Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti XIX saj (1)

2 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris

§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis
Esimesed kriisinähud mõisamajanduses.
Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet.
Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi.
Reformide taotlused.
Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu.
Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased.
1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub.
1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused .
1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv . Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine.
Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine . Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised .
Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati.
Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks.
Loodi vallakohtud , kus kohtumeesteks olid talupojad ise.
Rahutused Põhja-Eestis.
1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma.
Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas.
Napoleoni sõjad ja Eesti.
1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson . Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes.
1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812 . aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale.
Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi – nekruteid.
  • a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits .
    Sõjaaegadel süvenes majanduslik surutis , mis oli tingitud erakorralistest koormistest (vägede majutamine, moonastamine,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Eesti XIX saj #1 Eesti XIX saj #2 Eesti XIX saj #3 Eesti XIX saj #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisap Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    SRoos profiilipilt
    SRoos: väga kasulik materjal
    12:08 12-01-2009


    Sarnased materjalid

    44
    docx
    Eesti uusaeg
    70
    docx
    Eesti Uusaeg
    106
    docx
    EESTI UUSAEG
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    30
    doc
    Eesti ajalugu
    27
    docx
    EESTI AJALUGU





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun