Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18.sajandil - sarnased materjalid

talupoeg, põhjasõja, põhjasõda, talurahva, koolikohustus, usuelu, rahvaharidus, eestlased põhjasõjas, elanike arv, näljahäda, katk, talurahva olukord, vennasteliikumine, teoloogiline ratsionalism, ratsionalism, pietism, koduõpe, koolikorralduskava, düsenteeria, tüüfus, väljaõpe, rüütelkonnad, traditsioon, pagemine, balti erikord
Eesti pärast põhjasõda
2
doc

Eesti pärast põhjasõda

Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi v...

Ajalugu - Keskkool
35 allalaadimist
Põhjasõja kokkuvõte
1
odt

Põhjasõja kokkuvõte

Põhjasõda Põhjasõda peeti aastatel 1700-1721 ülemvõimu pärast Läänemerel. Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi p...

10.klassi ajalugu - Põhikool
7 allalaadimist
Ajaloo konspekt - Eesti 17 ja 18 sajandil
2
odt

Ajaloo konspekt - Eesti 17 ja 18 sajandil

...hvastik • Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest • 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 • 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) • Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni • Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile • 17 ja 18 saj elasid Eestis: eestlased, sakslased, rootslased, venelased • umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj • Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi – maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks • 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse • 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal • 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused – viidi läbi reduktsioon • Reduktsioon: eramõisate r...

Klienditeenindus - Kutsekool
9 allalaadimist
11 kl Ajaloo küsimuste vastused Ptk 13-19
4
docx

11.kl Ajaloo küsimuste vastused Ptk 13-19

...erahu 1583 Liivi sõja lõpp • Läti ja Lõuna-Eesti läks Poolale • Põhja-Eesti läks Rootsi valdusse • Saaremaa jäi Taani valduseks 3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? • Põhjasõja põhjuseks Rootsi ülevõimu vastane liit – Saksimaa ja Poola, Taani ning Venemaa • Liivi sõja põhjustas Vana-Liivimaa nõrkus ja killustatus tugevate naabrite keskel • Põhjasõja osapooled Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola olid ka Liivi sõjas osalised • Liivi sõtta sekkusid teised riigid pärast Venemaa rünnakut, Põhjasõda algas kõigi liitlaste kallaletungiga Rootsile 4. Leidke näiteid Põhjasõja sündmustest, mis võisid süvendada ihalust „vana hea Rootsi aja” järele. • Vene vägede rüüsteretked Eesti alale 1701 suvest –...

Ajalugu - Keskkool
59 allalaadimist
Eesti pärast Põhjasõda
3
doc

Eesti pärast Põhjasõda

EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA • Põhjasõda lõppes Uusikaupungi rahuga 1721. aastal. • Eesti ala hakkas kuuluma Vene riigi koosseisu. • 1710. aastaks oli venelaste poolt vallutatud Tallinn ja Rootsi võim oli Eesti alalt kadunud. • Rahvaarv langes pärast Põhjasõda 120 000 inimesele. • Põhjasõja ajal oli Eestis viimane näljahäda. • Põhjasõja järgne aeg oli Eestis kuritegelik. • Ringi liikusid endised talupoegade ja sõdurite röövsalgad, keda nimetati sissideks. • Põhjasõda oli Eesti jaoks väga laastav. Terve maa oli laastatud. • Rohkem kui pooled Eesti elanikud surid sellel ajal. • 18. sajandi keskpaigaks oli Eesti elanike arv pool miljonit. • Elanikkonna kiire kasv saavutati mehhaanilise iibe ja loomuliku iibe läbi. • Venelased erinesid eestlastest oma usu poolest ja nad arvasid, et sellepärast peavad nad Eesti aadlikud enda poole võitma. RESTITUTSIOON – Rootsi ajal riigistatud maad anti aadlikele tagasi. See ...

Ajalugu - Keskkool
75 allalaadimist
Vaimuelu Vene aja alguses
2
doc

Vaimuelu Vene aja alguses

...oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, p...

Ajalugu - Keskkool
97 allalaadimist
Ajalugu I kursus
25
docx

Ajalugu I kursus

...lepõllundus. * Inimesed muutusid vaikseks. *Oma surnud maeti kivikirst ja tarandkalmetesse PKR Esimesel sajandil peale kristust tegeleti Eestis põlluharimisega. Üleminek kahevälja süsteemile. Pidevad välisohud sundisid inimesi kokku hoidma. Küla – Kihelkond – Maakond. Eestlased muinasaja lõpul 12-13 saj. Elanikud *Enamus Eesti aladest oli asutatud. *150 000- 200 000 tuhat elanikku. *Enamus inimestest eestlased. *Sõdadelt kaasa toodud vangid, kellest said hiljem orjad. *Keskmine eluiga 30 aastat. Väljanägemine *Inimesed olid lühikesed ja jässakad. *Elati rehielamutes. Elatusala *maa suurust arvestati adramaades (Adramaa) *Raskemad tööd tehti ära talgude korras. *Kogukonnast lahku löönud talusid kutsuti mõisateks....

Ajalugu - Kutsekool
62 allalaadimist
Eesti varauusaeg
9
doc

Eesti varauusaeg

...eel. • Säilis tollipiir Balti kubermangude ja ülejäänud Venemaa vahel. • Toimis restitutsioon – riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. c. Hinnang: • Baltisaksa ülemvõim teostus eestlaste arvel. • Balti erikord pakkus eestlastele kaitset venestamise eest, säilitas kohaliku eripära. • Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist. 4. Vene võimu kindlustamine baltikumis Katariina II asehalduskord – Baltikumi uus halduskorraldus 1783-1796 Vene riigi ühtsuse tugevdamiseks: Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. a. Balti erikorra nõrgestamine: • Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege. • Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem – ühtne pearahamaks. b. Halduslikud ümberkorraldused: • Uued maakonnad – Paldiski, Võru- ja Vilj...

Ajalugu - Keskkool
154 allalaadimist
Eesti ajalugu
30
doc

Eesti ajalugu

...ka edasimüügiks. VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida-Euroopa metall, sool, karusnahad, vili karusnahad, vaha relvad vili, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suht...

Ajalugu - Keskkool
118 allalaadimist
Kultuur Poola-Rootsi ja Vene ajal
5
doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: • Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis • Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see...

Ajalugu - Keskkool
42 allalaadimist
Vaimuelu eestis 17 -18-sajandil - laiendatud kava
4
docx

Vaimuelu eestis 17.-18. sajandil - laiendatud kava

...MATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad peeti oluliseks Põhja-Euroopa tagasipööramisel katuliku usku 2.1.1.1. Edasi loodeti usku viia Rootsi ja Vene alale 2.1.2. Poola võimu kehtestamine (1580) 2.1.2.1. Taastati katoliku kiriku organisatsioon, luteri suuremad kirikud tagastati katoliiklastele 2.1.3. Jesuiidid 2.1.3.1. Tegevus Eestis toimus Tartus 2.1.3.2. Tartus avati jesuiitide gümnaasium (1583) 2.1.3.3. Tõlkide seminar – eesmärgiks preestrite koolitamine kohalike seast 2.1.3.4. Tegevuse lõpetas Tartu vallutamine Rootsi poolt (1625) 2.2. Liivimaa Rootsi valduses (alates 1625) ...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

...) presidendi valimised, 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine augustist 1991 Eestist 2 1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 – tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond. Ühiskondlik arengutase - kujunev varanduslik ebavõrdsus ja ülikute esiletõus, maa eraomand. Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1) Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 – piiskop Berthold. Tõeline ristisõda algab piiskop Albertiga - Riia linna asutamine 1201, Mõõgavendade or...

Ajalugu - Keskkool
200 allalaadimist
11-klassi ajaloo suuline arvestus
17
doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

...ga lõppes sõjategevus, kuigi sõda ise kestis veel edasi. 1721. aastal kirjutati alla Uusikaupunki rahule ja liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg Eestis oli lõppenud. Kaheks aastasajaks jäi Eesti Vene võimu alla. 6. Vene võim Eestis asehalduskorrani Põhjasõda laastas Eestimaad korralikult. Elu kaotasid pooled eestlased, hooned olid hävinud, kirikud olid metsa kasvanud. Viletsas seisus olid ka mõisad, mis erinenud oluliselt talupoegade rehielamust. Kasin toit ja viletsad riided rääkisid vaesusest. Aga juba 18 sajandi keskpaigaks hakkab rahvastik juba taastuma. Eesti elanike piir ületab ka juba poole miljoni. Kuigi Venemaa oli sõja võitnud, polnud ta kindel kohalike usaldusväärsuses, sellepärast alustati juba varakult restitutsiooniga ehk mõisamaade tagasi andmist nende eelmistele omanikel...

Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist
64
pdf

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Ta...

-
38 allalaadimist
Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

...esti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. 1686 ilmus lõunaeesti keelne „Vastne Testament“ (Uus Testament) Ajakirjanduse algus. ? saksa keelsed. TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE ? vaata pilet nr.1 Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haap...

Ajalugu - Keskkool
136 allalaadimist
Uusaeg
21
doc

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: • Keskaega nähti negatiivsetes toonides. • Väärtustati antiikaega. • Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: • Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). • Ameerika avastamine (1492). • Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). • Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). • Suur P...

Ajalugu - Keskkool
478 allalaadimist
Piletid 7-13
9
docx

Piletid 7-13

Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haa...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile
8
docx

Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile

...a algas Veneriigi äärealade venestamine. 1885 määrati Eestimaa kuberneriks Sergei Šahhovskoi. Asjaajamine riigiasustustes läks vene keelseks. Eesti sajandivahetusest Esimese maailmasõjani Rahvastik 1897 oli üle Venemaaline rahvaloendus. Selle andmetel elas Eestis 986 000 inimest. Nendest 90% olid eestlased, 4,5% venelased, 3,5% sakslased. Eestist väljas Venemaa territooriumil elas 200 000 eestlast, nendest 50 000 Peterburgis. Jätkus eestlaste suundumine maalt linna. Põllumajanduses töötas 64,2%, tööstuses ja ehituses 14,6% ja kaubandustranspordis 14% rahvastikust. Sajandivahetusel algas Eesti ühiskonna väga kiire areng. Algas rahva poliitiline ärkamine, hakkas arenema tööstus ja koos sellega tuli sisse Venemaa töölisi. Tööstus Sajan...

Ajalugu - Keskkool
86 allalaadimist
Ajalugu 10 klass Liivi Sõda
2
doc

Ajalugu 10.klass Liivi Sõda

1.Mis põhjustas Liivi sõja? Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohali...

Ajalugu - Keskkool
38 allalaadimist
Varauusaeg Eestis
7
doc

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil – sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka ...

Ajalugu - Keskkool
81 allalaadimist
Eesti ajalugu-1550-1905
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

... o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas pärisorjust o sisseränne o vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed, kalurid(Peipsi alad) > vanausulised o eestlased asusid ka Peipsi aladele o soomlased o riiklik kolonisatsioonipoliitika o lätlased Lõuna-Eestis o hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased 1698 aastal 330 000 inimest o näljahäda 1696-1697 (suurim) o nakkushaigused (nt tüüfus ja düsenteeria) 1712 aasta 170 000 inimest o Põhjasõda o Katk 1710-1711 Peale seda hakkas rahvaarv kasvama(18. saj lõpp 500 000 inimest), mis tuli headest loodustingimustest. Sisseränne pi...

Ajalugu - Keskkool
106 allalaadimist
Uusaeg
19
pdf

Uusaeg

...i feodalism Uusajal killustatus hääbub asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik Riigid arenevad absolutismi poole Suhete isiklik lähenemine truuduse ideaal Usalduse eest anti lääne mis lõhkusid riigi Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus Tulemuseks oli killustatus Kohalikule vasallile allus lääni eluolu Talurahvas oli sunnismaine Lään oli seotud pigem kiriku kui senjööriga Kuningavõimu devalveeris ka vasallide maksuvabadus ning kohaliku elanikkonna raha läks vasallile mitte senjöörile Feodaalkorra oluline komponent oli rüütliarmee Uusajal muutuvad armeed rahvuslikeks Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine Kaubandust peeti ebapuhtaks sellega tegutsesid põhil juudid Keskajal andis turvat...

Ajalugu - Keskkool
54 allalaadimist
Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
28
docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

...kondade kõrgeim võimuorgan oli maapäev, mis valis rüütelkonna peamehe ja teised ametimehed. Neid ametikohti täitsid sageli balti aadlikud. See olukord soodustas Balti kultuuriprovintsi väljakujunemist: baltisakslastel kujunes välja ühistunne, nad pärinesid samadest oludest ning nende alamad kui ka ülemvalitsejad olid muust rahvusest. Eestlased jäid baltisaksa mõtte-, vaimu- ja kultuurimaailma mõjusfääri, ent ei saksastunud. Küsimus pole mitte teadlikus rahvusmeelsuses või –kultuursuses, vaid selles, et sakslased polnud eestlaste saksastamisest huvitatud, pigem vastupidi. Keegi ei nõudnud talupojalt saksa keele õppimist, hoopis mõisnik õppis ära eesti keele, kas või mingil määral. Seisusliku ja rahvusliku barjääri säilitamine oli balti aadli suhtelise õnnepõlve vältimatu eeldus. Nii piirdus otsene kultuu...

Eesti rahvakultuur - Tallinna Pedagoogiline Seminar
62 allalaadimist
Põhjasõda
4
doc

Põhjasõda

Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? ? Saksa   vürstiriik   (Saksa   kuurvürst   August   II   Tugev),   Taani   kuningriik   (Taani   kuningas   Frederik   IV)   ja   Venemaa   (Vene   tsaar   Peeter   I)   olid   vastu   Rootsi   ülemvõimule Läänemerel. ? Oli   Rootsile   vaenulik   poliitika,   kuna   troonile   tuli   uus   kuningas,   kel   ei   olnud   kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud...

Ajalugu - Keskkool
124 allalaadimist
Vene aeg Eestis 18-- 19 saj
8
doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: • 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. • Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale j...

Ajalugu - Keskkool
155 allalaadimist
AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

...oli harv ja kallis, sellepärast  davam   ja   odavam.  1343   23.   aprill   –   Harju   ülestõusu   algus,   mõisade,   kirikute   ja   kabelite   ning   Padise   kloostri  samast   piirkonnast,   Reiu   jõe  kasutati   ka   kivist   tööriistu.   Pron­ Raudkirved   võimaldasid  põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat suudmest   leitud   asulakoht   võib  ksist   valmistatigi   peamiselt   vaid  ulatuslikult   alet   teha   ja  4. mai – läbirääkimised ja Eesti kuningate tapmine Paides aga olla mõnevõrra vanemgi olla.  ehteid. uusi,   viljakaid   maid  1523 – reformatsioon...

Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist
11 klassi ajaloo kokkuvõte
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad – Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard – rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert – jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 – Riia asutamine 1202 – Mõõgav...

Ajalugu - Keskkool
305 allalaadimist
Eesti keskajal
7
rtf

Eesti keskajal

LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : • võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul • soodne geograafiline asend käik : • 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule • 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga • 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ...

Ajalugu - Keskkool
63 allalaadimist
11-klassi kokkuvõte
24
doc

11. klassi kokkuvõte

...ete ohverdamistega, välistatud pole ka Skandinaavias levinud uskumus mille kohaselt pidavat omanik saama maassekaevatud varandust kasutada ka surmajärgses elus. • Suhted- Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega ja Viikingiajal tihenesid suhted Skandinaaviaga veelgi, eesti jäi viikingite kaubateede vahetusse lähedusse. 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL • Käsitöö: Peamised töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegelesid meistrid ja sepad. Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused(Virumaal, Põhja-Saaremaal). Silmapaistev oli relvaseppade toodang, kes tootsid heal tasemel relvi. Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, kerkisid esile hõbesepad. • Kaubandus: Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskauband...

Ajalugu - Keskkool
105 allalaadimist
Õpiku konspekt
3
rtf

Õpiku konspekt.

AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigiv...

Ajalugu - Põhikool
18 allalaadimist
Ajaloo põhiperioodid
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavuta...

Ajalugu - Tartu Ülikool
209 allalaadimist
Varauusaeg-Konspekt KT jaoks
6
doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: ? Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. ? Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. ? Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. ? Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita – unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. ? Rootsi kuningriik – talle kuulus ka...

Ajalugu - Keskkool
28 allalaadimist
Kokkuvõte 18-sajandist Eestis
9
doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

...s hinnati talupoegade koormised ümber ning vähendati teokoormiste mahtu. Suure katku (1710 – 1712) Eesti rahaarvu on hinnatud 150 – 170 000 inimeseni, kuid tänu soodsatele tingimustele kasvas see kiiresti, ulatudes 18. sajandi lõpuks ligi 500 000 inimeseni. Sisseränne polnud eriti suur, piirdus peamiselt Peipsi äärde liikuvate venelastega. Eestlased moodustasid rahvastikust 90 – 95 %, sakslased 3 -4 %, rootslased 2 % ja venelased 0,5%. Aadel moodustas rahavastikut 1 %, vabad mitteaadlikud 9% ja talurahvas 90 %; linnades elas 5 -6 % rahvastikust. 18. sajandi lõpuks oli Eesti ligi 40 000 talu. Roseni deklaratsioon: Deklaratsiooni autoriks oli Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian von Rosen. Deklaratsioon pärineb 1739. aastast. Roseni järgi oli siinne talupoeg pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõi...

Ajalugu - Keskkool
67 allalaadimist
Eesti kultuuri ajalugu
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

...lupoeg pidi maad rentima ning seega töötati mõisas edasi . 19. saj jooksu hakati vaikselt üle minema ka raharendile või saadeti teorendile mitte peremees või –naine vaid sulane. Anti talurahvale ka perekonnanimesid. Enne seda oli kasutusel olnud vaid ristinimi ja talunimi koos isanimega. Estofiilid olid enamasti kohalikud baltisakslastest eestlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Tegelesid eesti teemaga. Püüti end võimalikult laialdaselt harida ja lihtrahvast paremale järjele aidata. „Rahvaste hääled lauludes“ – kogumikud, mis sisaldasid erinevate rahvaste laule ja värsse, sisaldas ka mõnda eesti laulu. Tähtsamad estofiilid: • Masing – eestlane, kuigi saksastunud ja ei pidanud end eestlaseks. Isa oli köster, ka saksastunud. Õppis Saksamaal. Mõjutatud valgustusideedest. Rahvameelne ja rahva va...

Ajalugu - Tallinna Ülikool
213 allalaadimist
Vene aeg
5
docx

Vene aeg

... ei olnud enam võitlus mõisaga, vaid võitlus maaga omaenda talus. Isiklik vabadus muutub tegelikuks (lk 153) 1860ndatel aastatel said tlp liikumisvabaduse kogu Vene riigi piirides, mis tõi kaasa ulatusliku väljarändamisliikumise,viies Eestist välja u 100 000 inimest. Mõisnikelt võeti ära 1865.a täielikult kodukariõigus, 1866.a said eestlased uue vallaseaduse (suurendas valdade õigusi), 1868.a aga keelati seadusega teorendi nõudmine eramõisais. 1860ndatel said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta (esimesed eestlastest mõisaomanikud). Eestlaste majanduslik iseseisvumine. 1840ndatel levima hakanud kartulikasvatus tegi järk-järgult lõpu näljahädadele (viimaseks loeti 1868.-1869.a näljahäda). Väga tulusaks kujunes linakasvatus. Siit tuligi see raha, millega eestlased ostsid oma talud ära ja said pärisperemeesteks. ...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
10-klassi ajaloo kokkuvõte
10
docx

10. klassi ajaloo kokkuvõte

...t nimetati käsitööliste gildi Väikegildiks Liivimaal tegeldi tihedalt ka kaubandusega sest Liivimaa tihedat kaubanduselu soosis hea geograafiline asukoht Paljud eesti linnad ning suuremad Liivimaa linnad kuulusid Hansa Liitu see oli liit mis haldas kõikide kaubanduslinnasid ja neil oli kõigil oma ühine kaubanduspoliitika PILET 3 1 Eestlased muinasaja lõpul Põhiline elatusala maaharimine mis oma aja kohta oli kõrgel tasemel Maa suurust arvestati adramaades Toimima hakkas ka kolmeviljasüsteem mis tähendas et ühele põllule külvati talivili teisele suvivili ja kolmas oli kesaks Põlluharimise kõrvalt tegeldi loomapidamisega küttimisega kalapüügiga ja oluline tähtsus oli ka metsamesindusel Paljud töö ja tarberiistad ehted ehitised liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega Keerulistemal alat...

Ajalugu - Keskkool
110 allalaadimist
Vene aeg
3
doc

Vene aeg

... kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1...

Ajalugu - Keskkool
140 allalaadimist
Eesti ajalugu
8
docx

Eesti ajalugu

...toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks – eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks – Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi Eestlaste edukuse põhjused – eestlased kaitsesid oma kodusid, kasutasid ära looduslikke võimal...

Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
Ajaloo konspekt
12
doc

Ajaloo konspekt

...ajandil hakati Eestis asutama manufaktuure, mis rajati tollal linnadesse, kuid 18.saj hakati rajama ka linnadest välja. Näiteks võib tuua Räpina paberivabriku, mis on jäänud vanimaks tööstusettevõtteks Eestis. Lisaks toodeti klaasi ning jõuti välja peeglite ja portselani tootmiseni. Rahvusliku ärkamisaja põhjused ja juhid (19.saj) Eestlased olid vabanendud pärisorjusest, Eesti ala arenes majanduslikult, kujunes välja esimene põlvkond eesti haritlasi, koolihariduse levik, rahva kultuuriline aktiivsus. Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks olid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. (1857.a Perno Postimees) Eesti olude suhtes ei jäänud ükskõikseks ka need, kes olid suutnud teha karjääri Peterburis...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
Ajaloo eksami materjal
7
doc

Ajaloo eksami materjal

...arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. Nõidumine on ravitsemine, kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega. 8. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.sajandil. Muistse vabadusvõitluse eellugu. Et eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste maadega, mõjutas see osade eestlaste kommete muutumist. 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha rohkem laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. 12. sajandil kantud ehete seas leidus pronksristikesi. Et Eestis käisid regulaarselt ristiusulistest maadet pärit kaupmehed tekkisid siia-sinna mõned kirikud ja kabelid. 11.sajandist alates tundis krik ...

Ajalugu - Keskkool
182 allalaadimist
Rootsi aeg
7
doc

Rootsi aeg

1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi s...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
Kultuur Poola-Rootsi ja Vene ajal
2
doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pie...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
Eesti-pärast põhjasõda XVII saj
2
doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistat...

Ajalugu - Keskkool
67 allalaadimist
Lühiülevaade ajaloost
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

...tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne – kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tšuudid. – läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö – meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa – sumbkülad, Lõ-Eesti – hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 ? 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempo...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile
2
docx

Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile

... puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülikool, mis tegutseb veel praegugi. Seega Liivi sõja tagajärjed mõjutavad meid tänapäevalgi ja tänu sellele on hea hariduse saanud palju eestlased. Põhjasõja tagajärjel sai Eesti rahvaharidus tugeva tagasilöögi. Peale Põhjasõda oli koolide arv vähenenud üpris suurel määral ja ainult üksikud pastorid tegelesid rahva õpetamisega. Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hul...

Ajalugu - Keskkool
25 allalaadimist
Eesti ajalugu
18
doc

Eesti ajalugu

...ates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja-Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng). 4)Ringvall-linnused – ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis – maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tšuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tšuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel va...

Ajalugu - Keskkool
330 allalaadimist
Vene impeeriumi ajalugu 1721-1917
14
doc

Vene impeeriumi ajalugu 1721-1917

...a noorsõdureid Vene ohvitserkond Kõik ohvitseri seisusesse jõudnud väejuhid pidid kuuluma aadlike sekka Kindlaim viis ohvitseriks saada oli teenistuses silma paista kas rahuajal või lahingus vahet pole Sotsiaalne staatus oli ohvitseridel 18 sajandi esimesel poolel väga kõrge Võimalust kiirkorras ohvitseriks saada kasutasid ära eelkõige eestlased ja lätlased Mida kõrgem oli rahvuse haridustase seda rohkem oli lipnike koolis nende esindajaid Võimu ja vaimu vahekorrad Hariduskorraldus ja õppeasutused Hariduse ja regulaarse kontseptsiooni seotus seisnes selles et ka riigi kohustus oli rahvast hariduslikult edendada valgustada See jäi sisusliselt püsima kuni 20 sajandi alguseni Vaatamata sellele kontseptsioonile ei suudetud riigi poolt 18 sajandil hariduse edendamisel midagi korda saata Ei suudeta 18 sajandi jooks...

Ajalugu - Tartu Ülikool
182 allalaadimist
Ajalugu-eesti 18-sajandil
5
doc

Ajalugu: eesti 18. sajandil

Gümnaasium Eesti 18. sajandil • Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da • Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud n...

Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri
6
docx

Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri

...………………………………6 Eestikeelse hariduse algus …………………………………………………………………. 7 Kokkuvõte …………………………………………………………………………………. 8 Kasutatud kirjandus ……………………………………………………………………….. 9 Sissejuhatus Käesolevas referaadis anna kõigepealt ülevaate sellest, mida nn. Rootsi aeg endast üldse kujutas, millisel ajaperioodil see kestis, mis selle põhjustas ja millised Eesti alad Rootsi võimu alla kuulusid. Peatun pikemalt ka suurel näljaperioodil, mis Eestit sel ajal tabas. Kirjeldan tolleaegsete inimeste elu-olu ja haridussüsteemi, samuti seda, kuidas arenesid eesti keel ja kirjandus ning mis toimus religioossel tasandil. Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Lihtsus...

Ajalugu - Kutsekool
89 allalaadimist
Suuline arvestus
19
doc

Suuline arvestus

... naiskloostrid. 15Sajandi algul asutati tallinna kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster. Pilet nr6 *muistne vabadusvõitlus 1208-1227 • 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. 1210aastal toimus Ümera lahing-eestlased(ugalased,sakalased) sakslaste, liivlaste ja latgalite vastu. Eestlased võitsid selle lahingu . • 1212aastal sõlmiti 3aastaks Turaide vaherahu, sest nii eestlased kui ka ristisõdijad olid sõjas kurnatud ning puhkes katk. See tähendas aga seda et Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. • 1217aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahing, 21sept kus hukkus Sakala vanem Lembitu ja Liivlaste vanem Kaupo. Lahin toimus Viljandi lähedal • 121...

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
Ajalugu 8-klassile
3
odt

Ajalugu 8. klassile

VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika,...

Ajalugu - Põhikool
6 allalaadimist
10-klassi ajaloo eksam
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

...uli väega Eestisse Rüüstasid terve suve kuid siis tuli eestlaste suur vägi kohale ning isegi kuningas tapeti Aastal 600 Tðuudid: Eestlaste nimetus vene kroonikates Jaroslav Tark: Tegi Eestisse sõjaretke 1030 võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks Sossolid: Eesti hõimud Izjaslavi kroonikas  8 Eestlased muinasaja lõpul Adramaa: Nendes mõõdeti maad Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises Ühel osal kasvas talivili teisel suvivili ja kolmas oli kesas Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone mis oli nii elu kui tootmishoone Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal 45 kihelkonda 8 maakonda + 4 väikemaakonda Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi Ülikud Malev: Põhiline väe...

Ajalugu - Keskkool
60 allalaadimist
Eesti ajalugu - konspekt
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

...tud tugipunkti (seda aastat peetakse Tartu esmamainimiseks). Venelaste võim püsis kuni 1054.aastani, siis sundisid sossolid venelasi lahkuma (pole täpselt teada, kes nad olid. Võimalik, et saarlased või Sakala elanikud). Ka järgnevatel aastatel tuli ette venelaste sõjaretki Eestisse ja vastupidi, püsivat edu kumbki pool saavutada ei suutnud. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades – 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel – suvivili, talivili ja kesa e...

Ajalugu - Kutsekool
1258 allalaadimist
Poola--Rootsi- ja Vene aeg
3
doc

Poola-, Rootsi- ja Vene aeg

Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 – 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles ...

Ajalugu - Keskkool
106 allalaadimist
Eesti uusaeg
3
doc

Eesti uusaeg

...d kõik korraga sõda.Kuid oli talv ja see oli Rootsile sooslik, ei saadud tast jagu.1704.a alustasid venelased uut rünnakut. Vallutati Tartu ja Narva.1708.a küüditati kõik Tartu Valga, Narva elanikud Venemaale. 1710. a said venelased enda kätte Pärnu ja Tallinna. 1721.a sõlmitud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestlased Põhjasõjas olid Rootsi poolel, rüüstasid mõisaid ja röövisid vara, maeti varandust, rahaaugud-ja pajad järvede põhjas. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000-300 000 inimest, 1620.a 120 000- 140 000 ini- mest. Põhjus oli sõjas ja sellega kaasnevad näljas. Pärast sõja lõppu kasvas rahva- arv 350 000- 400 000 inimeseni. Põhjuseks pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur n...

Ajalugu - Keskkool
38 allalaadimist
Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
13
docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816

...t 18. sajandi ilminguks. Ka triibulised (kohati ruudulised) seelikud on tõenäoliselt ampiiriajastu rõivamoe kajastus. 18. sajandi lõpus hakati esmakordselt rahvakunsti vastu teadlikku ja teaduslikku huvi ilmutama. Seda kajastab ka August Wilhelm Humpeli raamatu ilmumine. Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased vaid riigisakslased. Eesti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mil Johann Gottfried von Herdeni mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse mõjul juba tekkimas. Luluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul – vennastekogudustes oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitme...

Ajalugu - Keskkool
31 allalaadimist
Ajaloo konspekt
33
doc

Ajaloo konspekt

... 3)1222-1227 1) #Sakslaste sissetung Eestisse (1208), Latgalide ja Sakslaste rüüsteretk Ugundisse. Ugundi- sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus. #Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210) #Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased Saavutasid võidu #Viljandi piiramine sakslaste poolt (1211), piirajatega sõlmiti rahu. #Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212) #Suhted venelastega. 1210-Novgorodi vürst Mstislav Uljase ja Pihkva vürsti Vladimiri väed piiravad 8 päeva Otepää linnust. 1212 – Mstislav Uljas uuesti Eestis. 2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse. #Ugandi ja Sakala alistuvad (1215) ...

10.klassi ajalugu - Kutsekool
377 allalaadimist
PKHK Ajaloo konspekt
24
doc

PKHK Ajaloo konspekt

...0-40 sakslanna ) 9 aastat peale Liivimaa vallutamist Venemaa keisrinna. Põllumajanduses oli 18.saj. Heal järjel. Eriti hästi läksid mõisamajantitel Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Põhja-Eesti mõisad ehitati viina raha eest. Eesti talupoegade elu oli 18. saj. Kõike muud kui hea Eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse 18.saj.(jahikoer maksis 10-20 talupoega) Eestlaste õiguslikuks madalseisuks loetakse Roseni Deklaratsiooni aastast 1739, kus eesti takupoeg üldjoones võrdsustada rääkivaks tööriistaks. Linnad käisid 18. sal. Alla. Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas. Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris isegi Tallinaga Kunstis valitses 18. saj. Aöguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism Par...

Ajalugu - Kutsekool
271 allalaadimist
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

...e normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos „ Liivimaa esiaeg“, Petri teos „Eestimaa eestlased“. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku „Lühhike Öppetus...“ väljaandmisel. Rahvaharidus Rootsi ajal anti sundus, et leerist ei saa läbi lugemisoskuseta ja leeritamata ei saanud abielluda. 1739.aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Oluline tõuge oli kohalik kooliseadus , nn koolipatent, ...

Ajalugu - Keskkool
72 allalaadimist
Eesti kultuur
4
doc

Eesti kultuur

Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale läh...

