Eesti ajalugu V, lk 66-70 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM) (0)

Sarnased õppematerjalid

16

pdf

Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul

Tiit Rosenberg EESTLASTE VÄLJARÄNNE 19. SAJANDIL -20. SAJANDI ALGUL Taustast Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750-1914 enneolematult kiire, ja näis, et peatumatu kasvu periood ja seda nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca 43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2% aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt

Ajalugu

33

docx

Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)

. . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber ­ see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem kui kõik Venemaast läände jäävad Euroopa riigid kokku. Lõputud lumelagendikud,

Ajalugu

24

docx

Eesti välisränne läbi ajaloo

Sissejuhatus Välisrände temaatika on tänapäeval väga aktuaalne. See on nii praegu kui ka tulevikus üks tähtsamaid Eesti rahvastiku mõjutajaid. Sellepärast on tähtis püüda välisrännet iseloomustada ja aru saada tema põhjustest ja tegureist ning üks parim viis, kuidas seda kõike teha on võrreldes tänapäevast olukorda ajalooga. Selle uurimustööga proovin ma mõista, mis on põhjustel on eestlased rännanud üle riigipiiri minevikus ja selle abil leida, kas tänapäevane välisränne jälgib mingisugust mustrit või reeglipärasust.

Demograafia

10

doc

Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus...................................................................................................................................5 Asustus....................................................................................................

Geograafia

2

odt

Eestlased Venemaal

Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus

Vene keel

10

docx

Eesti ajalugu V

RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19.   sajand   ja   20.   sajandi   algus   oli   Eesti   de­ mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed   ja  suundumused  ilmnesid   rahvastiku  rändes. Rahvastikuline   areng   oli   kooskõlas   sel   ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses   ja   sotsiaalsetes   suhetes   toimuva kuni   400   000   piires,   langedes   suurte   sõdade,

Eesti ajalugu

8

docx

Zetterberg, lk 399-403 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Venemaa polnud mitte ainult kaotanud oma äärealasid, bolševike ja nende vastaste vahel peetud Kodusõja tõttu oli ta veel tükk aega sisemiselt nõrk. Lisaks Venemaale oli kokku varisenud veel teinegi Baltimaade seisukohalt oluline jõud. Keiserlik Saksamaa sai revolutsiooni läbi pärandiks Weimari Saksamaa, mis alustas kiiret tagasitõmbumist oma eelkäija poolt vallutatud territooriumidelt. Läänemere regiooni viiest uuest riigist oli Eesti pindalalt kõige väiksem, ent Euroopas oli mitu veelgi väiksemat riiki, nagu Šveits, Taani, Holland ja Belgia, rääkimata tõelistest kääbusriikidest. Iseseisvusmõttele on tüüpiline, et selle juuri tahetakse kangesti suruda võimalikult sügavale minevikukamarasse. Peetakse ju iseseisvust sageli rahvuse ajaloolise arengu tipuks. Kui lõpptulemus, iseseisvumine, juba äratuntav on, siis vaadatakse minevikku läbi selle kitsa vaa- tepilu ning nähakse seal sihiteadliku

Eesti ajalugu

1

doc

Eestlased Venemaal

Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid

Vene keel

Kommentaarid (0)