Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

25

ppt

Väitlus

Väitlus  Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega  Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö  Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne.

Eesti keel

4

doc

Väitluse alused

Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele

Aktiviseerivad tegevused

1

docx

väitlusformaadid

Karl Popperi väitlusformaat Karl Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja

Kõneõpetus

3

docx

Väitlus

Väitlus Väitlus on intelligentne vaidlus argumentidega. Tänapäeva ühiskonnas on oluline, et kasutatakse väitluselemente näiteks kohtusaalis, riigikogus. Kindlalt on olemas 1. Kaitsja 2. Väitja Uurimustöö kaitsmisel on alati oponent, kes esitab töö kohta küsimusi, otsib nõrkusi. Väitluse elemendid: 1. On eitajad ja jatajad e. Väitlejad 2. Teema 3. Kohtunik 4. Teema peab võimaldama mõlemal poolel väidelda. 5. Jatajate kohustus on teemal tõestada esitades omapoolsed argumendid. Juhivad väitlust. 6. Eitajad peavad jatajate kaasus ümber lükata. 7. Ristküsitlus, mille eesmärgiks on oma kaasuse tugevdamine ja vastaste nõrkustele tähelepanu juhtimine. 8. Väitluse alguses lepitakse kokku olulistes mõistetes. Mõtlemisaega on 5min. Küsitlemisaega on 3 minutit. Kui küsimus on liiga isiklik, siis vastama ei pea. Esindada ei tohi ainult iseennast. 1. jaataja 1. eitaja 2. jaataja 2. eitaj

Eesti keel

1

docx

Väitluskoolitus

Inga & Siim: argumendi alajaotused peavad vastama küsimusele miks.Peab seletama täpselt lahti mida tähendab.Seleta lahti mida väitega öelda tahad. Kolmas element argumendi juures on tõestus(statistika,inimeese tsitaat,paralleelne näide) Viimane element argumendi lõpus on lõplik järeldus või kokkuvõte, näitad ära,et oled inimestele rääkinud ära milles on probleem ja ära tõestanud,et probleem on.Miks on argumendid olulised? Pead alati mõtlema kellele ja kus sa räägid, hindavad kohtunuikud. Vanduda tohib, ropendada ei tohiks. Vaba suhtlus.Miks küsimusi ei tohi õhku jääda!! Ristküsitlus-küsid asju mis jäid ebaselgeks, tõmmata vastane konksu otsa, et nad nö endale vastu räägiks. Aega 3 min! Ristküsitlusel saab tihti nö teisele poolele ära panna, leides kitsaskohti.Võib välja tulla,et väitleja rääkis ainult seda mida õppis ja ei teagi millest tegelikult rääkis.EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakk

Väitlus

15

odt

Argumenteermine

Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis............................................................................

Eesti keele väljendusõpetus

3

docx

Väitluse põhiideed ja START2018 konspekt

Agrument – koosneb  Väide  Tõestus  Näide  Järeldus Faktid ja uurimustööd. Überlüke – teise argumendi ütlemine, et see on vale või ei ole konteksti. Loogiline tõestamine, et see ei pea paike. Ümber peab lükkama  Just seda argumenti mida teine raakis  Ainult osa argumendis, st ei pea näitama, miks kõik argumendi osad on valed. (kõige tugevamat osa ehk tõestust) Ideaalne ümberlüke  Vastse argumendi lühikokkuvõte (,,nad väitsid, et ...“)  Vastuväite e ümberlükke kokkuvõte (,,see pole tõene, sest....“)  Seletus ja tõestus (MIKS ja KUIDAS)  Näide (kui on)  Järeldus e kuidas see mõjutab plaani Mida saab rünnata?  Pole teemakohane  Sisaldab eeldust  Vigane loogika (demagoogika)  Puudub mõju (korrektne argument, aga mõju ja mõte puudub)  Sõltub teisest argumendist  Sisaldab vastuolu Vastuargument �

Eesti keel

94

docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid:  Otsustuse kvaliteedi järgi: o Jaatav-Räägib sellest, et esemel on mingid tunnused. NT: Eesti on rikas riik. o Eitav-Räägib sellest, et esemel ei ole mingeid tunnuseid. NT: Eesti ei ole rikas riik.  Otsustuse kvantiteedi järgi – esemete mingi hulga peegeldumine otsustustes o Üksikotsustus- ühe eseme kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Struktuur: See S on (ei ole) P. NT: Tallinn on EV Pealinn o Osaotsustus - mingi klassi rohkem kui ühe eseme kohta väidetakse

Loogika ja juriidiline argumentatsioon

Kommentaarid (0)