Eesti ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform ?
 
Säutsu twitteris
EESTI AJALUGU
  • Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus.
  • Lepingud : millal, kelle vahel, millise sisuga
    Pljussa vaherahulõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale – Soome lahest Rootsi sisemeri)
    • 1583
    • Rootsi-Venemaa
    Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes
    • 1629
    • Rootsi-Poola
    Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg
    • 1645
    • Rootsi-Taani
    Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar
    • 1660
    • Rootsi-Poola

  • Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid – rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon . Suur näljahäda – millal, miks, tulemused.
    • 1558 – rahvaarv: 250 000 – 300 000 – Liivi sõja algus;
    • 1629 – rahvaarv: 120 000 – 140 000 – Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud;
    • 1695 – rahvaarv: 350 000 – 400 000 – pikk rahuaeg – eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon , seega rahvaarv kasvas;
    • 1696-1698 – rahvaarv: umbes 275 000 – näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid.

  • Rootsiaegne võimukorraldus.
  • Halduskorraldus – kubermangud, maakonnad
    Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks:
  • Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda : Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa.
  • Liivimaa kubermang – Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa.
  • Kindralkuberner, ülesanded
    Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused:
    • Sõjaväe juhtimine;
    • Ametisse nimetamine;
    • Riigiametnike töö kontrollimine;
    • Raha laekumise ja kulutamise jälgimine;
    • Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine.
    • Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud.

  • Rüütelkond, maapäev
    Rüütelkond – kohaliku aadli omavalitsusorgan.
    • Eestis oli neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
    • Rüütelkonnad olid kuni 1917. aastani.
    • Ülesanded:

  • kaitsta kohalike aadlike õigusi;
  • osaleda kohalike seaduste koostamisel;
  • valida kohtunikke, politseiametnikke
    Maapäev – rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel).
    • Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht .
    • Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks – pealik; Liivimaal – maamarssal.

  • Reduktsioon – millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud)
    Reduktsioon – mõisate eravaldusest riigistamine .
    • Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal.
    • Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid.
    • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud.
    • Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul .
    • Tulemused:

  • Liivimaal võeti kõige rohkem mõisasid tagasi;
  • Rootsi riigi sissetulekute suurenemine;
  • aadlike pahameel Rootsi võimu vastu;
  • talupoegade vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised – see puudutas vaid riigimõisate talupoegi.
    • Vana hea Rootsiaeg – tõeline talurahva kuningas Karl XI – edendas talurahva olukorda.

  • Kohtukorraldus
    • Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini.
    • Seisuslik kohus:

    Kohtuaste
    Eestimaa kubermang
    Liivimaa kubermang
    I aste ehk kõige madalam aste
    adrakohus
    sillakohus
    II aste
    meeskohtud
    maakohus
    II aste ehk kõige kõrgem aste
    Eesti Ülemmaakohus
    Liivimaa Õuekohus
    • I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad.
    • II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju.
    • III astmes arutleti aadlike kuritegusid.
    • Apellatsioon – edasikaebamise õigus.

  • Mõis ja talu Rootsi ajal.
  • mõisate liigid Eestis
    • Rüütlimõis – eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele.
    • Kroonumõis – riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa.
    • Pastoraat – kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale.

  • mõisamajanduse areng – Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid
    • Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai.
    • Talude põllud jagati ära ribade kaupa – lapimaade süsteem.
    • Väljasund – kui üks külvas rukist , siis pidid kõik rukist külvama.
    • Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi , sigu; kanu , hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena.

  • talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised – mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu ), loonusrent , kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus
    • Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole.
    • Pärisorjadest talupoegadel:

  • puudus isiklik vabadus – teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida , pärandada jne
  • puudus majanduslik vabadus – maa oli mõisniku omand; koormised.
    • Talupoja koormised:

  • Mõisatöö ehk teotöö:
    • Rakmetegu – hobuse ja tööriistaga;
    • Jalategu – mees ilma loomata;
    • Abitegu – hooajaline; lisatööpäevad nt sõnnikuvedu, viljapeks;

  • Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna (Pärnu ja Tallinna sadamatest Stockholmi).
  • Loonusrent – kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist.
  • Kirikukümnis – Euroopa kirikule korjatud maks – umbes 1/10 saagist.
  • Just Rootsi ajal, 1638 . aastal, viidi Eesti alal sisse riiklik postikorraldus: loodi postiteede ja postijaamade võrgustik ehk teedeehitus . Teedeehitus kuulus kogukondliku koormise alla.
  • Muutused talupoegade õiguslikus olukorras
    • Kroonumõisate talupoegaade hoidmine maaga lahus oli keelatud;
    • Kroonumõisate talupoegade karistamisõigused piiratud;
    • Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega;
    • Talude päritav kasutamisõigus;
    • Õigus kaevata mõisarentniku peale

    - Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei muutunud.
  • Talupere eluolu – rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit
    • Toit: rukkileib, enamasti aganaleib; soolasilk; jahu- ja tangupuder ; herned ; oad.
    • Joodi kalja ja mõdu, pühade ajal ka õlut.
    • Riietus: linane riie , villased sukad . Soome ja Skandinaavia mõjud, tanu; abielunaistel peakate ja põll.
    • Elamuks rehielamu , mis koosnes rehetoast, eeskambrist, tagakambrist, rehealusest, aganikust ja lahtisest katusealusest.
    • Talude põllud jagati ära ribade kaupa – lapimaade süsteem.
    • Väljasund – kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama.
    • Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena.

  • Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal
  • Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel
    • 10 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga.
    • Viljandi, Paide, Rakvere, Narva - sõjas purustatud ; kaotasid oma senised õigused ja liideti ümbruskonna mõisatega. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult.

  • Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus
    Kaugkaubandus
    • Kaubandus koondus peamiselt sakslastele, hiljem ka inglastele;
    • Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud;
    • Edenes Narva kaubandus – Vene piiril asumise tõttu;
    • Väljaveokaubaks oli teravili, Venemaalt pärit lina;
    • Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringad ja tubakas ; aga ka veini, klaasi, paberit;
    • Riik kontrollis väliskaubandust tollimaksude
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lottta Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisaldab järgnevaid teemasid:1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus;2. Rootsiaegne võimukorraldus;3. Mõis ja talu Rootsi ajal;4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal;5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal;6. Põhjasõda ja Balti erikord;7. Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj;8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj;9. Vaimuelu XVIII saj;10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel – talurahva olukord, talurahvaseadused;11. Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel;12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel;13. Rahvuslik liikumise algus Eestis;14. Rahvusliku liikumise areng. Suur lõhe, juhid;15. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul;16. 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni.
    rahvus , talupoeg , talurahva , koormise , koormised , liivimaa , kubermang , jakobson , pärisorjus

    Mõisted

    Sisukord

    • EESTI AJALUGU
    • Pljussa vaherahu
    • Altmargi vaherahu
    • Brömsebro rahu
    • Rüütelkond
    • Maapäev
    • Reduktsioon
    • Millal
    • Miks?
    • Tulemused
    • Kohtuaste
    • Eestimaa kubermang
    • Liivimaa kubermang
    • II aste
    • Mõisatöö ehk teotöö
    • Rakmetegu
    • Jalategu
    • Abitegu
    • Kaugkaubandus
    • Sisekaubandus
    • Tsunftikord
    • Tsunft
    • Manufaktuur
    • Peaülesanne
    • nõiaprotsessid Eestis
    • aastal asutati Tartu Ülikool Skytte poolt (Academia Gustaviana
    • Teaduskonnad
    • Õppekeel
    • Õppevormid
    • I Narva lahing
    • Erastvere lahing
    • II Narva lahing ja Tartu vallutamine
    • Tartu hävitamine
    • Pärnu ja Tallinna alistumine
    • Harku kapitulatsioon
    • Muutused
    • Positiivsed määrused
    • Pearahamaks
    • Pärisorjadest talupoegadel
    • Loonusrent
    • Kirikukümnis
    • Ideed
    • Hupel
    • Rahvuslik liikumine
    • Etapid
    • Elitaarne
    • Seltsiliikumine
    • Poliitiline
    • Võitlus oma riigi eest
    • Jakob Hurt
    • Carl Robert Jakobson
    • Johann Voldemar Jannsen
    • Liberaalid Tartus
    • Radikaalid Tallinnas
    • Sotsiaaldemokraadid – tööliste huvide kaitsjad

    Teemad

    • Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus
    • Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga
    • Brömsebro rahu
    • Oliwa rahu
    • Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid – rahvaarvu muutused ja selle mõjurid
    • sisemigratsioon. Suur näljahäda – millal, miks, tulemused
    • Liivi sõja algus;
    • Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju
    • inimesi surnud;
    • pikk rahuaeg – eesti mehi ei võetud Rootsi
    • sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas;
    • näljahädad: viljasaak ikaldus, neile
    • lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid
    • Rootsiaegne võimukorraldus
    • Halduskorraldus – kubermangud, maakonnad
    • Liivimaa kubermang
    • Kindralkuberner, ülesanded
    • Rüütelkond, maapäev
    • Reduktsioon – millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud)
    • Kohtukorraldus
    • Mõis ja talu Rootsi ajal
    • mõisate liigid Eestis
    • mõisamajanduse areng – Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid
    • talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised
    • mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede
    • ehitus
    • koormised
    • Mõisatöö ehk teotöö
    • Mõisavooris käimine
    • Loonusrent
    • Kirikukümnis
    • teedeehitus
    • Muutused talupoegade õiguslikus olukorras
    • Talupere eluolu – rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit
    • Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal
    • Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel
    • Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus
    • Käsitöö – tsunftikord, tsunftijänesed
    • tsunftijänesed
    • Manufaktuurid – mis on, too näiteid
    • Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal
    • Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel
    • Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi
    • nõiaprotsessid Eestis
    • eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed – H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung;
    • piiblikonverentsid
    • Tartu Ülikooli asutamine – eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad
    • õppekeel, õppevormid – Gustav II Adolf, J.Skytte
    • aastal asutati Tartu Ülikool Skytte poolt (Academia Gustaviana
    • pühendatud Gustav II Adolfile, kes kirjutas alla TÜ asutusürikule, natuke aega
    • enne oma surma);
    • B.G.Forselius – millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused
    • Põhjasõda ja Balti erikord
    • toimumise aeg
    • eeldused
    • põhjused
    • osapooled, Karl XII, Peeter I
    • tähtsamad sõjasündmused – millal, kes võitis: I Narva lahing, Erastvere lahing, II Narva
    • lahing, Tartu vallutamine, Tartu hävitamine, Pärnu ja Tallinna alistumine – Harku
    • kapitulatsioon
    • I Narva lahing
    • Erastvere lahing
    • Tartu hävitamine
    • Uusikaupunki rahu: millal, kelle vahel, milles kokku lepiti
    • Balti erikord - miks kehtestati, sisu, tähendus Eestile
    • Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII
    • Vene aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid – rahvaarvu muutused ja selle
    • mõjurid, sisemigratsioon
    • Venelased Eestis XVIII saj
    • linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga – sarnasused
    • erisused
    • Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj
    • asehalduskord – millal, miks, millised muutused
    • Muutused
    • talupoegade olukord Põhjasõja järel, õigusliku olukorra muutumine; positiivsed
    • määrused, pearahamaks ja pearaharahutused
    • mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised – mõisategu (rakme
    • jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus
    • Pärisorjadest talupoegadel
    • Loonusrent
    • Kirikukümnis
    • Teedeehitus
    • mõisamajandus – viinapõletamine, metsaraie
    • Vaimuelu XVIII saj
    • Põhjasõja mõjud vaimuelule
    • pietism – peamised ideed
    • vennastekoguduste liikumine – peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju
    • ratsionalism – miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus
    • Ideed
    • lugemisvara – kalendrid, Piibel – millal, kes välja andis, A.T.Helle
    • arhitektuur - voolud, näited; barokk – Kadrioru loss; klassitsism – Tartu Raekoda
    • Kivisild, mõisahooned
    • Eesti vene võimu all XIX saj I poolel – talurahva olukord
    • talurahvaseadused
    • Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused
    • iseloomusta 1802.a, 1804.a. ja 1816/1819.a. talurahvaseadusi: sisu, tagajärjed talupoja jaoks
    • uuendused põllumajanduses
    • talurahva omavalitsuse kujunemine – vallakohus, kogukonna ühisvastutus
    • talurahva koormised – mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised
    • Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel
    • haridus – ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine
    • Tartu Ülikool – taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö
    • õppejõud – W.Struwe, M, Jacobi, K.v.Baer
    • Professorite Instituut, Ülikooli hooned – J.Krause
    • Kirjasõna – kalendrid, ajalehed
    • Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine – K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald
    • kiriklikud olud ja usuliikumised
    • Eesti vene võimu all XIX saj II poolel
    • Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi – sisu, mõju talupoegade edasisele
    • tegevusele
    • Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed
    • Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?
    • Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses
    • Esimene raudtee Eestis – millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse
    • kaubanduse arengut?
    • Rahvuslik liikumise algus Eestis
    • Rahvusliku liikumise mõiste, etapid
    • periood, kus rahvast saab rahvus
    • Etapid
    • Rahvusliku liikumise eeldused
    • Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. ja 1860.aastatel
    • Iseloomusta juhte: vaated, tegevus – J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt;
    • Rahvusliku liikumise areng. Suur lõhe, juhid
    • Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1870. ja 1880. aastatel
    • Iseloomusta juhte: vaated, tegevus – J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt; lõhe rahvuslikus
    • liikumises
    • Rahvusliku liikumise tagajärjed
    • Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul
    • Venestuse mõiste ja põhjused
    • tapmine
    • tähtsamad venestusreformid – balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu
    • pealesurumine
    • Eesti ühiskond venestamise tingimustes – EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine
    • a
    • Venestusreformide tulemused
    • Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid
    • K.Päts, J.Tõnisson
    • 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni
    • revolutsiooni poliitilised, majanduslikud ja rahvuslikud põhjused
    • tähtsamad sündmused: streigid, 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike kooolek
    • mõisate põletamine
    • Revolutsiooni tagajärjed
    • Rahvuskultuuri areng XX saj algul

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    11
    docx
    Eesti ajaloo kontrolltöö
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    70
    docx
    Eesti Uusaeg
    16
    doc
    Eesti ajalugu-1550-1905





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !