Eesti ajaloo KT - muinas- ja keskaeg (0)

Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg
1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat?

• Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid.
  

2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika , nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku.

• Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu
  
• Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega.
  
• Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad , kasutasid mööblit, kudusid kangast .
  

3. Pronksi – ja rauaaeg – mille poolest erinesid need perioodid kiviajast.
Pronksiaeg
Rauaaeg
Kiviaeg

• 1800-500ekr
  
• Kuna pronks oli kallis ja haruldane , olid põhilised materjalid siiski kivi ja puit
  
• -1000 eKr. Hakati rajama kindlustatud asulaid, maeti surnuid, kivikirst kalmed
  
• Sellest ajast pärineb vanim säilinud põld
  

• 500 eKr.-13.saj pKr.
  
• Välja oli kujunenud Eesti keel ja rahvas.
  
• Raud oli valitsev materjal ja sepp hinnatuim meister.
  
• Seostub tasandkalmega, kust pärinevad ka suurim osa vanaaegseid ehteid jm raudesemeid esmakordselt mainitakse eestlasi ka kirjasõnas.
  

• Oli jääaeg
  
• Inimesi siin polnud enne kui alles kiviaja lõpus
  
• Jälgi, esemeid eriti(kui mitte üldse) ei pärine.
  

4. Eestlaste muistne usund – mis olid meie usundi eripärad?

• Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine.
  
• Jumalate roll segane ja vaieldav( TARAPITA )
  
• Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud . Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed)
  
• Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad( sajatused ), hea väega sõnad ( loitsud )
  
• Väe suunamine ja toimingud temaga olid maagia ehk sõjakunst , millega võis tegeleda igaüks.
  

5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik , tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?)

• Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud);
  
• Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire;
  
• Elatusala : põlluharimine- kolmevälja süsteem, viljakasvatus; loomakasvatus liha ja väetise pärast; metsmesindus, jahikäimine, kalandus; käsitöö; kaubandus rannikul elavate inimeste seas.
  
• Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas , polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi ;
  
• Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega .