Eesti-ajaloo suur üldkonspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle tähtsuselt järgnes dekaan . Nende kaalukaim õigus oli valida piiskopp. o Kapiitel - juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitilite istungeid. o Praost - jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini o Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon . o Kirikukatsumine - visitatsioon(WTF ?
  • Kuidas valitseti eestit ?
 
Säutsu twitteris

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT
EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD
  • JÄÄAEG - eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi.
  • Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr.
  • Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist.
  • Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke , jää uhus minema. 
  • Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi .
  • Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m
  • MUINASAEG - ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks.
  • Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised)
  • Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused.
  • Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja.
  • Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused.
  • Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega.
  • Etnoloog- rahvusteaduste uurija.
  • Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad.
  • Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad , kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr.
  • Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid.
  • Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika.
  • Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg .
  • Paleoliidikum- vanem kiviaeg - algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne.
  • Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust .
  • Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud .
  • Pronksiaeg - II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid.
  • Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr.
  • Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik
  • Keskmine rauaaeg Vsaj teine pool kuni VIII saj lõpuni
  • Noorem rauaaeg IX saj kuni XIII saj algus.

KIVIAEG
  • Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste peatumispaik Eestis u 7500 eKr.
  • Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude muistsete rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust.
  • Kõik eesti meesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri- see on levinud alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.
  • Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi.
  • Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle.
  • Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust.
  • Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi , kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke.
  • Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu ja puitesemete pinna tasandamiseks jne.
  • Uurits- esileulatuva tugeva nukiga abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid .
  • Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristallseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel.
  • Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosast.
  • Tablad- väiksemad kivikirved mis varretati vahel isegi eriliste sarvesdest kirvepeade abil.
  • Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö ja tarbeesemid.
  • Ahingud- hoolikalt lihvitud, ühelt küljelt väljaulatuv kibad- püüti kala.
  • Jäätuurad- nende abil löhuti talvel jäässe auk, tehtud tugevatest toruluudest.
  • Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Asupaikadest saadud luud näitavad, et kõig eenam õnnestus tabad põtru ja suhteliselt arvukalt ka kopraid.
  • Nii kundas kui pullist saadud koeraluud, näitavad et jahimehe abilise olemasolule.
  • Arvatakse, et kunda asulasse tuldi lõuna poolt Euroopast, kuna pulli asula esmed olid tehtud musta värvi tulekivist ja kunda kultuuri kalmistult saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab et osa elanikee oli europiidset päritolu. (Proteouroolpased)
  • NEOLIIDIKUMI ALGUS- võeti kasutusele keraamika . Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist , mille sisse segati kivipurdu, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasid need suured nõud suuri teraneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega.
  • KAMMKERAAMIKA KULTUUR jõudis eestisse u 2500 eKr. Nende välispind on ilustatud lohukeste ja väiksemate täketest ridadega.
  • Kammkeraamika kultuuri muistiseid kohatab Põhja-Soomest kuni Ida- Preisimaa ja Visula suudmeni. Nende kohtade vahel olid tihedad sidemed (merevaik ja tulekivi)
  • Soomeugrilaste algkodu paikneb kuskil Kaamal.
  • Kammkeraamika kultuuri elanike peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks.
  • VENEKIRVESTE KULTUUR- 2200eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud . Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nim. Seda vk k.
  • Uuele hõimule oli iseloomulik veel: nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed .
  • Matmiskombed- maassekaevatud aukudesse suruti külili, tugevasti käkerdatud asendis, põlves vastu rinda surutud ja sageli üks käsi peaall. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal.
  • Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad , kitsed , veised ja sead.
  • Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis.
  • Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega.

VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG
  • Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed.
  • Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi.
  • Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina.
  • Pronksesemed olid aga esialgu liiga kallid, et neid mujalt arvukalt hankida- muretseti vaid kõige vajalikuimaid tööriistu- kirved .
  • Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, sarvest ja luust.
  • Pronksiaja keskel hakati meil asulaid piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.
  • Kõige tuntum on Asva kindlustatud asula (Asva kultuur) IX-VI eKr.
  • Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus .- lambad, kitsed, veised ja ka hobused ja sead.
  • Kõrvalalaks oli maaviljelus ja kõplamahjandus (polnud laiaulatuslik)
  • Elatuslisa andis küttimine ja kalapüük
  • Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada.
  • Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetusele. Lähedased sidemed olid Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela- Soomega.
  • V saj eKr jõudsid eestisse esimesed raudesemed. Vanimatena tuntakse Ida-Virumaalt leitud mööka, suurt nuga ja naasklit.
  • Varasemal rauaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid.
  • Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööristu kasutusest välja törjuda.
  • Seega raua levik suuri muutusid ei toonid, kõik jätks samaviisi.
  • Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. 3-8m läbimööduga ring ning selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst.
  • Eesti üks vanimaid kivikirstkalmeid avastati Tln-Narva maantee veerst (IX-VIII saj eKr.)
  • Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati eestis ka mõned laev kalmed. Väiksematesse kivikirstudesse maetud surnud põletati. Kalme oli laotud laeva kujuliselt.
  • Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistsed –väikeselohulised kultuskivid, mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks oli Skandinaavlaste kivikultus- austus esianemate vastu)
  • Majanduse areng hakkad märgatavalt arenema siis kui rauda õpiti ise tootma . Eestis leidub soorauamaaki.
  • Tindimurrust avastati rauasulatamisega seotud asulad, mis pärinevad u 2000a tagasi.
  • Põllumajandus arenes tänu aletamisele, mis vahetas välja köplapöllunduse. Mets rajuti ja põletati maha.
  • Neil aladel kus mullakiht õhuke hakati tegelema söödiviljelusega.
  • Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Sageli püstitati eluasemed sobivate maade vahetuslähedusse
  • ROOMA RAUAAJAL oli siinsete elanike kindlaks elatusallikaks kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus mis tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu mis tõi kaaasa asustuse tihenemise.
  • Põllumajanduse kõrval puhkes õide ka käsitöö, eriti metalltöö- keerulised sõletüübid, peened ripatsid jne.
  • Toimus ka kaubavahetus Rooma impeeriumi ja läänemere kallaste vahel.
  • Neid huvitas saada kätte peamiselt merevaik ja põhjapoolsete metsade karusnahad. Rooma provintsidest jõudis ka siia mõnigaid importesmeid nt: klaashelemed ja üks pronkskarp.
  • Märgatavad muutused leidsid aset matmiskombestikus kus hakati kasutama tarandkalmestike. (3-10m).
  • Surnud maeti tarandkalemetesse põletatult. Eemal asunud tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. 1 tarandisse maeti 10-20 lahkunu jäänust.
  • Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda . Teine versioon , et meid kutsuti „fennideks“.
  • Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti.
  • Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena.

RAHUTUD AASTASAJAD
  • Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid. Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni.
  • Linnuste rajamiseks valiti järskude nõrlvade ja soibiva suurusega künkad. (kunstlikud vallid)
  • Lõuna-Eestis tehti vallid esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad.
  • Põhja ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaaditest kivimüürina s.t ilma sideainet kasutamata.
  • Vallist väljapoole kaevati ka kraav .
  • Mägilinnused- rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus lõunapoolsel kõrgemal osak ja madalamal astangul asus asula.
  • Neemiklinnused- püstitati mäeseljakule neemikuna lõppevale osale. Teisele, sajakupoolsele otsale rajati kunstik vall . Rõuge linnamägi.
  • Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna nad olid looduslikult hästi kaitstud, rajati vallid ja kraavid vaid otstele. Levinud Tartumaal.
  • Ringvall- linnused iseloomustab ümber kogu linnuse rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad püstitati Saaremaale ja Lääne-Eestisse kus neid tuntakse maailinnade nimetuse all.
  • Maeti ikka tarandkalmetsse lisama hakati vaid relvi .
  • Alates V-VI saj sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Pronksehete kõrval kaevati maasse ka tunduvalt väärtuslikumad hõbeaarded, mille hulgas esines vahel ka kullatud või kullast esmeid. (Kardla)
  • Aarete kõrval on saadud ka mõned raudesemetest peitleiud.
  • Ehted ja relvad meideti maasse esmajoones hädaohu korral. Soodest leitud kogumis võisid olla kas soolaukasse või vette heidetud ohverdused.
  • Kogu ida-euroopa põhjapiirkondades hkkasid sel ajal mõnu avaldama idaslaavlased.
  • Keskmise rauaajal elvanesid taas sidemed ülemeremaadega. Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid.
  • Umbes 600aastal tunud rootslaste kuningas Ingvar väega eestisse ja terve suve rüüstasid nad Steini nimelisi maakohti- ruttu tormasid kohale eestlaste vägi ja toimus lahing kus Ingvar hukkus
  • Viikingiajal (aastail 800-1050) suhted Skandinaavlastega tihenesid.
  • Saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse.
  • IX saj esimesel poolel püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendatud Eestimaa langenud viikingitele.
  • VII-IX saj paiku hakkasid meie aladele saabuma esimesed idaslaavalsed.
  • Suhted Vana-Vene riigiga. Tuntud vene vanem kroonika „Jutustusi möödunud aegadest“ põhjal kutsusid 862.a. venelased ja mõned teised Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda- Rjuku, Sineuse ja Truvori.
  • Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, mil Rjuriku kaalane Oleg vallutas Kiievis ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud.
  • Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks.
  • X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks.
  • 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
  • 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing.

EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
  • II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in.
  • Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused)
  • Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige põhjapoolsemaks, põhiliselt maaviljelusest elatuvaks rahvaks.
  • Künnipõllundusele aitas kaasa rauast teraga ader VII-VIII saj paiku.
  • Kui varem kasvatati otra iis üha enam levis talirukkis. Nisu, kaera, herneste ja ubade jt osakaal oli väiksem.
  • Maa suurust arvestati adramaades ehk kui suurt maad saab harida ühe adraga.
  • Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki kasvatusega hakkas levima täiuslik kolmeväljasüsteem, valitese XIX sajandini.
  • Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega- veised, hobused, lambad sead jne.
  • Teatud osa oli ka küttimisel ja kalapüügil. (põdrad, metssead, kitsed ja janesed npt)
  • Arvestatav tähendus oli ka metsmesindusel mis oli ainus magusaine- vaha järel valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul.
  • Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivad , liiklusvahendeid valmistati igas peres oma jõududega.
  • Omaette käsitööaladeks oli kujunenud eelkõige rauatootmine ja töötlemine.
  • Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist.
  • Muinasaja lõpul kujunesid Virumaa ja Põhja-Saaremaaal suuremad rauatootmiskeskused.
  • Eriti silmapaistev oli relvasepa toodang. Nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi, ornamenteeritud möögakäepidemeid nind ilmselt ka mõningaid möögateramike.
  • Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul mis moodu läksid hõbeeheted, kerkisid esile ka hõbesepad.
  • Seoses potikedra kasutuselevõtuga Xisaj muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks.
  • Jäjest ulatuslikumaks muutus kaubitsemine lähemate naabritega - liivlaste, soomlasete, vadjalaste jt.
  • Tegeldi peamiselt vahetuskabandusega, kus kaup vahetati teise kauba vastu. Eestisse toodi: hõbetat, pronki, rauda, soola ja paremaid relvasid, peenemaid riided ja muud luksuskaupa. Vastu viidi: karusnahka ja vaha.
  • Eestlased tegelesid ka vangide orjadeks edasimüügiga.
  • Tänus soodsale asendile oli eestlastele olulisel kohal ka vahenduskaubandus kus kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks vaid ka edasimüügiks. See andis head tulu, seda näitad maasse peidetud höbemöndid.
  • Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi.
  • Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kuis paiknesid kesksed linnused ja asulad. Seal elas rohkem ka käsitöölisi, kes pakkusid oma toodangut. (Tartu ja Tallinn)
  • Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoome mis jagunes toaks ja kojaks. Vilja kuivatati rehes. Järk-järgul hakas kujunema universaalne reheelamu.
  • Talud paiknesid enamasti lähestiku moodustades küla.
  • Saaremaal olid sumbakülad kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.
  • Ida-Eesti voortele rajatud talud asetsesid ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad.
  • Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal.
  • XIII saj alguses oli Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda .
  • Muinasaja lõpul oli märgatav mõningate maakondade ühistegevuse tendentsid mis viitavad riikluse kujunemise algelisusele.
  • Eraomdi kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdus.
  • Rikkamateks said esmajoones küla ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Hakkas kujunema ülikkond e vanemad. ( Lembitu küla)
  • Suhted naabritega olid rahumeelsed, tehti aega ajalt vastastikke rööv ja sõjakäike.
  • Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke.
  • Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest.
  • Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki.
  • 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna.
  • Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks.

MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208- 1212 ), II periood ( 1215 -1221) ja III periood (1222-1227) ning tulemused.
AASTAD
SÜNDMUS/LAHING
TULEMUS
1208-1212
Algas sõdda Eestimaa pärast. Sihtpärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. 1208 a sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas Muistne Vabadusõitlus
Otepäe linnus süüdati põlema.
Võnnu piiramine. Tomus Eestlaste vasturetk. Ühendatud malev saadeti võnnut piirama (oli tol hetkel üks tähtsamaid mõõgavendade tugipunkte). Linnust rünnati 3päeva ja 4.päeval eestlased lahkusid...
Lahkusid, sest Riiast tuli teade, et suur abivägi on võnnulastele appi tulemas.
Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid Ümera äärde valitsema. Jälitajadd arvasid, et „paganad“ läksid minema. Ühtäkki tungisid, aga eesltased peale ja tapsid mitmed orduvennad ja latgalid / liivlased .
Ümeralahingus saavutatud võit andis jõudu edaspidiseks. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla nagu „üks süda ning üks hing kistlaste nimel“.
1211
Viljandi piiramine. Sakslased piirasid Viljandi linnust. Esmalt rüüstati ümbruskonda. I kokkupõrkes võitsid värati juures eestlased.
Suutmata 5 päevaga linnust vallutada alistusid sakslased 6 päeval läbirääkimistel. Linnustesse lubati vaid preestreid.
1211
Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan. Toreda alla koondus mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik- linnu piirati sisse.
Eestlased proovisid merd pidi põgeneda, kuid olid lõpuks sunnitud seda jalgis tegema.
1212
Sõlmiti vaherahu 3 aastaks- Toreida vaherahu
1210
Pihkva vürst M. Ulja ja Vladimiri väed piirasid 8 päeva Otepäe linnust.
Eestlased olid vee ja toidumoona puuduse tõttu sunnitud rahutaotlema.
1212
M. Uljas tuli suure väega Eestisse, suundus Jõgevamaale ja sealt Varbola linnusesse.
Varbolas pakuti neile 700 hõberaha ja venelased pöördusid koduteele.
1215
Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse. Sakslased tegid koos abiväega suurema sõjakäigu P-Lääne maale Ridalasse. See oli ootamatu kuna pidi kestma Toreida rahu. Kevadel koguneti Lembitu linnusesse.
Armuti tapmine kestis 3 päeva, siis põõrduti tagasi Liivimaale.
Lembitu oli sunnitud alla andma ja laskma rahva ristida. Linnus rööviti paljaks.
1215
Kevadel sulgesid saarlased Väina suudme . Tõkestati mereteed . Riias said nad lüüa ning pidid Väina suudmes abiväge ootama. Tulid hoopis ristisõdijad ja Eestlased jäid kahe tule vahele. Nad olid sunnitud sakslaste vahelt läbi murdma.
Kavandatud ühisaktsiooni loodetud tulemust kaasa ei toonud ja osalenud jõude jäi lihtsalt vähemaks.
1215
Merelahing Uues sadamas. Ristisõdijad pöördusid Saksamaale tagasi, aga tuule suuna muutuse tõttu pidid nad Saaremaa Uues sadamaas peatuma. Peatselt sulgesid eestlased meretee . Sakslasi tuli piirama 200 paati, kes ei suutnud ühtegi paati vallutada, pigem haavata .
2 nädalit hiljem õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda.
1215
Ugandi ja Sakala alistuvad. Suvel tegid sakslased eriti latgalid mitmeid laastavaid retki Uganidsse. Kuna abiväge polnud võtta pidid nad Riiast rahu paluma.
Rahupalumisele vastati, et nad peavad tagastama kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad . Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega.
1216
Ugandi risitmine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimid tegi sügisel rüüsteretke Uganidsse.
Seejärel asusid ugandlased ja sakslased kindlustama otepäe linnust. 1217 a kolmekuninga päeval tehti Tasuretk Venemaale. Võit.
1217
Võit Otepää all. Veeburuaris saabus suur venevägi Otepäe alla kus nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakslasedki. Piiramine kestis 17 päeva.
Riiast läkitati sakslastele abivägi koos ordumeistriga. Linnuse lähedal puhkes neil piirajatega lahing. Sakslased jõudsid tänu suurtele kaotustele linnusesse. Sõlmiti rahu millega pidid Sakslased lahkuma kogu eestis.
1217 (21sept.)
Madisepäeva lahing. Eestlased ja sakslaste kogutud vägi (liivlased, latgalid ja sakslased) kohutis Viljandi lähedal. Eestlaste väge juhtis Lembitu, venelased ei jõudnud appi.
Eestlased olid sunnitud taganema ja kui vastased neid taga ajasid, siis tapsid nad palju eestlasi. Vaenuväed rüüstasid 3 päeva Lemitu küla. Elluäänud Sakala vanemad sõlmisid rahu ja andisd pantvange.
1219
Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Suvel saabus taanlaste laevastik tallinna sadamasse. Asuti ilma takistusteta eestlastele kuulund linnusesse. Eestlased kogusid aga salaja vägesid ja ründasid äkitselt Taanlasi. Ootamatult aga ründas lääneslaavlaste üksus ja Taanlased koguneis uuesti ning saavutasid võidu.
Taanlased ehitasid peale võitu Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Rävala maakonna ristimine . Prooviti vallutada ka mujal Põhja-Eestis. Algas suur ristimine.
1220 toimus võiduristimine.
1220
Rootsi kuningavägi lüüakse puruks. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Nad asusid Lihula linnusesse. Nad hakkasid ristima ja kirkuid ehitama, ise pöördus kuningas mingi hetk tagasi. Augustis piiras Lihula kindluse ümber suur sakslaste vägi ja pandi see põlema.
Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte.
1221
Saarlased üritasid juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. Linnust piirati 14 päeva.
Saarlased lahkusid, sest nägi, et Taanlastele tuleb abiväge.
1222
Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui saarlased hakkasid linnust piirama.
Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha.
1223
Eestlaste ühine pealetung . Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja tapeti . Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks.
Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis puudutas ristiusku. Pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde. Linnuseid kindlustati veelgi, ehitati kiviheite masinad .
1223
Eestlaste sõjakäik Ümerasse.
Sakslased saavutasid võidu.
1223
Suvel saabus sakslaste vägi Viljandi linnuse alla, käis äge piiramine. Kiviheite masinad.
Eestlased olid sunnitud alistuma, kuna toitu ja vett nappis. Võeti taas vastu ristiusk .’
1223
Venelased piiravad Taanlasi tallinnas 4 nädalat, aga vallutada ei suutnud.
Venelased lahkusid vihastena ja rüüstasid Rävala külasid.
1224
Tartu piiramine. Mandriosa ainsaks tugipunktiks oli jäänud Tartu, mida sakslased polnud vallutanud. Liitlasteks olid venelased. Sakslased hakkasid suvel Tartut piirama 3 korda. Sakslased otsustasid tormijooksu kasuks.
Tartu vallutati ja tapeti palju. Vabaks jäi vaid Saaremaa.
1227
Lõppvaatus Saaremaal. Sakslased jõudsid talvel Muhu linnuse alla. Muhulased palusid rahu, aga sakslased ei leppinud ja hakkasid linnust piirama. Muhulased panid 6 päeva vastu.
Edasi liiguti Valjala alla kus rüüstati ümberkautseid külasid.
Sakslased alistasid nad alles 6 päeval ja tungisid linnusesse ning algasid tapatalgud. Linnus põletati ja rööviti.
Anti loobumisvõit saarlaste poolt, ning lubati nad kõik ristida.
Allajäämise põhjused:
  • vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretketega.
  • Sõjaline ülekaal vastatel.
  • Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.
  • Vastastel oli parem relvastus.
  • Väge täiendati pidevalt uute meestega.
  • Vallutajate taga sesisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma katoliku kirik .
  • Võideldi mitme vaenlasee vastu korraga. (sakslased, taanlased, rootslased , venlased)
  • Eestlaste seas oli ka omavahelisi naaksumisi. Koostöö puudumine (ka välisriikidega)
  • Eestlaste ühistegevus , sõjaväe korraldus ja relvastus olid orjenteeritud üksikute sõjakäikude jaoks.
  • Sõda kurnas majanduslikult kõike välja pannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu just elavjõust + katk.

Eestlaste muinasusund :
  • Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsamaks koostisosaks oli usund .
  • Vägi oli üks muinasusu põhilisi elemente, mida omasid kõik elusolendid, teatud objektid, paigad ja taevas. Kivid , allikad, puud-mida hakati pühaks pidama . Väge võis olla ka sõnades, sest nende abil lotsisti, nõuti ja raviti haigusi. Targad või nõiad olid inimesed kes ise sellist väge omasid. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes- seepärast kanti kiskjate hambaid kaasas. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast, või kisuti süda välja, et väge hävitada. Orjad lasti kiilaks nagu abielunaisedki, et alistuda peremehele.
  • Hing- on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks, magamise ajal võis hing kehast lahkuda ja asuda kellegi teise sisse. Tähtsaltkohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik kus surnule pandi kaasa tööriistu, relvi ja toitu. Sööki -Jooki viidi hiljemgi kui kalmel peedi mälestusööminguid. Sügisel mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg, surnud hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede ärasaatmisel kaeti neile ja saun . See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata.
  • Suhtumine loodusesse . Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast , et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult.
  • Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid , kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „ Taara avita !“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda.
  • Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad ohverdupaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikivide peal oli kas inimese või looduse poolt õõnestatud lohud. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega nt: tervise, elu, ilma jne allikas, see tähendas rohkem vee omadusi. Ohverdamine leidis aset esmajoones pühadeajal ja suuremate eesvõtmiste eel ning järel. Eriti lemmik oli neljapäev. Ohverdati piima, liha, ver, vill ja vilja, tähtsamatel puhkudel loomad.
  • Ennustamine, nõidumine, maagia. Peamisel püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mune muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Allikale tuli vee eest ka ohverdada, esmajoones hõbedat kuid ka üldtuntud ande.
  • Ristiusu mõjud polnud eestlastele tundmatud, tänu headele sidemetele naabritega, mis tõid muudatusi nt matmiskombestikus ja ristid kaelas, võis olla ka kirikuid ja kabeleid. Katolik kirik tundis eestimaa ristiusustamise vastu suurt tungi ja 1070 a saatis ta misjonitööd tegema munga Hiltinuse, kuna ta oma tööd ei saavutanud siis pühitesti Eestimaa peapiiskopiks prantslane munk Fulco, kes sai norrast abilise Nicolause. Henriku krooniks on nimetatud ka mõningaid ristitud eestlasi. Alguses ei suhtutud ristiusku vaenulikult , peale seda kui seda hakati pealesurma siis. Saksakaupmehed tahtsid paremaid sidemeid venelastega ja tulid siia merdmööda, nende kannul olid misjonärid kes hakkasid ristima. Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel. Toimus rooma ja kreeka katolikukiriku võitulus ja et rooma võidaks tahtis ta eestlased ristida ning selleks oli vaja välja tõrjuda ketserlus..

II KESKAEG
X VANA-LIIVIMAA RIIGID JA PÕLISRAHVAD
  • Eestis ja lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusse langenud P-Eesti nimetati Eestimaaks. Siinse ala edasine areng kujunes nii majanduslikult kui eluoluliseltt paljuski feodaalse Euroopa eeskujuks.
  • Muistse vabadusõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppima võõraste võimude jäämisega põlistele aladele.
  • Võtjad jaotasid maa omavahel, pidades ennast juba täeieõiguslikukes peremeesteks.
  • Maa jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad nn maahärrad . Nene valdused kujutasid endast väikseid feosaalriike.
  • Taani kuningas oli samaaegsel Eestimaa hertsog . Taani valdusi nimetati ka üldsielt Harju-Viruks.
  • Kõik ülejäänud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma riigi kesrile. See alluvus kauguse tõttu aga rolli ei mänginud ja eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskopp , Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.
  • Feodaalse killustamise ajajärku eestis nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks.
  • Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurima sõjaline jõud Vana-liivimaal – Liivimaa orduriik aastatel 1237.
  • Liivimaa ordu oli formuleeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236a Saule lahingus leedulaste käest hävitava kaotuse ja lakkas olemast. Ordus said tähtsamaks materiaalsed huvid ja võim.
  • Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister . Talle kuulusid Läti alad ja Eestist ka
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #1 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #2 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #3 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #4 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #5 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #6 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #7 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #8 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #9 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #10 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #11 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #12 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #13 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #14 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #15 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #16 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #17 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #18 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #19 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #20 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #21 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #22 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #23 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #24 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #25 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #26 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #27 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #28 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #29 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #30 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #31 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #32 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #33 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #34 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #35 Eesti-ajaloo suur üldkonspekt #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 206155 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD
  • JÄÄAEG
  • MUINASAEG
  • Muistised
  • Dendrokroonoloogiline skaala
  • Antropoloogid
  • Numismaastikud
  • Etnoloog
  • Paleoliidikum
  • Mesoliitikum
  • Neoliitikum
  • Pronksiaeg
  • Varane rauaaeg
  • Vanem rauaaeg
  • Keskmine rauaaeg
  • Noorem rauaaeg
  • KIVIAEG
  • Pulli asula
  • Arheoloogiline kultuur
  • Kõõvits
  • Uurits
  • Kivikirved
  • Tablad
  • Ahingud
  • Jäätuurad
  • NEOLIIDIKUMI ALGUS
  • KAMMKERAAMIKA KULTUUR
  • VENEKIRVESTE KULTUUR
  • VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG
  • ROOMA RAUAAJAL
  • RAHUTUD AASTASAJAD
  • EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
  • Kirjalikud allikad
  • MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208-1212), II periood (1215-1221) ja III periood (1222
  • ning tulemused
  • Võnnu piiramine
  • Ümera lahing
  • Viljandi piiramine
  • Eestlased alustasid vastu pealetungi
  • Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse
  • Merelahing Uues sadamas
  • Ugandi ja Sakala alistuvad
  • Uganidsse
  • Võit Otepää all
  • sept.)
  • Madisepäeva lahing
  • Taanlased vallutavad Põhja-Eesti
  • Rootsi kuningavägi lüüakse puruks
  • Eestlaste ühine pealetung
  • Eestlaste sõjakäik Ümerasse
  • Tartu piiramine
  • Lõppvaatus Saaremaal
  • Vägi
  • Suhtumine loodusesse
  • Vaimud, haldjad, jumalad
  • Ohvripaigad
  • Ennustamine, nõidumine, maagia
  • Ristiusu mõjud
  • II KESKAEG
  • Eestimaaks
  • Hinnus
  • Jüripäev
  • Padise kloostri vallutamine
  • Paides
  • Eestlaste kuningate tapmine
  • Bartholomäus Hoeneke
  • Pöide
  • Karja
  • Maasilinn
  • Haagi- ehk adrakohtunikud
  • Pärisorjus
  • Adratalupojad
  • Üksjalad
  • Vabatalupojad
  • Maavabad
  • Tõnni vakk
  • Wolter von Plettenberg
  • Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82)
  • Piiskop
  • Toomkirik
  • Toomkapiitel
  • Kapiitel
  • Praost
  • Kirikukatsumine
  • Liturgia
  • Kihelkonnakirik
  • Kabel
  • Preester
  • Kirikukümnis
  • Sakrament
  • Johannes IV Kievel
  • Klooster
  • Tsiistertslaste ordu
  • Dominiiklaste ja Fransisklaste kerjumungaordu
  • Augustiinlaste ordu
  • Kollekriivsed mõisnikud
  • Usupuhastus Eestis (83-85)
  • Reformatsioon
  • Poliitiline opositsioon
  • Vaimne opositsioon
  • Martin Luther
  • Hermann Marsow
  • Pildirüüste
  • aasta 14. septembril
  • Melchior Hoffmann
  • Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87)
  • Jumalateenistuse käsiraamat
  • Luterlik katekismus
  • Simon Wanradt
  • Johann Koell
  • Hans Susi
  • Ehitus-, kujutav- ja tarbekunsti keskaja teisel poolel (lk88-90)
  • Hermen Rode
  • Bernt Notke
  • Michel Sittow
  • Balthasar Russow
  • ROOTSI AEG
  • Kubermangu
  • Saaremaal
  • a sõlmiti vaherahu
  • Patku
  • Rakmetegu
  • Abitegu
  • Mõisavoor
  • Jalategu
  • Loonuseandam
  • Manifaktuurid
  • Joachim Jhering
  • Johann Fisher
  • Heinrich Stahl
  • Johan Hornung
  • Adrian
  • Martin Gillänus
  • Balti erikord
  • Uusikaupunki rahu- (1721)
  • Kindralkkuberner
  • Kroonuametkond
  • Aadlimartiklid (1730-40)
  • Roseni deklaratsioon
  • Asehalduskord
  • Positiivsed määrused
  • Johann Georg Eins V Schwarzenberg
  • Brown nn Positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergedamiseks
  • Puusõda
  • Pietism
  • Anton Thor
  • Helle
  • Hernuutlased ehk vennastekoguduste liikumine
  • Tallima Paap
  • Ratsionalism
  • Rahvaharidus
  • Zimmermann koolikorralduse kava
  • Lugemisvara
  • Ehituskunst
  • Kadrioru loss
  • Palmse mõisa
  • Toompealoss
  • Tartus raekoja
  • Johann Wilhelm Krause
  • Esimesed kriisinähud mõisamajanduses
  • Talurahva seadusedm e „Iggaüks...“ (1802 ja 1804)
  • Talurahva vabastamine pärisorjusest
  • Eestimaa
  • Aleksander I
  • Liivimaa
  • märtsil 1819a
  • Talurahva omavalitsus
  • Mõis
  • Vallakogukond
  • Vallakohtud
  • Talurahva koosseis
  • Talurahva koormised
  • Uued talurahvaseadused (1849- Liivimaa, 1856- Eestimaa, 1865- Saaremaa)
  • Talude pärisekostimine (algas u 1850-ndatel)
  • Väljarändamine
  • Tööstuse ja kaubanduse areng
  • Vaimuelu eestis 19saj I poolel
  • Haridusolu
  • Eestikeelne kirjasõna
  • Estofiilid ja esimesed eesti haritlased
  • ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE (1860.-1870. AASTAD)
  • ¤ aastaid 1860-1870 nimetatakse eestlaste rahvusliku ärkamise ajaks
  • 1869. a. esimene eestlaste
  • JAKOB HURT (1839-1907)
  • CARL ROBERT JAKOBSON (1841-1882)
  • mõõdukas, kultuurhariduslik suund (J. V. Jannsen, J. Hurt)
  • VENESTUSAEG
  • Venemaa äärealade rahvaid venestada
  • ¤ õige hoo sai venestamine tsaar Aleksander III ajal (
  • VILLEM REIMAN (1861-1917)
  • a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge
  • OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE
  • DEMOKRAATLIKU VENEMAA AUTONOOMSE OSANA
  • Veebruarirevulutsioon
  • märtsil
  • Jaan Poska
  • Autonoomia
  • märtsil
  • Rahvusvahliste tegevus ja pingekollete kujunemine
  • Rahvusväeosade loomise idee
  • Poliitiline areng 1917a suvel
  • Eesti Demokraatlik Erakond
  • Eesti Tööerakond
  • VSDTP
  • Sotsaaldemokraatlik Ühendus
  • Eesti Sotsaalistide-Revolutsiooni Partei
  • Maapäev
  • Jaan Ramot
  • Sõjasündmused
  • oktoobriks
  • Täitevkommitee
  • ISESEISVUMINE
  • Iseseisvumise eeldused
  • A) kultuurilised
  • B) majanduslikud
  • C) poliitilised
  • Oktoobripööre Eestis
  • a oktoobris
  • saadeti
  • V. Kingissepale
  • Enamlaste reformid
  • Eestimaa Sõja-Revulutsioonikomitee
  • Jaan Anvelt
  • Kärbiti kodanikuõigusi
  • Majandusreformid
  • J.Laidoner
  • Ettevalmistused isesisvumiseks
  • Saksamaa asub pealetungile
  • Brestis
  • veebruaril
  • Iseseisvuse väljakuultamine 1918
  • veebruaril
  • Konstantin Konik
  • Konstantin Päts ja Jüri Vilms
  • veebruaril
  • veebruaril
  • Isesvusmanifest. Eesti vabariik oli sündinud
  • veebruaril
  • Saksaokupatsioon
  • Compiégne’i vaherahule
  • VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920
  • I Poliitiline eelugu
  • Novembris 1918
  • II Vabadussõja algus
  • III Murrang sõja käigus
  • IV Landeswehri sõda
  • Landeswehri
  • Võidupühana
  • III EESTI VABARIIK (1920-1940)
  • MAJANDUSOLUD 1920. AASTATEL
  • Majandusarengu lähtekohad
  • aastate alguse majanduslik tõus
  • Maareform
  • Uus majanduspoliitika
  • Põllumajandus
  • Tööstus
  • Rahareform
  • SISEPOLIITILINE ARENG 1920. AASTATEL
  • Poliitlised erakonnad
  • Põllumeeste Kogud
  • Eesti Rahvaerakond
  • Kristlik Rahvaerakond
  • Asunike Koondis
  • Eesti Sotsaialistlik Tööliste Partei
  • Eesti Kommunistlik Parti
  • Kuidas valitseti eestit?
  • Võitlus riigivastastega
  • Poliitilise stabiilsuse suurenemine
  • SUURE KRIISI AASTAT
  • Majanduskriis
  • Sisepoliitiline kriis
  • Põhiseaduse muutmine aktsioon
  • Vabadussõdalased
  • Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine
  • VAIKIV AJASTU
  • Sõjaväeline riigipööre
  • Vaikiv ajastu algab
  • Võitlus opostitsiooniga
  • Juhtiv demokraatia“
  • Majandusolud
  • VÄLISPOLIITIKA
  • Eesti tunnustamine
  • Eesti ohustatus
  • Balti liit
  • -19 KULTUURIELU
  • RIIKLIK KULTUURIPOLIITIKA
  • HARIDUSELU
  • KÕRGHARIDUS
  • TEADUS
  • KIRJANDUS
  • KUJUTAV KUNST
  • MUUSIKAELU
  • TEATRIKUNST
  • KEHAKULTUUR JA SPORT

Teemad

  • EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT
  • keele
  • letopissid
  • Henriku Liivimaa kroonika
  • Uurits
  • europiidset päritolu
  • indoeurooplastega
  • Asva kindlustatud asula
  • kaubavahetusele
  • kivikirstkalmeid
  • kultuskivid
  • soorauamaaki
  • aletamisele
  • söödiviljelusega
  • käsitöö
  • tarandkalmestike
  • aestid
  • fennideks
  • adramaades
  • metsmesindusel
  • käsitööaladek
  • relvasepa
  • savinõude valmistamine
  • kaubitsemine
  • vahetuskabandusega
  • vahenduskaubandus
  • reheelamu
  • sumbakülad
  • ridakülad
  • hajakülad
  • Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda
  • malev
  • Sigtuna
  • Novgorodi feodaalvabariik
  • MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208-1212), II periood (1215-1221) ja III periood (1222
  • ning tulemused
  • Ugandi
  • Muistne Vabadusõitlus
  • Eestlased alustasid vastu pealetungi
  • Toreida vaherahu
  • rüüsteretke
  • võiduristimine
  • Valjala
  • Targad
  • Hing
  • usk hauatagusesse
  • hingede aeg
  • Tõnn
  • Tarapita
  • hiied
  • ravimaagia
  • Hiltinuse
  • Nicolause
  • Liivimaana
  • maahärrad
  • feosaalriike
  • Harju-Viruks
  • iseseisvad maahärrad
  • Eesti keskajaks
  • orduajaks
  • Liivimaa orduriik
  • Mõõgavendade ordust
  • ordumeister
  • foogtkondadeks
  • rüütelvennad
  • poolvennad
  • preestervennad
  • Riia peapiiskop
  • ristiusuliste kohustused“
  • kümnis
  • kingitused
  • viljaikalduse
  • teotöö
  • Stensby rahuleping
  • läänsuhtes
  • aadlikud
  • Taani hindamisraamat
  • a
  • aprilli
  • läbirääkimised
  • manifaktuurtööstused
  • teoorjus
  • raharendile
  • väljasüsteem
  • Wolter von Plettenberg
  • Sinod
  • Missa
  • vikaarid
  • aasta 14. septembril
  • Henricus Carvel
  • kindralkuberner
  • rüütelkond
  • Maapäevadel
  • maanõuniku
  • rüütelkonna pealikud
  • adrakohtunikud
  • sillakohtunikud
  • Liivimaal maakohtud
  • Eestimaa Ülemkohtus
  • Liivimaa õuekohtus
  • Johan Skytte
  • landesstaatiks
  • soomlased
  • lätlased
  • Karl X Gustav alustas 1655a sõjakäiku
  • Aleksei Mihhailovitsi
  • sõda
  • alagas 1656a suve hakul
  • a sõlmiti vaherahu
  • a sõlmida uues vaherahu
  • Karl XI
  • riiklik kontroll
  • Johann Reinhold
  • Jakob Johan Hastferi
  • distrikt
  • vakuraamatud
  • keisri foogit
  • sadamalinnades
  • talurahvakaupmeestel
  • Narva
  • konsistoorium
  • kindralsuperintendents
  • Bengt Gottfried Forselius
  • Piiskoppi mõisa seminari
  • koduõpetuse
  • Andres Virginius ja tema poeg
  • Reiner Brockmann
  • saj II pool)
  • Mõis
  • Vallakogukond
  • Vallakohtud
  • pärisorjuse kaotamisest alates, millel oli talupoegadele tohutu
  • psühholoogiline mõju: oldi lõpuks isiklikult vabad ja vastutati ise oma elu eest
  • Fr. R. Faehlmann
  • estofiilseid
  • Friedrich Reinhold Kreutzwald
  • Kalevipoeg”
  • eestlane hakkas senisest enam
  • oma seisundit analüüsima ning oma rahva tulevikule mõtlema
  • ¤ 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi: paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning
  • tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskonda, kultuuri ja organisatsioone
  • omavasse rahvusse
  • passiseadusega
  • a. vallaseadus
  • palvekirjade aktsioon
  • JOHANN VOLDEMAR JANNSEN
  • a. “Perno Postimees”
  • a. laulu- ja mänguselts “Vanemuine”
  • eestlased hakkasid esmakordselt oma ajaloos teadlikult kultuuri
  • edendamiseks koos käima
  • üldlaulupidu Tartus
  • esimene ülemaaline üritus, mis kasvatas eestlastes
  • rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks
  • programmiks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne
  • edendamine kehtivate tingimuste raames, kokkuleppes sakslaste ja valitsusega
  • rahvusliku liikumise all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja
  • majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse
  • hariduse väärtustamine
  • kui me ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult
  • rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine
  • nende
  • võim pole legitiimne
  • valguse
  • ja koiduajaks
  • Kurgja talu (
  • Sakala“
  • radikaalne suund (C. R. Jakobson, J. Köler)
  • mõõdukas, kultuurhariduslik suund (J. V. Jannsen, J. Hurt)
  • Eesti Aleksandrikooli
  • a
  • Eesti Kirjameeste Selts
  • EKS)
  • uue kirjaviisi kasutamisele
  • rahvuslikul ärkamisajal on eesti ajaloos tohutu tähtsus, eeskätt rahva iseteadvuse kujundamisel
  • ¤ ärkamisaja lõppedes mõisteti, et baltisakslaste ja Vene võimude mõju takistab oma rahvuskultuuri arengut ning
  • et eestlaste õigusi on vaja laiendada
  • juba tsaar Nikolai I valitsemisajal (1825-1855) ilmnesid suurevene šovinistlikud püüded
  • venestamisega algasid ulatuslikud poliitilised, kultuurilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused ¤
  • Ado Grenzstein
  • pani aluse eesti ajaloo ja
  • kultuuriloo teaduslikule uurimisele
  • Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)
  • a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge
  • Hugo Treffneri
  • eragümnaasium
  • karskusseltsides
  • a. J. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel
  • tekstiilitööstus
  • metalli- ja masinatööstus
  • paberitööstus
  • Eestist oli kujunenud Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi
  • ¤ tööstuse areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata Eesti oma vajadusi ja võimalusi
  • a
  • Ajutisele valitsusele
  • märtsil
  • ülelinnanline streik
  • kubermangukomissaarid
  • miilits
  • Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN)
  • märtsil
  • AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta
  • Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu
  • emakeelseks koolihariduseks
  • kiire noramliseerumine
  • valimiste väljakuulutamine
  • Eesti
  • enamlased
  • Eest Maarahva Liit
  • Eesti
  • Taotleda Eestile võrdigusliku osariigi
  • staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus
  • oktoobriks
  • Eestimaa Nõukogude
  • a oktoobris
  • Eestimaa Sõja-Revutlutsioonikommitee
  • saadeti
  • okt
  • okt
  • ühismajandeid
  • Eesti Divisiidiks
  • a jan
  • piiramisseiukord
  • veebruaril
  • veebruaril
  • Eesti Päästekommitee
  • Iseseisvusmanifest
  • Omakaitse jõude
  • veebruaril
  • Endla rõdul
  • veebruaril
  • Ajutine Valitsus Eesti Panga hoones, peaministriks sai K. Päts ja ette loeti ka
  • veebruaril
  • kestis 3 märtsini
  • Bresti
  • rahulepingule
  • majanduse allutamine Saksamaale
  • kultuuripoliitikas saksastamine
  • De Facto tunnustamine
  • Balti Hertsogiriik
  • a
  • sügisel
  • a kirjutati alla
  • nov
  • nov
  • Eesti iseseisvus taastus
  • Eesti Töörahva Kommuun
  • Jaan Anvelt
  • jaanuaris 1919
  • Paju lahingut Julius Kuperjanovi
  • Johan Laidoner
  • Rüdiger von
  • der Goltz
  • Võnnu
  • juunit
  • veebruaril 1920
  • aastate alguse majanduslik tõus
  • Eesti Kommunistlik Parti
  • 19 KULTUURIELU

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
24
doc
Eesti ajalugu
33
doc
Ajaloo konspekt
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
18
doc
Eesti ajalugu
33
doc
Eesti ajaloo konspekt
19
doc
10-klassi ajaloo eksam
14
doc
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !