Eesti ajalugu (1550-1905) (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ajaloo arvestus AJ4
Kokkuvõte
1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) – põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos.
Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow’ kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika.
Liivi sõja põhjused:
  • peamiselt Liivimaa soodne asupaik (Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja)
  • Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged (nt. sõda ordu ja Riia ppk Poola-Leedu vahel 1556 - 1557 )
  • Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi

Ajend : „Tartu maks“. Moskva svr’i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud , alustas Moskva svr sõda.
Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558 ületasis Moskva väed(Šigalei juhtimisel) Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Kevadel asusid uued Vene näed Narva ordulinnuse piiramist ja mais vallutati linn tormijooksuga(Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn). Nüüd asusid Vene väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu .
Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler (enne oli Fürstenberg). 1559 september müüs Saare-Lääne piiskop oma ja Kuramaa valdused Taanile ( hertsog Magnus ). Poola abile vaatamata jäi ordu pealetungivatele venelastele alla 1560 augustis Härgmäe e. Oomuli lahingus. Augustis langes ka Viljandi venelaste kätte. Sügisel puhkeb Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus, kus nad käisid nii Soomes Turus kui Tallinna rae juures abi küsimas, kui ebaõnnestunult. Oktoobris üritasid nad Koluvere linnust piirata, kui nad hävitati. Nende hulgast valitud kuningas võeti kinni ja hukati.
1561 andsid Tallinn ja selle ümbrus ennast Rootsi võimu alla. 1561 november andsid ordu(riismed) ja Riia ppk end Vilniuse lempinguga täielikult Poola valitsemise( Sigismund II August) alla. Alad jagati: Väina jõest alla poole suhteliselt iseseisev Kuramaa hertsogiriik(G. Kettler), Väina jõest üles poole Üleväina-Liivimaa. Sealsetel aadlikel säilisid nende privileegid : usuvabadus , riigiametite täitmine, kohaliku õiguskorra edasikehtimine jne.
Vana-Liivimaa oli langenud. Eesti ala 4 riigi võimu all: Ida-E. Vene, Põhja-E. Rootsi, Saare-Lääne Taani, Lõuna-E. Poola-Leedu.
Kõik olid huvitatud oma maade laiendamisest. Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides. Põhilise sõjalise jõu moodustasid mõisamehed. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim ja Taanile jäi ainult Saaremaa.
1570 hakkas Venemaa taas agaralt tegutsema ja otsima toetajaid koheliku aadli hulgast, pakkudes hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Ivan Julm loovutas vallutatud linnustest Magnusele Põltsamaa, millest sai kukukuningriigi(vormiliselt iseseisev, tegelikult teisest riigist sõltuv riik) keskus. Magnus alustas koos Vene vägedega Tallinna I piiramist(1570-1571; 7 kuud, edutu). 1572 asus Liivimaale saabunud Ivan Julm ise vägede juhtimist. Mõne aastaga vallutati suurem osa Mandi-Eestist. 1577 alustati Tallinna II piiramist(7 nädalat, edutu; hävitati Pirita klooster ). Seal omandab erilise kuulsuse „Liivimaa Hannibal “ Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg ja tema väesalk. Nad jõudsid Tartuni välja, kuid ta sattus hiljem Rakvere all venelaste kätte ja hukati. Magnus vahetas Vene ebaedu tõttu poolt ja läks üle Poola teenistusse.
1578. alustas Poola kuningas Stefan Batory pealetungi venelastele. Ei saavutanud oma eesmärki ja sõlmis venelastega 1582 Jam Zapolski vaherahu. 1583. a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. 1595 a Täyssinä rahu jälle Venemaa ja Rootsi vahel.
Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid
Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.).
Peale seda algasid jätkusõjad:
  • 1600-1617 Vene-Rootsi sõda( Stolbovo rahu)
  • 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu)
  • 1643 -1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu)
  • 1654.1660 nn I Põhjasõda – Venemaa, Poola, Rootsi( Oliwa rahu – Rootsi-Poola)
    • 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa)

Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul , kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud.
Põhjused:
  • 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit
  • Venemaa (Peeter I) tahtis raiuda akent euroopasse
  • majanduslik kriis
  • hea geograafiline asend
  • Eesmärk: tagasi vallutada Rootsi poolt „röövitud“ alad.
  • Leeri kuulus ka Johann Reinhold Patkul (Liivimaa rüütelkond)
    • liit poolaga

1700 ründasid August II saksi väed Riia linna, maha võtta ei suudetud, kuid piirati kaua aega. Samal ajal ründasid Taani väed Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal(Holsteinis). Rootsi väed maabusid augustis Kopenhaageni lähedal ja sundisid Taanlasi sõjast välja astuma . Venelased ei teadnud alistumisest ja alustasid rünnakut Narva alla. See oli edutu, peamiselt ebaõnne tõttu(halvad sõjariistad, pori , umbusaldus teiste sõjameeste vastu). Novembris saabusid Rootsi väed Narva alla ja venelased said lüüa(rootsalsi oli poole rohkem, lumetorm ). Talvel sõjategevust ei toimunud ja Rootsi väed talvitusid Laiusel ja Tartus. Kevadel kandus suurem sõjategevus üle Leedu ja Poola aladele .
Venemaa kogus end ja tegi suured ümberkorraldused. 1701 suvel agasid ende uued rüüsteretked(väejuht B. Šeremetjev). Septembris edutud rünnakud Kagu-Eestis. Detsembris Erastvere lahing(venelaste võit), 1702 juulis Hummuli lahing(venelaste võit).
1704 Kantre lahing(Tartu langeb) ja Narva langemine. Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn.
1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg oli lõppenud.
Tulemused: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, Rootsi sai Soome ja 2mln riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord

2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon : sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine).
13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601- 1603 näljahäda ja katk.

