100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teadus9997777
Õppematerjali autor
.............2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167..................................
Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Pilet nr.2 Muinasusund Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese jalooduse vahekorra tagamine. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin uskumustes ja kommetes mitmeid piirkondlike erinevsi. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. VÄGI- kõikjal olev ja toimiv jõud. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elsuolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimases ilmnes see eriti sageli äikese ajal. Väge võib olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes
Õhuke kultuurikiht ja vähe leide. Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas. iseloomustavad muistised- metalliaeg- pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43 alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse. idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole. 4
Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson ja see oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. Pilet nr2 *kiviaeg kiviaeg on kõige pikem ajaloo periood, inimesed valmistasid sel ajal enamasti tööriistu kivist. Paleoliitikuimi ajal ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa
majordoomus- Karl Martell, tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6. Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla
•irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust
kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid