taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda koduõpetaja
ruptsioonis. “Revalise” ümber puhkes polnud piisavalt, väliskapitali aga ei mitmeid skandaale, kuid osa neist oli meelitanud poliitiliselt ja majanduslikult tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- merre, millega v�
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati�
U U S E E S T I U U E S E U R O O PA S 399 Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi", nagu Nõukogu
karsklusseltsid nimetasid end ümber hariduseltsideks. Rohked eesti maa-tuletõrjeseltsid hakkasid lisaks töökohustusele ka meelelahutusega tegelema. Pritsimeeste puhkpilliorkestrid. Edenes ka spordiliikumine Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, 1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. Estonia: 1865 Tänu eestlaste emantsipatsioonile hakkasid tekkima ka nende kultuuriseltsid,
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L
Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2
Kõik kommentaarid