1695 aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni.
  • pikk rahuaeg > soodustas sündimist
  • eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke
  • ulatuslik sisemigratsioon
    • tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud)
    • võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust
    • väga palju saarlasi oli mandril
    • negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas pärisorjust
  • sisseränne
    • vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed , kalurid( Peipsi alad) > vanausulised
    • eestlased asusid ka Peipsi aladele
    • soomlased
    • riiklik kolonisatsioonipoliitika
    • lätlased Lõuna-Eestis
    • hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased

1698 aastal 330 000 inimest
  • näljahäda 1696-1697 (suurim)
  • nakkushaigused (nt tüüfus ja düsenteeria)

1712 aasta 170 000 inimest
  • Põhjasõda
  • Katk 1710- 1711

Peale seda hakkas rahvaarv kasvama(18. saj lõpp 500 000 inimest), mis tuli headest loodustingimustest.
Sisseränne pidurdus peale Põhjasõda.
17. sajandi algul susemigratsioon (hõredamalt tihedamale, saarelt mandrile)
18. saj rahvastikupilt ühtlane
1720. oli Tartumaal võõraste osakaal 10%, mujal isegi väiksem. 18. saj lõpus oli 95% rahvastikust eestlased. Üheski linnas ei olnud eestlasi siiski üle 50%. Peipsi äärsetel alasel oli palju venelasi ja saartel ja Läänekaldal oli plaju rootslasi. Linnades elas siiski vähe inimesi(talupoegi oli 95%, aadlike 0,5-1%).
Välismigratsioon:
17. saj algul (venelased, soomlased, lätlased, holland , šot, ungar , leedulased)
Eestis olid sakslased pealmiselt kõrgkihis, kuid neid leidus ka madalamates kihtides. 18. saj tuli palju saksa käsitöölisi Eestisse.
Venelaste osakaal oli siiski väike, neid oli peamsielt seoses väesalkadega. Venelased kuulusid eestalstega linnades alamkihti.
19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda.

3. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal. Haldusjaotus: Rootsi ajal, Vene ajal, asehalduskord . Keskvõim: võimuesindajad, tegevusvaldkonnad
Rootsi aeg(1561, 1583, 1629, 1645, 1660 – 1710)
Rootsi ajal jaotati Eesi alad kaheks: Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa, keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang(Pärnumaa, Tartumaa, Riia mk, Läti mk, keskus Riia, al. 1645 Saaremaa). Saaremaal säilisid aga eriõigused(maksusüsteem).
Kindralkuberner oli kõrgeima võimu kandja(sõjaväe ülemjuhataja, riigiametnike nimetamine ja nende töö kontroll, raha laekumise ja kulutamise kontroll, postiteenistuse ja teede-sildade korrashoid , avaliku korra eest vastutamine ).
Kõrvuti nendega olid rüütelkonnad(Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond). Nad kaitsesid siinsete aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid maapäevadel(üle 3 aasta). Nende vahel ajasid asju rüütelkonna 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegutsesid kõige tähtsamate asjadega. Rüütelkonna pealik(Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste küsimuste lahendamisega.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu-1550-1905 #1 Eesti ajalugu-1550-1905 #2 Eesti ajalugu-1550-1905 #3 Eesti ajalugu-1550-1905 #4 Eesti ajalugu-1550-1905 #5 Eesti ajalugu-1550-1905 #6 Eesti ajalugu-1550-1905 #7 Eesti ajalugu-1550-1905 #8 Eesti ajalugu-1550-1905 #9 Eesti ajalugu-1550-1905 #10 Eesti ajalugu-1550-1905 #11 Eesti ajalugu-1550-1905 #12 Eesti ajalugu-1550-1905 #13 Eesti ajalugu-1550-1905 #14 Eesti ajalugu-1550-1905 #15 Eesti ajalugu-1550-1905 #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mamboleo Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • I Riigiduuma 1906
  • Noor-Eesti
  • Karujaht Pärnumaal”)
  • Isikud

Teemad

  • Ajaloo arvestus AJ4
  • Kokkuvõte
  • Sõjad vara-uusajal
  • Eesti rahvastik varauusajal
  • Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal
  • Balti aadel Rootsi ja Vene ajal
  • Talurahva 17.-18. saj
  • Talurahvas 19. saj
  • Eestimaa seadused konservatiivsemad, rahulolematud nii mõisnikud kui talupojad
  • rahutused 1804 Eestimaal ja 1805 Liivimaal
  • vöörmündrit
  • Linnad ja kaubandus 16-19. saj
  • Tööstuse areng
  • Usuelu varauusajal ja uusajal
  • Haridus ja kirjasõna Rootsi ja Vene ajal
  • Rahvuslik liikumine
  • Eesti poliitiline elu 20. saj alguses
  • okt
  • vabadusemanifest
  • vt. õpikust lk. 11)
  • aatemehed

Kommentaarid (1)

liisukas23 profiilipilt
liisukas23: Väga väga asjalik! Aitäh! :)
11:15 06-10-2013


Sarnased materjalid

83
doc
Eesti ajalugu
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
24
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
14
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
30
doc
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !