Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane .
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile.
ISIKUD "Wilhelm II - 27. jaanuar 1859 – 4. juuni 1941 oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. 1918. aasta novembris oli sunnitud troonist loobuma" Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, tapeti Sarjevos 28. juuni 1914 – see oli maailmasõja puhkemise ajend. W. Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921, tegi 1918 ettepaneku sõlmida õiglane rahu, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) G. Clemenceau – Prantsusmaa peaminister1906- 1909, ja uuesti 1917-1920, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) D.L. George- Suurbritannia peaminister1916 - 1922, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) Nikolai II - Venemaa viimane keiser, valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917
tsepeliinide kaudu kannatada. Mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100k eestlast. Paljud sattusid vangi ja koju said alles pärast sõja lõppu. Mõjutas halvasti majandust.. Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused. Jüri Vilms- oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Konstantin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Raamot- oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. Johan Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Aleksander Tõnisson- oli Eesti sõjaväelane kindralmajori auastmes, 19341939 Tartu linnapea ja 19391940 Tallinna ülemlinnapea.
juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Eesti sai Venemaalt iseseisvuse tunnustust. Jaan Poska oli Eesti riigimees. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.Eesti välisminister. Vene Asutava Kogu liikmeks. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegats- iooni juhiks. Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 19171919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik, 19191920 Asutava Kogu liige. Asutas esimese legaalse poliitilise partei, mille nimi Eesti Rahumeelne Erakond. Konstantin Päts oli eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Asutavasse Kogusse. Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist,
monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Talle tehti atendaadikatse, see aga ebaõnnestus ning siis uskusid tema austajad veel rohkem tema pühalikkust. Monarhistid otsustasid Rasputini tappa, et "päästa tsaar ja Venemaa" . Enne oli Rasputin aga ennustanud, et ilma temata hukkub tsaaripere peagi. Nii see teatavasti ka läks. Konstantin Konik - oli eesti poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Päts - oli eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Pärast bolsevike riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. 19. veebruaril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis
Eesti tahtis integreeruda Euroopasse võimalikult kiiresti. Kiire integreerumine ning liitumine Euroopa Liiduga ja NATO-ga oli alates 1992. aastast iga Eesti valituse eesmärk. 1993. aasta kevadel sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks.Eestis toimusid reformid edukalt ning Eesti rahvusvaheline autoriteet kasvas. See viis Eestit edasi nii läbirääkimistel Euroopa Liiduga kui ka NATO-ga. 2002. aastal oli otsustatud, et Eesti saab neisse organisatsioonidesse.Ronald Reagan - USA 40. president, 33. California kuberner ja näitleja. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli NLKP KK Poliitbüroo liige, NLKP KK peasekretär, NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. Boriss Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president George Bush- Ameerika Ühendriikide poliitik, kes oli 46. Texase osariigi kuberner, Ameerika Ühendriikide 43. president. Ta astus presidendi ametisse 2001 ning valiti 2004
piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. EL Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma
Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2. Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K. Päts, K.Konik, J.Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati
7. Mõisted: Veebruarirevolutsioon- 1917. aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati tsaar Nikolai II ja võimule tuli Ajutine Valitsus. autonoomia- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. Asutav Kogu- Eesti riigile põhiseaduse välja töötanud ja seadusandlust korraldanud kogu, mis valiti 1919. aasta aprillis. Landeswehr- Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna organiseeritud väekoondis,mis oli loodud baltisakslaste algatusel. Selle algne eesmärk oli Balti hertsogiriigi rajamine. 8. Isikud: Nikolai II- Venemaa tsaar, kes kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus. Hiljem lasti ta maha. Viimane Romanovite suguvõsa esindaja. Lenin- Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
ÜRO (1991) Euroopa Nõukogu (1994) NATO (2004) Euroopa Liit (2004) Nimed Jaan Poska – Eesti esindaja Tartu rahu sõlmimise juures Johan Laidoner – Eesti Kaitseväe ülemjuhataja Vabadussõjas Viktor Kingisepp – Eesti kommunistide juhtfiguur Jaan Anvelt – Eesti kommunistide juhtfiguur, detsembrimässu planeerija Jaan Tõnisson – Eesti diplomaat ja riigimees, hankis Eestile tunnustust välisriikidest Konstantin Päts – Eesti esimene president, Päästekomitee liige Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige Julius Kuperjanov – ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi jalaväepataljoni rajaja Rüdiger von der Goltz – Landeswehri ülem Andres Larka – vabadussõjalaste liider, presidendikandidaat Artur Sirk – vabadussõjalaste liider Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944
Jalta konverents - Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents - Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941)
· NIMED · Jaan Poska- eesti riigimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule. · Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president. · Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus.
13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919.Otsustati luua ka regulaarsõjavägi, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Loodi Eesti Kaitseliit. Nad võtsid 1918. Aasta novembris okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk- järgult üle. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu. November 1918 kuni kolmanda juulini 1919. Landeswehri sõda oli nendega, oli sõjaline kontaks saksa landeswheriga lätis es 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919, 23. juuni purustati landeswerh cesise all, tänapäeval tähistame seda Võidupühana
1917. a. olulisemaid sündmusi: * veebruar 1917 Veebruarirevolutsioon (- ajutine valitsus) - Venemaad üritatakse teha demokraatlikuks riigiks (üldine valimisõigus, poliitvangide vabastamine, poliitpõgenikud kutsutakse koju..) * 7. märts 1917 Kroonlinna mäss (tööliste mäss) * 26. märts 1917 eestlaste meeleavaldus Petrogradis (osales 40 000 inimest k.a täisrelvastuses sõjaväelased) * 30. märts 1917 võetakse vastu autonoomiaseadus - tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa) - ühtne Eesti ala - riigi etteotsa valitakse maapäev - 1. Eesti valitsus Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts) * august 1917 saksalsed vallutavad Riia * oktoober 1917 Venemaal tulevad võimule kommunistid (Lenin) oktoobrirevolutsioon Venemaal * 18. november 1017 Maanõukogu viimane istung - võetakse vastu otsus, et nemad on kuni asutava kogu valimiseni kõrgema võimu kandjateks
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J
195053 Korea sõda 1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu http://www.abiks.pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis 196669 kultuurirevolutsioon Hiinas 1968 Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 197389 kindral Pinocheti diktatuur Tsiilis 1974 Nafta kriis 1979 NSVL tungib Afganistaani 1982 Falklandi kriis 1989 Nõukogude vägede välja viimine Afganistaanist 1990 aparheireziimi kaotamine LAVs 1990 Saksa taasühend. 19901991 Kuveidi kriis (Lahesõda) 1992 Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 Rootsi ja Soome astuvad EL
veebruaril 1990. 18) Balti kett 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. 2. Isikud. 1) Mihhail Gorbatsov Nõukogude Liidu viimane riigipea. 2) Boriss Jeltsin Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president. 3) Karl Vaino Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 4) Vaino Väljas endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 19881992, Eesti
tagasi* Isikud: Andrei Sahharov Nõukogude akadeemikust teisitimõtleja, kes pagendati sundasumisele Gorkisse* Aleksandr Solzenitsõn Nõukogude kirjanikust teisitimõtleja, kes saadeti NSV Liidust välja* Lech Walesa Elektrik, kes tõusis treigi eesotsa ning esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 *
Tõde sai avalikult kuulutada alles pärast nõukoguse okupatsiooni lõppu. 1990. a ütles Gorbatsov, et NSVL oli vastutav selle massimõrva eest.) Isikud ja nende roll ajaloos: Fransisco Franco - Hispaania väejuht, kes valitses Hispaaniat diktaatorina 1939. aastast kuni oma surmani 1975. aastal. Sai võimule Hispaania kodusõjas, mida võib lugeda otsekui II MS katsetuseks, sest seal prooviti paljusid uut tüüpi relvasid jms. Neville Chamberlain Briti poliitik ja peaminister aastatel 1937-1940, kelle välispoliitika üritas parandada teistega suhteid lahkuse ja järeleandmiste kaudu. Sõlmis sakslastega leppeid, et vähendada nende agressiivsust. Talle heideti ette seda, et ta ei reageerinud piisavalt kiiresti Saksamaa sõjakale ja vägivaldsele käitumisele II MS eel. Joachim von Ribbentrop Saksa ärimees ja diplomaat, kes määrati saadikuks Suurbritanniasse (1936) ja hiljem välisministriks (Veeb. 1938). Mängis olulist rolli
1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks.
Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. · Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. · Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 5. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi
03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Paul von Hindenburg- Saksamaa sõjaväelane(feldmarssal) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Philippe Petain- Prantsusmaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea aastail 19401944. Grigori Rasputin- vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Nikolai II- Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Lev Trotski- juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. vürst Lvov- Ajutise valitsuse juht Vladimir Uljanov- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja
· Landeswehr- Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslaste st koosnev Landeswehr. Isikud · Jaan Poska - rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea · Konstantin Päts - tahtis Venemaale vastu astuda. eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Asutavasse Kogusse. Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina · Jüri Vilms - Eesti riigimees,Eest i esimene kohtuminister. kuulus Eestimaa Päästekomitees se. · Jaan Tõnisson- Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem
troonipärija F.Ferdinandi 1916 – Jüüti merelahing, Saksa vs Briti 1918. 3. märtsil – Bresti rahu 1918. 11. novembril – Compiegne rahu 1919 jaanuar – 1920 jaanuar – Pariisi rahukonverents 1919. 28. juunil – Versailles’ rahu Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija Wilhelm II – viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas Nikolai II – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst W. Wilson – Ameerika Ühendriikide president Lloyd George – Inglismaa juht G. Clemenceau – Prantsusmaa juht Kommunistlik Venemaa 11. Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused 1917. veebruar – veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. oktoober – oktoobrirevolutsioon, Ajutise Valitsuse
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop.
-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. · Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mjal. Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid, võttes emamaast ära lõigatud alad ja tugipunktid tavaliselt suurema
Johannes Käbin Johannes Käbin (tegelikult Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi 26. oktoober 1999) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 19501978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 19781983. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt. Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud
Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