Ajalugu - Keskkool
295 allalaadimist
Talurahva Usuelu 18-sajandil
9
pptx

Talurahva Usuelu 18. sajandil

...k hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Click to edit Master text styles Second level ? Third level ? Fourth level ? Fifth level Mõisted Hernhuutlus - Vennastekoguduste liikumine Pietism – Usuvool 18. sajandil Ratsionalism – Usuvool 18. sajandil Kasutatud Kirjandus http://www.hot.ee/etsiam/18kultuur.html http://www.annaabi.com/materjal-10118-vaimuelu-18-sa...

Ajalugu - Põhikool
14 allalaadimist
Haridus Eesti kultuuris
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

...ndmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad – eestlased, liivlased ja lätlased – langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asu...

Euroopa tsivilisatsiooni... - Tallinna Ülikool
392 allalaadimist
Eesti ajalugu-Rootsi aja algus kuni Põhjasõda
13
odt

Eesti ajalugu. Rootsi aja algus kuni Põhjasõda.

...e *Mis kirjakeelde tõlkida? -Mitu kirjakeelt *1686 ilmus Vastne Testament -Uus Testament Lõuna-Eesti kirjakeeles -Tõlkijad A. ja A. Virginius -Isa ja poeg -Ilmus 400 eksemplari -Käsikirjad, mitte raamat Vana hea Rootsi aeg – müüt või tegelikkus Müüt: *Vilja väljavedu Rootsi – eestlased näljas Suure Nälja ajal 1698, ei tehtud midagi kergendamiseks, rahvaarv langes *Ei tohtinud olla tsunftides (Oleviste gildis), järelikult ei saanud müüa käsitööd, Kanuti gild suleti *Keelati vana maausk, nõiaprotsessid, luterluse ainuvalitsus *Rõhutati sunnismaisust - Clas Totti, koormised, pärisorjus Tegelikkus: *Haridus arenes, talupoegade koolid, ülikool, eestikeelne kirjandus, grammatika *Osad talupojad riigistati, reduktsioon, ei ole omavolitsemist riigitalupoegadega (vakuraamat,...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
Vene aegI
2
docx

Vene aegI

...ida. Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veter...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
70
docx

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. – Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - ...

-
109 allalaadimist
Kontrollöö ajaloos teemal varauusaeg Eestis
3
docx

Kontrollöö ajaloos teemal varauusaeg Eestis

Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõ...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
Varauusaeg konspekt 11-klass
4
docx

Varauusaeg konspekt 11. klass

...i valdusesse jäi kogu mandriala Brömsebro – Rootsi ja Taani vahel. 1645.a rootsi valdusele liideti Saaremaa Uusikaupunkki – Rootsi ja Venemaa vahel, 1721. See lõpetas Põhjasõja Eestis. Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Eestlased, venelased, lätlased, soomlased, rootslased Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Ta oli monarhi määratud kõrgeim valitsusametnik. Kamandas sõjaväge, kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kuulutamist kubermangus. Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu? Virumaa, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Tartu maakond, Pärnu maakond, Riia maakond, Võnnu maakond Reduktsioon: põhjused ja tagajärjed. Karl X...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
EESTI AJALUGU
27
docx

EESTI AJALUGU

...es 1030 aastal Eestisse esimene enam vähem kindel planeeritud vallutusretk kui Jaroslav Tark vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse Tartu kohal ja rajas sinna Jurjevi linnuse 1054 aastal toimus uus vallutusretk mille käigus vürst Izjaslav I vallutas Kedepivi tõenäoliselt Keava 1061 aasta paiku vallutasid sossolid tõenäoliselt muinaseestlased need senini kaotatud alad aga tagasi Pärast seda on 12 sajandist teada mitmeid Novgorodi sõjajõudude retki Eesti aladele eriti Ugandi muinasmaakonda Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka Otepää linnuseid Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati Pihkvamaad Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi Uljebi Rongvoldi poeg Ulf juhtimisel Tallinna alla mis jõudnud raudväravateni kus sai merelahing...

Ajalugu - Keskkool
84 allalaadimist
Rootsiaeg
19
doc

Rootsiaeg

...emusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust aitasid töös andekamad õpilased, kes abistasid mahajääjaid. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd 9 mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust. Abi saamiseks pöördus Forselius 1686. aasta sügis...

Ajalugu - Keskkool
60 allalaadimist
Eesti ajalugu
24
doc

Eesti ajalugu

...ngvar 600 aasta paiku oma vägedega Eestisse tulnud Rootsi kunginas Terve suve rüüstas ta oma vägedega Steini nimelises maakonnas Siis ruttas kohale eestlaste suur vägi ja toimus lahing kus langes ja rootslaste kuningas Ta maeti saaga järgi Eesti rannikule Kaotusele järgneval suvel olevat Ingvari poeg teinud Eestisse eduka tasuretke *Tðuudid eestlased ja ida pool Peipsit elanud läänemesesoomlased Vene kroonikates nimetati neid tðuutideks *Jaroslav Tark Vene vürst kes püüdis 1030 aastal oma valdusi Eestimaa arvel laiendada tehes sõjakäigu eestlaste vastu Ta võitis eestlasi ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks *Sossol Izjaslavi kroonikas nimetati sossoliteks eesti hõime Eestlased muinasaja lõpul Lk 26 29 adramaa kolmeväljasüsteem rehielamu sumb rida ja haj...

Ajalugu - Keskkool
77 allalaadimist
Eesti rootsiajal
6
docx

Eesti rootsiajal

... õigus tegutseda täiesti iseseisvalt, ta sai välja anda ka teaduskraade – bakalaureus, magister, doktor. Ülikooli ülalpidamiskulude kandmiseks läksid ülikooli käsutusse mõned mõisad Ingerimaa kubermangust (selle keskus oli Narva). Ülikooli avamisel peetud kõnes rõhutati, et seal võivad õppida kõik vabad inimesed, seega ei olnud välistatud eestlased, kui tegemist vaba inimesega. Samas ei ole siiski teada, kas neid seal õppis. Avamisel kandis ülikool nime Academia Gustaviana. Tartu püstitati hiljem ka 1920.a Gustav II Adolfi kuju. Õppetöö sama nagu teistes ülikoolides, oli 4 teaduskonda – filosoofia, usu, õigus, arsti. On ka teada, et rootsiaegsesse Tartu ülikooli oli sisse kantud 1706 üliõpilast (need, kes alustasid, ei pruukinud lõpuni jõuda). Tartus oli ülikool 1632-1656, siis viidi ülikooli tegevus üle Tallinasse, s...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa
7
docx

Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

...dega olid vaenulikud ja sõjalised. Lõunanaabrid. Naabriteks olid idaslaavlased, balti riigid, Ukraina. Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus. Idanaabrid. Naabriteks olid vadjalased, vepslased, karjalased, merilased, muromlased jt soome-ugri rahvaste esivanemad. Suhted nendega olid kaubanduslik, rahumeelne. Eestlased olid küllalti rahumeelsed, kuid oskasid ennast kaitsta. Tekkisid ja sõja –ja röövretked. Majanduslik areng oli kiire. Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi. Eesti arenes Euroopaga koos nii palju kui võimalik. 3. Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sostiaalne kihistumine? Põhjendage oma arvamust. Oli küll. Kuna kõik olenes võimust. Kui rikas oli keegi jne. Mida rikkam inimene oli seda võimukam. Suuri otsuseid tegi...

Ajalugu - Kutsekool
69 allalaadimist
KATOLIKU KIRIK JA REFORMATSIOON-USUPUHASTUS
5
docx

KATOLIKU KIRIK JA REFORMATSIOON (USUPUHASTUS)

Ajalugu - Kutsekool
23 allalaadimist
Rootsi valduste kujunemine
8
doc

Rootsi valduste kujunemine

... kogu Eesti ala (va. Setumaa) Rootsi valdustes. Põhjasõda ( 1700 – 1721. a.) Sõja põhjused: • Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1) • Rootsi noore kuninga vastu kujunes Venemaa, Taani, Poola koalitsioon, kõik nad olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. • Rootsi raske olukord ( 1695-1697 näljahäda ; Rootsi kuninga noorus) • Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Kuningad : August 2 Tugev – Poola kungingas Frederik 4 – Taani kuningas Peeter 1 – Vene tsaar Rootsi enne sõda : • Noor kuningas – 15. a.( Karl 12) • Pungil riigikassa (reduktisoon) • Esmaklass...

Ajalugu - Keskkool
36 allalaadimist
Eesti ajalugu Põhjasõjast 19-saj lõpuni
7
odt

Eesti ajalugu Põhjasõjast 19. saj lõpuni

...s tööstusettevõtete ja asulate rajamist • suurenes transiitveoste tähtsus • avardusid kaubavahetuse võimalused • kiiresti arenes ka sisekaubandus LINNASTUMINE Linnastumise tõi kaasa tööstuse kiire kasv, sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng. 19. sajandi alguses elasid linnas peamiselt sakslased, hiljem peamiselt eestlased. Tsunftisundus püsis kuni 1860. aastani 1877 – Vene linnaseadus – juhtimine linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv, kuid õiguslikult olid nad teisejärgulised kodanikud. Kadakasakslane – eestlane, kes tahtis näida sakslasena, varjates oma päritolu ÄRKAMISAEG EELDUSED • eestlaste majandusliku jõukuse kasv • eestlaste haridustaseme tõus • eestlaste otsustusõiguse kasv • baltisaksa ja vene ha...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
Eesti ajalugu
10
pdf

Eesti ajalugu

...ti Riia linn. 1202 – asustati Mõõgavendade Ordu 1210 – eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 – Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 – alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 – venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 – Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 – Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu maa vabastada. 1223 – Tarbatu linnuse...

Ajalugu - Keskkool
45 allalaadimist
Vene aeg
6
docx

Vene aeg

...la“ Millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise keskused: Holstre, Paiste, Tarvastu Tähtsamad ettevõtmised: Aleksandrikooli komitee: loodi selleks, et koguda raha kürgema eesti keelse kooli rajamiseks. Eesti Kirjameeste Selts: arendas eesti keelt ja kirjandust, andsid välja õpikud nt, tänu sellele seltisel kujunes rahval lugemisharjumus ja eestlased said praktiliselt täielikult kirjaoskajateks. Põllemeeste komitee: korraldasid põllumajandusnäituseid Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos: maarahvas hakkas end pidama moodsa aja rahvuseks, hakati kutsuma ka end eestlasteks, eestlased ei saksastunud ega venesutnud vaid valisid oma tee mis viis lõpuks oma riigini, algas eesti rahvuse kujunemine. Milliseks oli muutunud baltisakslaste ja vene võimu vahekord? Halb, sest eestlased langesid sakslaste mõju alt välja ning nõudsid ...

Ajalugu - Keskkool
201 allalaadimist
Ajaloo suuline arvestus
9
doc

Ajaloo suuline arvestus

...turu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks hoopis laiemad võimalused. Tülikam oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Pilet nr. 7 1. Võitlus Vana – Liivimaa pärandi ümber 2. Jüriöö ülestõus Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule. Võimuvahetuse ajal püüdsid eestlased oma olukorda parandada. Jüriööl 1343 alustati relvastatud mässu. Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide linnuses – eestlaste kuningate tapmine. Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada. Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks. Pilet nr.8 1. Vaimuelu Rootsi ajal 17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss. Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaa...

Ajalugu - Keskkool
30 allalaadimist
Venemaa ja Eesti ajalugu
2
docx

Venemaa ja Eesti ajalugu

...ngesid Krimmi poolsaar ja Musta mere põhjarannik, osa Poolast, Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast. EESTI Vene võimu alla läinud Eesti jagunes: Eestimaa(Põhja-Eesti), Liivimaa(Lõuna-Eesti, Põhja- Läti) eesotsas kuberneridega. Püsima jäid rüütelkonnad, aadli omavalitsus, mõisad tagastati omanikele. Linnaelanikud olid enamasti sakslased ja eestlased. Eesti ja Läti kirkud jäid luterlikuks, Venemaal oli aga õigeusk. Kehtima jäid suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Seda seisundit nim. Balti erikorraks( Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene koosseisus) 1756. Said Liivimaa talupojad õiguse vallasvarale ja õiguse mõisnike kohtusse kaevata. Mõisakoormistele seati piirid. Kultuur: ei muutunud, tihenesid sidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksmaa ülikoolides. Paljud kirikukogudused oli kaotanud õ...

Ajalugu - Põhikool
12 allalaadimist
Eesti 18 sajandil ja 19 sajandi esimesel poolel
6
docx

Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel

... tähendas, et ülikool sai väga laialdase autonoomia, allus vaid Peterburi haridusministeeriumile. Ülikoolile eraldati päris suured rahasummad, seda kasutati ülikoolihoonete ehitamiseks, osad neist siiamaani kasutusel. Õppetöö toimus saksa keeles, kuigi venemaal. 1803.a seati sisse ka eesti keele lektori ametikoht, ülikooli jõudsid ka esimesed eestlased. Eestlastest esimesed kõrgharitlased: Kreutzwald ja Faehlmann. Ka baltisakslaste seas tekkis eesti keele ja kultuuri huvilisi, keda on nimetatud estofiilideks, rajasid Õpetatud Eesti Seltsi 1838.a, see tegeles eesti keele arendamisega (andis välja kooliraamatuid), eesti ajaloo uurimisega. 1802.a pandi paika koolikorralduse alused kogu Venemaal. Kõige madalam kihelkonnakool (selle juures võis olla ka eraldi aste vallakool). Linnakool kandis nime elementaarkool, see oli enamasti saksakeelne. ...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
EESTI AJALUGU - kiviaeg-muinasaeg-muistne vabadusvõitlus jne
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

...kujunemise algus Rauaaeg • elu-olu edasi arenemine • põllumajanduses aletamine • soorauamaagi kogumine • paikse eluviisi juurdumine • käsitöö kiire areng • kaubavahetuse algus Läänemere religioonis • esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist • eestlaste esmamainimine roomlaste poolt (Tacitus 98 m.a.j. – aestid) Eestlased muinasaja lõpul • Rahvaarv umbes 150 000 • Külaühiskond • Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade kasutamine) • Maade mõõtmine adramaades • Kolmeväljasüsteem – suvivili, talivili ja kesa • Lisaks loomakasvatus • Oluline valdkond – metsmesindus • Käsitöö kunsti jätkuv areng • Transiitmaaks kujunemise algus • Röövretkede korraldamine Valitsemine: • Ühtne riiklik korraldus puudus • 8 muistset maakonda • Jagunesid 45 kihelko...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
Põhjasõda ja Vene aeg Eestis
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

...li hooned • G. Merkel – Saksa kirjanik. Kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku  seisundit 1769. aastal Saksamaal ilmunud raamatus „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise  sajandi lõpul“ • J.C.   Petri  –   Kirjanik.   Kritiseeris   pärisorjust   Eestimaal   oma   raamatus   „Eestimaa   ja  eestlased“ (1802) • Aleksander I – Venemaa keiser. Kinnitas 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused • H.   Nelson  –   Briti   admiral.     Võitles   Napoleoni   sõdades.   Tungis   1801.   aastal   oma  ekskaadriga Tallinna alla • Barclay de Tolly  – Vene sõjaminister ja hilisem kindralfeldmarssal. Oli 1812. aasta  Vene­Prantsuse sõjas tsaariarmees juhtival kohal. • H. Von Fölkersahm  – Ruhja parun. Pidas vajalikuks teorent asendada raharendiga  ning hakata mõisapõllul kasutama palgatöölisi • G.F. Parrot  – Tartu Ülikooli esime...

Ajalugu - Keskkool
74 allalaadimist
Rootsi aeg küsimused ja vastused
3
rtf

Rootsi aeg küsimused ja vastused

..., Venemaa Taani, Rootsi, Venemaa, Poola 9. Milline koht on Põhjasõjal eestlaste ajalooteadvuses ning rahvapärimuses? Eestlaste jaoks jäi Põhjasõda pikaks ajaks viimaseks suureks sõjaks, jättes rahva mällu väga sügava jälje. Põhjasõja rahvapärimustes avalduv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlust, kummale poole eestlased hoidsid 1. Kuidas õnnestus eesti rahval püsima jääda, kuigi 17.sajandi alguseks oli rahvaarv langenud kriitilise piirini? Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid ning soodustas omako...

Ajalugu - Keskkool
56 allalaadimist
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

...n Poltaava lahing, mille võitsid venelased. Pärast seda põgeneb Karl XII Türki ja algab Põhjasõja järelmäng ning Euroopa saab aru, kes on järgmine peremees. 4 Mis sai saatuslikuks rootslastele? Miks rahva meeleolu ka järk-järgult vene poolele kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses – rekvireeriti vankreid j...

Ajalugu - Tartu Ülikool
269 allalaadimist
Konspekt- Rootsi aeg-venestamine-ärkamisaja tegelased
4
docx

Konspekt- Rootsi aeg, venestamine, ärkamisaja tegelased

...õda ning Rootsi aeg, hakkas vene aeg. Uusikaupunki rahu. 1857 Eestimaa Kubermang Hakkas ilmuma Perno Postimees 3. Estofiil- eestihuviline; Kadakasakslane- eestlased, kes häbenesid oma päritolu, paremal elujärjel olnud eestlased, kes ütlesid, et nad on sakslased; Mõisamoonakas- palgatöölised, kes töötasid mõisapõllul. 4. Peeter I Võitis Põhjasõja, eesmärgiks oli moderniseerimine ehk Euroopast eeskuju võtmine, kehtestas Balti Erikorra Aleksander III ...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile
2
doc

Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile

Liivi sõda ja Põhjasõda – Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. – 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga.

Ajalugu - Keskkool
43 allalaadimist
Varauusaeg eestis
4
docx

Varauusaeg eestis

Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg – Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 – ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine – ei õnnestunud. Rootsi aeg – Taastus 1695.aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti so...

Ajalugu - Keskkool
78 allalaadimist
Ajaloo 8-klassi eksamipiletite vastused
8
odt

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste...

Ajalugu - Põhikool
168 allalaadimist
Ajalugu Varauusaeg
4
doc

Ajalugu Varauusaeg

Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Root...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
AJALOO SUULINEARVESTUS
8
doc

AJALOO SUULINEARVESTUS

...ldine nimetus. Pilet nr.3 1.Eestlaste kristianiseerimine 11. – 13. sajand oli suur ristisõdade ajastu. Paganlus oli vaja välja juurida Läänemere maadest. Mängus olid Saksa kaupmeeste ja rüütelkonna huvid ja Põhja-Euroopa kiriklike keskuste huvid. Eestaste ristiusustamisega oli seotud tugevalt 4 meest – Albert, Meinhard, Bertold, Fulco. Eestlased küll võitlesid vastu kuid lõpuks jäid ikkagi vaenlastele alla. Eestlastel oli väike võimalus selleks , et sõjalike ülekaal oli vastaste poolel neid oli rohkem ja neil oli parem sõjatehnika ja relvastus. Eesti polnud siis veel ühtne riik ka ja ei oskanud koos tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset. 2.Eesti kolme kuninga valduses. *1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale *1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja ...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
Põhjasõja tagajärjed
2
doc

Põhjasõja tagajärjed

1. Sõja tagajärjed • Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. • Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. • Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem (Kübarate sõda, Gustav III sõda, Soome sõda) püüdis Rootsi k...

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
T e a t a   v e a s t