EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme.
Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20
osalemiseks. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus (sh mõõdukas ja radikaalne tiib) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline). Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal asus Postimeest toimetama Viljandimaa taluniku peres sündinud ja Tartu ülikoolis juristihariduse omandanud Jaan Tõnisson (1868-1941?), kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Uue toimetaja juhtimisel tõstis Postimees kübile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste
rahvuslased. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võvat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. [Pajur. 2006: 26-27] Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimiseks. 15
· kubermangukomissari abid Põhja- ja Lõuna-Eestis (Jüri Jaakson, Kaarel Parts) · valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike
jätkasid illegaalseid kokkusaamisi · Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID * Algas pankade ja ettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigiomandiks, mõisnikelt võeti maad ära, kuid neid ei jagatud talurahvale. F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond).
tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna. 1916 esines ta Eesti talurahva vabastamise pidulikul aktusel, kus kuulutas autonoomia saavutamise Eesti rahvuse kõige olulisemaks eesmärgiks. Vilms koostas uue seaduseelnõu, nägi välja samasugune nagu 1906. Sveitsis koostatud, rohkem tähelepanu pööratud rahvusautonoomiale. Pärast veebruarirev toimumist tekkis reaalne võimalus autonoomia esitamiseks. Juba märtsi esimestel päevadel pääsesid vürst Fobi? jutule Jaan Raamot ja Jaan Tõnisson, kes kes tundis vürst Vobi? isiklikult. Mõlemad sondeerisid pinda, kuidas suhtuks AV peaminister sellesse, kui Eesti taotleks autonoomiat, vürst andis omalt poolt soovituse esitada Riigiduumale vastav seaduseelnõu. 11.-13. märtsini toimus nn Tartu nõupidamine - kogu nõupidamine suunatu seaduseelnõu väljatöötamiseks, osalesid Eesti Seltside Liit ja Ajutine Põhja-Balti Komitee. Tartu Nõupidamine kujunes ülimalt ägedaks
kukutasid Ajutise Valitsuse. Laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamine kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Iseseisvumine Venemaast lahkulöömine 1917. aasta algul rahuldusid rahvuslaste juhid autonoomiaga, küll aga jälgiti murelikult Venemaa nõrgenemist ja sellest tulenevat Saksa okupatsiooni ohu kasvu. Pärast Riia langemist sakslastele, hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Jaan Tõnisson leidis Maanõukogu koosolekul, et kuni surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia). Ta arvas, et Saksamaaga sõjajalal olevad lääneriigid võiksid soostuda neutraalse Balti puhverriigi (suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik) loomisega Venemaa ja Saksamaa vahele.
Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega väetisi, katkesid maaparandustööd, sordiaretus ning tõuparandus. Toodangu vähenemise ning sõjatarvete kasvuga kaasnesid varustusraskused, mis ähvardas suuremaid linnu näljaga. Siiski leidus ka midagi positiivset elavnes rahvuslik liikumine. Tõuke selleks andis erinevate sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine (olulisemad olid Linnadeliidu Komitee Tallinnas ning Põhja-Balti Komitee Tartus). Need tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-
Eesti diviisiks, komandöriks saab Laidoner. Eesti üksused ei kujunenud võitlusvõimelisteks, vastupidi lätlastele, eelkõige suure kaadrivoolavuse pärast. Rahvusväeosade tähtsaim tulemus oli sõdurite ja ohvitseride kodumaale naasmine. Saksa okup ajal üritas Eesti diviis enne sakslaste tulekut võimu enda kätte võtta ning likvideeriti aprillis 1918. Juba 1917. a suvel oli reaalne, et tekib Saksa okupatsioon, kuna Vene armee võitlusvõimetus oli ilmne. Tekkisid lootused iseseisvuse tekkeks ja selle tunnustamiseks. Esimene iseseisvuse-idee väljaütleja oli Jaan Tõnisson. 25.-26. 10. tulid enamlased võimule Venemaal. Tallinnas haarasid võimu juba 23. 10., kuna tähtsamates raudteesõlmedes Petrogradi ümber tuli revolutsioon varem läbi viia. Enamlased võtsid vastu kaks dokumenti, mis tagasid neile võimu edasiseks (rahu- ja maadekreet). Maadekreediga lepiti vaid seepärast et võimul püsida. Eestis viidi
Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot -Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus föderatiivse Vene riigi kooseisus. Sõjasündmused Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, millele eitasid kaasa ka Enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundides Venemaad sõlmima spertaalrahu. - Augustis vallutas Saksa Riia ja Vene üksusid valgusid Eestisse. - Septembri lõpus jõudis sõda Eesti pinnale. - Venemaa sõjalise ebaeduga kasavad Enamlaste populaarsus. Enamik sotsialiste läks lõpuks enamlaste poolele. - Oktoobriks oli Eestis 20000 enamlast. Nendest moodustati Eestimaa Nõukogude
käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused
Tähtsus Eesti riikluse õiguslik teke Otsusejärgne tegevus 1) enamlased ajasid Maanõukogukonna laiali 2) Maanõukogukonna volitused läksid üle selle vanematekogule 3) Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, selgitamaks välja teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvusesse 4) koostati manifest, milles deklareeriti Eesti suveräänsust Sobiva ajahetke ootamine eestlased tahtsid ära kasutada Nõukogude võimu nõrkust * Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolsevikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks "tühik", mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid oma võimu oma maal maksma. Iseseisvuse väljakuulutamiseks ning erakorralistes olukordades tegutsemiseks loodi Eesti
Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele, laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem.
Sakslased hõivasid 8. oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse kasv. Nad avaldasid survet sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei ole huviatud rahu peatsest saabumisest. Enamlaste kätte läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Tehti ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Sakslaste sõjaline edu tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse. J. Tõnisson pidas vajalikuks saata Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, mis tutvustaks Eesti probleeme sealsetele poliitikutele. 1 §10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917 oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. 23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26
Tekkis üle 700km pikkune rindejoon ning sai alguse positsiooni ehk kaevikusõda. Sellega oli Schliffeni välksõja plaan läbikukkunud. Tannenbergi lahing 26-30 august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud piisavalt rünnakut ette valmistada, ründas Saksamaa neid Hindenburgi ehk tsepeliiniga ja lõi sellega Venemaa pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma. Sõja mõju Eestile ligi 100 000 mobiliseeriti ning toodi sisse umbes 200 000 vene sõdurit. Sellega kaasnes inflatsioon, tehaste evakueerimine, rahvusväeosade ja autonoomia idee ning rahulolematus tsaarivõimuga. 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2
lihtsalt veidi harituma mehepoja, kellest paljud olid esimeses saksavastases vaimustushoos vabatahtlikena kroonuleivale läinud, said nüüd selga ohvitserisineli. Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse kõikidel rinnetel. Lätlastel läks teisiti. Kui rinne 1915. aastal Riiale ohtlikult lähedale jõudis, värskeid reserve sakslaste peatamiseks aga nappis, lubati moodustada läti vabatahtlikest eraldi pataljone, mis laienesid läti kütidiviisiks. See oli kogu vene armee paremaid väekoondiseid, mis paisati ikka kõige raskematesse rindelõikudesse ja kandis ränki kaotusi. Seetõttu muutusid sõjakoledused läti küttidele eriti ruttu tuttavaks ja hiljem langesid enamlaste propagandaseemned nende juures juba hästi ettevalmistatud pinnasele. Hilisemas Vene kodusõjas võitlesid läti kütid erakordse vaprusega punaste poolel. Eestlastel esialgu oma rahvaväeosi polnud, ehkki asja arutati, ja kaotused jäid tänu sellele suhteliselt väiksemaks
aasta jooksul hoogsalt kasvas. Nemad asusid rahvuslike iseseisvustaotluste suhtes lõpuks täiesti eitavale seisukohale. Seetõttu olid enamlased vihaselt vastu ka eesti rahvusväeosadele, mida 1917. aastal lõpuks ikkagi looma asuti. Maapäeva kokkastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Paraku oli segani nii kogu Venemaa, kui ka Eesti tulevik ja oma viimast sõna polnud öelnud ei enamlased ega rahvuslased. Augusti lõpus seadis Jaan Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse, kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre 1917. aasta oktoobris otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas (kaasa arvatud Tallinnas) juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. Kui Petrogradis oli võim juba üle võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)
Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi-Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene koosesisus taotleda. Vene armee ja riigivõim lagunesid, millele aitasid kaasa enamlased. Aug.vallutasid Saksa väed Riia= vene sõdurid valgusid Eestisse. Sept.lõpul jõudis sõda Eestisse= sakslaste dessant Saaremaal=8.oktks oli kogu L-Eesti saarestik hõivatud. Muhu saarel kandis suuri kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele.Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25
iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K. Päts, K.Konik, J.Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu
ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused
Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem kütidiviis), mis oli Vene paremaid väekoondisi, kuid kanti kaotusi. Eestlastel väeosasid polnud, kuid näidati end heade sõduritena. Olukord tagalas : Tekkis puudust tähtsaimatest tarbekaupadest, hinnad tõusid, must turg õitses ning raha väärtus langes. Paljud põllud jäid sööti, raudteedel oli kaos, tehased seisid kivisöe puudusel jne (Eestis alustati seetõttu põlevkivi kaevandamist). Saksa armee pealetungi järel muutus Eesti sõjatagalaks(1915) vägede hulk küündis 1917 200 000 meheni (suur osa Peeter Suure merekindluses). Paanika tabas vene elanikkonda, ametnikke ja sõjaväeosi Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon
rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valitsuse juhi vürst Lvovi käest lubaduse toetada Eesti omavalitsuse seadust. Maal korra tagamiseks otsustati luua demokraatlikel alustel maa-omavalitsused senise rüütelkonna valitsuse asemele. Enamlastel polnud Eestit vaja Tallinlased soovisid ühendada Põhja- ja Lõuna-Eesti, tartlased pooldasid kahte kubermangu.Lõpuks saavutati kompromiss: ühise maavalitsuse juures jääb Põhja-Liivimaa
Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa. Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus
·25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast Vabariigi sünd · Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed · 4. märts Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti · Aprill J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha · 22. november enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi · 27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Eestimaa iseseisvuse manifest Konstatin Päts (18741956) · Eesti Vabariigi esimene president · Eestimaa Päästekomitee esimees · Mitmekordne peaminister · Riigivanem Sõja algus · 11. nov 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule. · 13. nov tühistas Lenini poolt juhitud Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud
· 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest'' · 1915 rinne Väina jõe juures, Eesti on tagala (tugipunkt, kus varud on, kuhu mehi kogud, kus organiseerid) · Mobilisatsioon 100 000 (10 000 hukkub) · Majandus kannatab · Elavneb rahvuslik liikumine Linnadeliidu Komitee (Tln) ja Põhja-Balti Komitee (Trt) Jüri Vilms 1889-1918 *advokaat *esimene mees, kes rääkis Eesti rahvuslikust autonoomiast Vene riigi koosseisus (1916) 1917 VENEMAA ON NÕRK *Rahutused sõjaväes (suured kaotamised, vilets varustamine)
propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon
*Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917
tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit. Nikolai II Venemaa viimane kroonitud keiser,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
