Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti ajalugu
1. Muinasaja uurimine .
Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr.
Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad , relvad ja ehted .
Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg.
Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted .
Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused.
Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika.
2. Muinasaja periodiseering.
Muinasaeg - üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr.
(aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad)
Kiviaeg
Aeg
Vanem kiviaeg
Paleoliitikum
Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel ei tunta.
Keskmine kiviaeg
Mesoliitikum
Eestis IX aastatuhandest e. Kr.-V aastatuhandeni e. Kr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust .
Noorem kiviaeg
Neoliitikum
V aastatuhat e. Kr.-II aastatuhat e. Kr. Materjalid samad kuid paremini töödeldud ja täiustatumad töö-ja tarberiistad.
Pronksiaeg
II aastatuhat ( keskpaik )–V sajand e. Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud .
Rauaaeg
V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus
Varane rauaaeg
V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr.
Vanem ehk Rooma rauaaeg
I sajand-V sajand (keskpaik)
Keskmine rauaaeg
V sajand (II pool)-VIII sajand
Noorem rauaaeg
IX sajandist kuni XIII sajand (algus)
3. Mesoliitikumi asulad.
Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.)
Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht , kalapüük.
Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust , harvem ka etnilist ühtekuuluvust.
4/5. Kammkeraamika , venekirveste ja Asva kultuur
Nimetus
Kammkeraamika kultuur
Venekirveste kultuur
Asva kultuur
Aeg
IV aastatuhande algus e.Kr.
III aastatuhande algus
e. Kr.
IX sajand-VI sajand
e. Kr.
Elanike päritolu
Indoeurooplased
Läänemeresoome rahvaste eelkäijad
Pole nõutud
Tegevusalad
Küttimine, kalastamine
Algeline loomakasvatus, maaviljelus
Karjakasvatus , maaviljelus, küttimine, kalapüük
Uskumused/ aletamine /
Tehti väikseid kujukesi, sest usuti , kujudel on maagilised omadused, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat, andes talle osakese nende loomade-lindude hingejõust.
Mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Need põletati ja saadav tuhk oli hea väetis.
6. Kalmete liigid
Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse.
Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst.
Laevkalmed - ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult.
Tarandkalmed - suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt.
7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr.
Linnused
Kirjeldus
Mägilinnus
Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula.
Neemiklinnus
Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall.
Ringvall-linnus
Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall.
Kalevipoja sängi tüüpi linnus
Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele.
Muinasasulad-
Muinasmaakonnad - Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa.
Ingvar - Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse.
Tšuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates.
Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks.
Sossol - 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud.
8. Eestlased muinasaja lõpul
Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga.
Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks.
Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks.
Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal.
XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga.
Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
Malev- Põhiline väeükssus maakonnas , mis koosnes nii ratsa kui jalameestest.
9. Muinaseestlaste usund
Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa . Üheks muinasusu põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida.
Animism - kogu elusa ja eluta looduse hingestamine.
Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal .
Peko- setudel viljasalves, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel.
Tarapita - konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale.
Uku- hilisemal ajal tuntud Eesti jumal.
Hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt.
Hiis - püha mets või salu .
Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia.
Nõidumine- ravitsemine , kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega.
10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad
Meinhard - augustiinlaste ordu koolihärra, tuli Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. Hiljem pühitseti Liivimaa piiskopiks.
Kaupo - Toreida vanem, kellest kujunes sakslaste usin abiline .
Albert - Bremeni toomhärra, kes pühitseti järgmiseks piiskopiks.
Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Riiast sai piiskopi eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt .
Maarjamaa- kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi nimetati nii Eesti ja Läti ala.
Mõõgavendade Ordu- 1202. asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Neid kutsuti mõõgavendadeks, sest neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
Sissetung Eestisse algas 1208. aastal.
Ümera lahing- toimus 1210 aastal. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Lembitu- üks Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast. Talle kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus.
Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks.
Muhu linnuse vallutamine - 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida . Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing.
Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus.
11. Eestlaste allajäämise põhjused
  • Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed
  • Eestlastel puudusid kogemused
  • Sakslastel oli parem relvastus
  • Eestlastel oli puudus elavjõust
  • Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki
  • Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik
  • Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid
  • Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad
  • Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega - latgalite
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Lindmets Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
doc
10 klassi ajaloo eksam
24
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
19
doc
10-klassi ajaloo eksam
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
83
doc
Eesti ajalugu
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
56
doc
Eesti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun