Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti ajalugu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu


  • Muinasaja uurimine . Lk.8-9 
    (esiaeg, muinasaeg , muistis, arheoloogia , dendrokronoloogiline skaala, numismaatika , etnoloogia , rahvaluule , kroonikad )
    *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks.
    *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad , relvad ja ehted .
    *arheoloogia- muinasteadus . Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi.
    *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala.
    *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.
    *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus.
    *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne.
    *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid.
  • Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 
    (kiviaeg: mesoliitikum , paleoliitikum , neoliitikum , pronksi- ja rauaaeg )
    Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp)
    *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr)
    *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr)
    Pronksiaeg : *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
    *noorem pronksiaeg (1100-500 a eKr)
    Rauaaeg: *vanem rauaaeg
    -> eel- Rooma rauaaeg (u 500 a eKr – 50 a pKr)
    -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr)
    *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr)
    *noorem rauaaeg
    -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr)
    -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr)
  • Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 
    ( Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste)
    *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis.
    *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid.
    *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle ,mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust. Elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millesti valmitati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid.
    *Elanike päritolu- Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus pole veel lõplikult lahendatud , kui nende tulekut oletatakse esmajoones lõuna poolt Euroopast. Seda tõestavad hea kvaliteediga musta värvi tulekivist,mida eestis ei leidu, valmistatud esemed. Sellise tulekivi leiukohas asuvad Lõuna-Leedus ja Valgevenes . Kunda kultuuri kalmistust saadud luude analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele rassile.
    *Tegevusalad- tähtsal kohal oli jaht metsloomadele (põdrad, koprad , veised , karud, metssead ). Käidi ka kala.
    *Tööriistad-
    tööriistade valmistamisel kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk.
    * Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus.
  • Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 
    (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused)

    *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda. Matmiskombed: surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi asula elamu põranda alla. Kadunukesele pangi kirstu kaasa erinevaid esemeid-eluks teises ilmas. Kunstitase oli suhteliselt kõrge- tehti erinevaid kujukesi merevaigust- elanikud arvasid kujukestel olevat maagilisi omadusi, mis kaitsesid kujukese kandjat .
    *Venekirveste Kultuur-3000 aasta algus e. Kr. Eestisse tulid uued hõimud lõuna poolt- indoeurooplased .. Nende poolt kasutati venet ehk paati meenutavat kirvest. Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased matmiskombed- surnu asetati hauda külili, tugevasti kägardatud asendis, põlved vastu rinda surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi , seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust.
  • Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 
    Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus , maaviljelus, küttimine, kalandus , arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli).
    Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada.
  • Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed)
    Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Tõususajanditel leidsid aset samuti märgatavad muutused matmiskombestikus. Endiselt rajati kivikalmeid, aga nüüd moodustasid nende „sisekonstruktsiooni“ suurematest kividest laotatud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nim. neid matmispaiku tarandkalmeteks.
    *Kivikirstkalmed- Konstruktsiooniks enamasti suurtest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimööduka ringi ja selle keskele laotatud põhja-lõuna- suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Eesti üks vanemaid avastati 19.-18 sajandist eKr pärinev kivikirstkalmete rühm Jõelähtmes uue Tallinna-Narva maantee ääres.
    * Laevkalmed - neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel.
    *Tarandkalmed- on kivikalmed , mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult. Nt: Kurevere kivikalmistu.
  • Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.s. e.Kr. Lk. 21-25. Kaart
    (muinasasulad, muinasmaakonnad )  (mägi-, neemik-, ringvall-linnused, kalevipoja sängi tüüpi linnus, Ingvar, tšuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol , a. 600, 1030) 

    *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
    *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall . Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Rahvasuus on neemik- ja mägilinnused linnamäed.
    *Ringvall-linnused- ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Rahvasuus tuntakse maalinnadena.
    *Kalevipoja sängitüüpi linnus- rajati vooretele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajadavaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad kõrgete otstega voodit, kus tuleb ka nende rahvapärane nimetus.
    *Ingvar- 600. aasta paiku oma vägedega Eestisse tulnud Rootsi kunginas. Terve suve rüüstas ta oma vägedega Steini-nimelises maakonnas . Siis ruttas kohale eestlaste suur vägi ja toimus lahing, kus langes ja rootslaste kuningas. Ta maeti saaga järgi Eesti rannikule. Kaotusele järgneval suvel olevat Ingvari poeg teinud Eestisse eduka tasuretke.
    *Tšuudid-eestlased ja ida pool Peipsit elanud läänemesesoomlased. Vene kroonikates nimetati neid tšuutideks
    *Jaroslav Tark- Vene vürst, kes püüdis 1030 aastal oma valdusi Eestimaa arvel laiendada, tehes sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis eestlasi ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks.
    *Sossol- Izjaslavi kroonikas nimetati sossoliteks eesti hõime.
  • Eestlased muinasaja lõpul Lk. 26-29.
    ( adramaa , kolmeväljasüsteem, rehielamu , sumb-, rida- ja hajakülad, 45 kihelkonda, 8 maakonda pluss 4 väikemaakonda, vanemad, malev)

    *Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Maa suurust mõõdeti adramaades .
    *Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel . Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski hiljem, valitsedes kuni 19. sajandini. *Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku. *Hajakülad- talud paiknevad üksteisest kaugel (künklikel maastikel) *Eestis oli 8. sajandi alguses umbes 45 kihelkonda, mis olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilisid mõned kihelkonnad : Alampois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga (väikemaakonnad). *Vanemad- küle ja kihelkonna arukamas ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Naad olid enamasti rikkamad . Seepärast nimetati neid Henriku kroonikas „vanemateks“ aga ka „rikasteks“ või „paremateks“. Arvukamalt oli neid Lõuna-Eestis. Vahel oli nende mõjuvõim isegi nii suur, et kogu küla kutsuti vanema järgi. Näiteks nimetatakse kroonikas mitmel korral ühe tähtsama sakslaste vanema Lembitu küla. *Malev- põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnen nii ratsa - kui jalameestest.
  • Muinaseestlaste usund Lk.31-35 
    (vägi, animism, Uku, Tõnn, Tarapita , hing, hiis , maagia , nõidumine)

    *Vägi- Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseis inimesi, kes sõnade väge kasutasid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Mõndasid kive, allikaid ja puid hakati, arvates nende väge olemasolu, pühaks pidama . Loomadel ja inimestel oli enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd.
    *Animism- elusa ja eluta looduse hingestamine. (arvati, et kuul, päiksel, puudel jne. on ka oma hing.)
    *Uku- muinasaja jumal Eestis. *Tõnn- Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.(Setudel seisis viljasalves Peko , kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel) *Hing- inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool valitses seisukoht, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa „hingeloomi“ nagu näiteks mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu oma uues „kodus“-hiies või kalmistul. Hilissügisel oli hingede aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud paremate toitudega. Sel ajal ei tohtind lärmitseda. Hiis- on eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimuda, jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. *Maagia- Põhines arusaamisel , et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda.
  • Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34-37 
    ( Meinhard , Kaupo , Albert , Riia linn, Maarjamaa , Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine , Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210 , 1217 , 1227)

    *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme . Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus.
    *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta . Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143 . aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele. Saksa kaupmehed saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 . aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 .aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi said Liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold . 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister . Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208. aastal algas võitlus eestimaa pärast. Sihipärase vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus üks tähtsamaid keskusi- Otepää linnus- süüdati põlema. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkusid aga piirajad ootamatult, kuuldes teatest, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210. aastal toimus ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu , mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad . 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu , sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo. 1227. aasta jaanuaris, kui meri oli jääs, kogusid sakslased tugeva väe. Üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. Nähes suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta. Saksalsed sellega ei nõustunud. Alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud, linnus põletati. Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, saak toodi linnuse juurde. Saalased otsustasid sõlmida rahu ja sakslased olid sellega nõus. Nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ristiti. Muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg.
  • Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused Lk.49-50
    *Muistse vabadussõja lõpp- 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks . Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220 .jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid – nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18 Eesti ajalugu #19 Eesti ajalugu #20 Eesti ajalugu #21 Eesti ajalugu #22 Eesti ajalugu #23 Eesti ajalugu #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor koitjamaarja Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    jormiller profiilipilt
    jormiller: jaaaaaaaa hea

    18:30 25-09-2012


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    Eesti ajalugu
    14
    doc
    Eesti ajalugu
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    30
    doc
    Eesti ajalugu
    19
    doc
    10-klassi ajaloo eksam
    14
    doc
    10 klassi ajaloo eksam
    56
    doc
    Eesti ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun