ed olid seotud sĂ”dadest Mongolite vastu. Ordu rĂŒnnak ebaĂ”nnestus.
1481 - Venelased tegid vasturĂŒnnaku.
Walter von Pletenberg - ĂŒhendas ajutiselt Vana-Liivi sĂ”jajĂ”ud.
1501 - Pletenberg rĂŒndas oma ĂŒhendatud armeega Venemaad.
1502 - Pletenberg tungis uuesti Venemaale. Smolino lahing samanimelis jÀrve ÀÀres. Pletenberg suutis Venelased taganema panna.
1503 - Venemaaga sÔlmiti vaherahu, mida pikkendati korduvalt.
Ivan III liitis Venemaa ĂŒhtseks riigiks. Eestist lĂ”unas laius suur Leedu-Poola vĂŒrstiriik.
PÔhjamaades loodi Kalmaari union Taani kuninganna Margarete poolt. Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag.

KAUBANDUS.


13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sĂ€testati naabermaade linnade Ă”igusi. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai LĂŒbecki linna Ă”igused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja VanapĂ€rnu - Riia linna Ă”igused. VĂ”imuorganiks oli 14. sajandist linna raad . MaahĂ€rrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kĂ”rgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu. Aleveid oli orduaja lĂ”ppus eestis 14.
Kaupmehed olid koondudnud ĂŒendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud PĂŒha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pĂŒhak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-PĂ€rnu.
Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: lÀÀnde karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett ; itta : soola, metalle , veine jne.
Avatud suhtlemine tĂ”i siia ka eksootilisi kaupu. NĂ€iteks 1534 sai Tartu piiskopp ĂŒhelt Moskva vĂŒrstilt kaameli. Tallinnlased nĂ€gid kord ka lĂ”vi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse.
Arenes ka sisekaubandus.

KÄSITÖÖLISED.


KÀsitöölised kogunenud tsunftidesse , mille elu korraldas skraa . Skraa hakkas hiljem kÀsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele vÔtta uusi töövÔteid ja vahendeid.
KÀsitöölised koondusid ka gildidesse:
Kanuti gild ja Tooma gild - SaksapÀritolu kÀsitöölised.
Oleviste gild - Eesti pÀritolui kÀsitöölised.
KÀsitööliste gildi juht oli olderman (vanem).

HARIDUS .


Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid .
Johann Pulck - esimene kÔrgharidusega eestlane (16. sajandil).
Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ĂŒlem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu.
15. sajand hakkasid tekkima linna koolid.
1432 - esimene linna kool Tallinnas.
1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse kÀsiraamat." HÀvitati.
1526 - asutati Petseri Klooster .
1535 - Wanrad -Köhli katekismus . Vanim eestikeelne sÀilinud raamat (sÀilinud 10 lehte).
Hans Susi - 16.sajandil tahtis Piiblit eestikeelde tÔlkida, kuid suri katku.

EHITUS.


Valitses gootistiil - kitsad kĂ”rgustesse pĂŒrgivad majad. Esines palju ebasĂŒmeetrilisi ehitisi . 16. sajandi lĂ”ppus ehitati peamiselt hilisgooti stiilis. NĂ€iteks Suurgild, toomgild ja palju elumaju.
Basiilika - kolmelöövilised kirikud. Enamasti ehitati selles stiilis kaubakirikuid.

KUNST .


Enamus kunstnikest tuli LĂŒbeckist. 15. sajandil tegutses Liivimaal LĂŒĂŒbeckist pĂ€rit kunstnik Hermen Rode . Maalis Niguliste kirikus altarile pĂŒha Nikolause seigad .
Bernt Notke - "Surma tants'u" autor.
PildirĂŒĂŒste tulemusena hĂ€vitati palju maale ja skulptuure.
Michel Siitow - Tallinnas sĂŒndinud ja töötanud, ning Hispaanias ja Taanis Ă”ue kunstnikuna töötanud mees.

LIIWI SÕDA (1558-1583)


Eesti alal oli 3 vÀikeriiki: Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-LÀÀne piiskopkond.
Viimati oli eesti alad ĂŒhendanud Pletenberg - XV sajandi lĂ”ppus. Walter von Pletenberg oli viimane tĂ€htis ordumeister.

1501-1503 Vene-Liiwi sĂ”da. Liivlased vĂ”itsid tĂ€nu millele lĂŒkkus Liiwi sĂ”da 50 aasta vĂ”rra edasi.

XVI sajandil olid kÔik Liivimaa naabrid tugevnenud.

ROOTSI


Gustav Wasa suri 1560 sÔja ajal. Kuningaks sai Erik XVI. Rootaslastele ta ei meeldinud. 1569 sai kuningaks Erik XVI vend Johan III. Tema poeg Sigismund valiti ka Poola kuningaks. 1592 - kui suri Johan III sai Sigismundist Poola ja Rootsi kuningas. Tekkis personaal union. Sigismund sai nimeks Sigismund II August. XVII sajandi alguses sai Rootsi kuningaks Gustav Wasa kolmas poeg Karl, Karl IX-na. Kui oli Sigismundi troonilt tÔrjunud. 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf.

VENEMAA


Valitses Tsaar Ivan III. Liivi sÔja ajal oli Vene tsaariks Ivan IV ehk Ivan Julm. Ta vajas vÀljapÀÀsu lÀÀnemerele. Enne LiivisÔda vallutas Ivan Julm Astrahani ja Kaasani Volga ÀÀrest.

POOLA-LEEDU UNION.


Poola kuningas ja Leedu suurvĂŒrst liitsid oma vĂ€ed ja lĂ”id unioni. Kaugemaks unistuseks oli neil kogu Venemaa vallutamine. SĂ”ja algus aastail oli kuningaks Sigismund II August. Hiljem Stefan Batory.

TAANI


Ei omanud momendil eesti aladel oma mÔjupiirkondi, kuid soovis neid saada. Kuningas Frederic II.

Liivi vĂ€ikeriigid olid ka omavahel riius, mis nĂ”rgestas nende vastupanu vĂ”imet veelgi. Orduriik tĂŒlitses peamiselt piiskopkondadega.
Liivi vÀikeriigid pidid LiivisÔjas vÔitlema Rootsi, Venemaa ja Poola-Leedu unioni vastu.
Ajend: 1554 Tartu maks - Pletenbergi sĂ”lmitud rahu pikkendamisel kavaldasid Vene poliitikud Liivi omad ĂŒle ja hakkasid nĂ”udma Tartu maksu.
1557 - Liivimaa pidi Tartu maksu Àra maksma. Liivlased lÀksid tsaarilt uuesti rahu pikkendus paluma, kuid seda ei antud.

SÕJA KULG


1558 jaanuar - Tatarlased Ć ig-Alei juhtimisel tulid Tartu alla. Ordumeister FĂŒrstenberg kogus oma vĂ€ed ja lĂ”i tatarlased venemaale tagasi.
1558 aprill - Vene vÀed tungisid Narva peale. Toimus linna piiramine ja puhkenud tulekahju tÔttu alistasid venelased linna mais.
1558 juuli - Venelased vallutasid Tartu.
1558 august - Venelased vallutasid Rakvere, Laiuse , PÔltsamaa, Toolse . Vene vÀed jÔudsid Tallinna alla.
1559 Saare-LÀÀne piiskopp MĂŒnchausen mĂŒĂŒs oma valdused Taanile 30'000 taalri eest. Taani kuningas andis ostetud maa oma vennale Hertsog Magnusele.
1560 - Magnus jÔudis oma laevastikuga Kuressaare alla, mis oli sel ajal Saare-LÀÀne piiskopkonna keskuseks.
Magnus moodustas Jvan Julma abiga Eesti Kunigriigi, mille pealinnaks oli PÔltsamaa. Vastutasuks aitas ta Julmal Tallinnat piirata, kuid piiramisest ei tulnud midagi vÀlja.
Gothard Kettler - viimane Liivi ordu ordumeister. Soosis suhteid Poolaga. Kutsus poolakad Tallinna alla.
Harju-Viru vasallid kutsusid Tallinnasse kaitseks Rootslased.
1560 HÀrgmÀe lahing, Hoomuli mÔisa juures. Ordu kaotsa venelastele. Sellega purustati Liivi ordu armee.
1560 Viljandi linnus langes venelaste kÀtte. Sellega tehti Liivi ordule sisuliselt lÔpp peale.
1560 Puhkes talupoegade ĂŒlestĂ”us Harjumaal ja LÀÀnemaal. Suurim ĂŒlestĂ”us eestis. Kestis 2 aastat. Koluvere juures toimus ĂŒlestĂ”usnute vastu suurim lahing, mille eestlased ordule kaotasid.
1561 Liivi Orduriik lakkas olemast. Sellega likvideerusid ka eesti vÀikeriigid. OrduvÀe jÀÀnused hakkasid vÀikeste salkadena mÔne sÔdiva poole kasuks vÔitlema. LÔuna-eesti ja Kesk-eesti ordu alad lÀksid Poolale. Ordumeister Kettler sai Kuuramaa hertsogiks. PÔhja-eestis lÔid Rootslased Venemaa tagasi. Saared jÀid Taanile.
1563 Magnus andis Kuressaarele linna Ôigused.
1570 Magnus, kes abistas VenevÀgesid piiras Tallinnat 7 kuud. Piiramine lÔppes tulemusteta 7.mÀrts 1571.
Ivo Ơenkenberg - "Liivimaa Hannibal " - VÔitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu.
Ohtra JĂŒrgen - Talupoegade salga juht, mis sĂ”dis samuti Rootsi poolel venelaste vastu.
Balthasar Russow - PĂŒhavaimu kiriku Ă”petaja, kes kirjutas liivi sĂ”ja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika."

1577 Venelased piirasid Magnuse abiga 7 nÀdalat Tallinnat. EbaÔnnestus.

1570ndate aastate lÔppus tuli sÔja kulgu pööre. LÔuna-eestis tugevnesid Poola armeed , mis laiendasid oma valdusi Venemaa omade arvelt.
Rootsis toimus vÔimuvahetus - Gustav Wasa poeg Eric XIV pidi trooni loovutama Poolameelsele Johanile.
Poola lÔi Leeduga liitriigi Rzeczpospolita, mis ulatus peaaegu musta mereni. Kuningaks sai Stefan Batory.
1580ndate alguses saavutas edu Rootsi armee. Rootsi vĂ€gede ĂŒlemjuhatajaks oli Pontus de lā Gardie. Rootsi armee koosnes soomlastest ja rootslastest.
1582 Jam Zakvolski rahu - Poola ja Venemaa vaheline rahu. Poolakad andsid Venemaale neilt sÔja viimasel etapil vallutatud osa tagasi. LÔuna Eesti jÀi siiski Poolale.
1583 Pljussa vaherahu - Rootsi ja Venemaa vahel. PÔhaja-eesti jÀi Rootsile.

TULEMUSED:


PĂ”haj-eesti – Rootsile
LÔuna-eesti - Poolale
Saared - Taanile.
Algas nn. Kolme kuninga aeg.

EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700)

EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 – 1645)


VÔÔrvĂ”imude kĂ”rval olid ka omavalitsused - Eest-, Liivi- ja SaarerĂŒĂŒtelkonnad. RĂŒĂŒtelkonnad kutsusid kokku MaapĂ€eva. MaapĂ€evade vaheaajal valitsesid Maamarsalid.

POOLA AEG LÕUNAEESTIS


Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni . Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma Ă”ppeasutuse "TĂ”lkide Seminari ." Selle juures tegutses 1584 aastast gĂŒmnaasium, esimene eestis. Jesuiidid andsid vĂ€lja ka palju trĂŒkkiseid, kuid Eestlased hĂ€vitasid need hiljem. Jesuiitide tĂ€htsaimaks saadikuks eestis oli Antonio Possevino.

Sigismund Augusti privileeg - LÔuna-eesti aadlikele tagastati nende valdused ja kinnitati, et eesti talupojad on pÀrisorjad.
Kuigi Liivi sÔda oli lÔppenud ei saabunud eestisse rahuaeg. Poola ja Rootsi jÀtkasid vÔitlust eesti sisealade pÀrast.
1629 Altmargi rahu - Rootsi ja Poola vahel. LĂ”una-eesti anti Rootsile. VĂ”itlused jĂ€tkusid nĂŒĂŒd Taani ja Rootsi vahel.
1645 Brömsebro rahu - eesti saared lÀksid Rootsi valdusse.

Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg.

ROOTSI AEG (1645-1710)


Rootsi Kuningas mÀÀras eestisse asevalitsejaks Kindral - Kuberneri ja Liiwimaale kindral kuberneri. Kindral- kuberner oli ilmalik valitseja. Saaremaa allus seaduslikult Liivimaa kubermangule, kuid tegelikult tegutses rohkem iseseisvalt.
Rootsi Kuningateks sellel ajaloo perioodil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu nÀed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18 Eesti ajalugu #19 Eesti ajalugu #20 Eesti ajalugu #21 Eesti ajalugu #22 Eesti ajalugu #23 Eesti ajalugu #24 Eesti ajalugu #25 Eesti ajalugu #26 Eesti ajalugu #27 Eesti ajalugu #28 Eesti ajalugu #29 Eesti ajalugu #30 Eesti ajalugu #31 Eesti ajalugu #32 Eesti ajalugu #33 Eesti ajalugu #34 Eesti ajalugu #35 Eesti ajalugu #36 Eesti ajalugu #37 Eesti ajalugu #38 Eesti ajalugu #39 Eesti ajalugu #40 Eesti ajalugu #41 Eesti ajalugu #42 Eesti ajalugu #43 Eesti ajalugu #44 Eesti ajalugu #45 Eesti ajalugu #46 Eesti ajalugu #47 Eesti ajalugu #48 Eesti ajalugu #49 Eesti ajalugu #50 Eesti ajalugu #51 Eesti ajalugu #52 Eesti ajalugu #53 Eesti ajalugu #54 Eesti ajalugu #55 Eesti ajalugu #56
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
LehekĂŒljed ~ 56 lehte LehekĂŒlgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 KuupĂ€ev, millal dokument ĂŒles laeti
Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silja500 Õppematerjali autor

Lisainfo

MÔisted

pronksiaeg, rauaaeg, arheoloogiline kultuur, kamm, keraami, tĆŸuudid, tĂ”nn, 1154, 1240, 1070, 1167, 1184, 1202, 1215, 1222, 1223, 1210, 1211, 1212, 1212, 1215, 1215, 1215, 1215, 1217, 1217 veebruar, 1217, 1220, 1220, 1221, 1222, 1222, 1226, mÔÔgavendade ordu, pĂ”haj, tsistertslased, 1242 jÀÀlahing, kastell, 1347, georgius, antonius, 1396, jungingeni armukiri, 1421 maapĂ€ev, 1507, 1480, 1481, 1501, 1502, 1503, oleviste gild, johann pulck, 1432, 1525, 1526, hans susi, valitses gootistiil, basiilika, bernt notke, michel siitow, 1501, 1592, 1557, 1558 jaanuar, 1558 aprill, 1558 juuli, 1558 august, 1559 saare, 1560, gothard kettler, ivo ĆĄenkenberg, ohtra jĂŒrgen, balthasar russow, kindral, 1695, 1668, kindral, kindral, vakuraamat, pulli hans, 1664, 1684, 1700 oktoober, erastvere lahing, 1708 vinni, 1730, georg brown, ratsionalistid, 1731, loodi vallad, rendikorra kehtestamine, 1860ndad, 1804 kose, talude kruntiajamine, talude elu, 1862, valdades valla, cimze seminar, estofiilid, maltsveti liikumine, keskpaik, 1860ndatel, 1870ndad, kindral, 1902, 1903, 1904, toorainet, sellepĂ€rast suka, 1898, ĂŒhendati eesti, 1917 juuni, maavalitsus, skandinaavia, 1891, rahvasuus, 1874, mĂ€rts 1910, 1902, 1918 mĂ€rts, 1918 november, aleksander keskĂŒla, bermondt, bermondt, 1919 juuli, 1919 oktoober, nĂ”ukogude venemaa, suverÀÀnsus deklaratsioon, kujunes kĂŒttuse, pĂ”llumeeste kogud, kristlik rahvaerakond, eesti rahvaerakond, asunike koondis, tĂ€idesaatev vĂ”im, 1939 oktoober, vĂ€lispoliitika, juuni pööre, 1944 september, 1944 sĂŒgis, sula aeg, 1959, 1971, 1980 sĂŒgis, kaugemad eeldused, arendada ĂŒle, 1987 veebruar, avalikustamisega kirde, 1987 september, 1987 detsember, 1988 kevad, 1988 suvi, 1988 august, 1988 oktoober, 1989 jaanuar, 1990 mĂ€rts, 1991 september, 1992 september, 1992 oktoober, 1994 suvi, keskpaik

Kommentaarid (2)

ploomk profiilipilt
Kristen Ploom: tÀiesti piisavalt pÔhjalik.
17:53 15-10-2011
stefig profiilipilt
stefig: peab ikka viitsimist olema :D
20:15 18-01-2012


Sarnased materjalid

83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
24
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
14
doc
Eesti ajalugu
89
doc
Ajalugu
30
doc
Eesti ajalugu
18
odt
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !