Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti Vabariik (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Nõo Reaalgümnaasium
Eesti Vabariik 1920 -1940
Uurimustöö
Koostaja Maris Eglit
Juhendaja Ege Lepa

Nõo 2011

1. SISUKORD



1. SISUKORD 2
2. SISEPOLIITKA 3
3. VÄLISPOLIITIKA 6
4. MAJANDUSPOLIITIKA 8
4.1. Tööstus 8
4.2. Majanduse tõusuaastad 1925 – 1927. 9
4.3. Majanduse kriisiaastad 1930 - 1933. 9
4.4. Põllumajandus 9
4.5. Metsandus 10
4.6. Kalandus 10
4.7. Kaubandus 10
4.8. Transport 11
5. KULTUURIPOLIITIKA 12
5.1. Rahvaharidus 12
5.2. Muusika ja teater 12
5.3. Trükisõna 12
5.4. Usuelu 13
5.5. Kunst 13
6. VAPSID 14
7. KONSTANTIN PÄTS 15

2. SISEPOLIITKA


Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament – Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See koosnes ministritest ja valitsuse juhist – riigivanemast. Põhiseadus deklareeris kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi, isikupuutumatust, kodanike võrdsust seaduse ees, sõltumatult nende rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest poliitilistest tõekspidamistest.

Üks vaieldavamaid küsimusi põhiseaduse väljatöötamisel oli riigipea , valitsuse ja parlamendi vahekordade kindlaksmääramine. Taheti, et vabariik oleks võimalikult demokraatlikum, et ühelgi tema kodanikul, sealhulgas riigipeal, poleks privileege, mille abil ta võiks rahva poolt usaldatud võimu kuritarvitada. Seepärast jaotati riigipea ülesanded võimalikult suures ulatuses valitsuse ja parlamendi vahel. Kõik valitsuse olulisemad otsused pidi kinnitama Riigikogu. Riigivanemat eraldas teistest valitsuse liikmetest põhiliselt vaid see, et temale olid pandud riigi esindusfunktsioonid. Taolise süsteemi juures oli Riigikogul erakordselt suur vastutus riigi ja rahva asjade ajamisel. Põhiseaduse järgi valiti Riigikogu 3 aastaks.

Eesti Vabariigil puudusid parlamentliku riigikorra kogemused ja traditsioonid. Paljudest poliitilistest parteidest ei kujunenud ükski nii tugevaks , et suutnuks moodustada pikema-aegselt tegutsevat valitsust. Erakondade omavaheline pingeline poliitiline võitlus tingis valitsuste kiireid vahetusi ja arvukaid valitsuskriise. 1918-1933 vahetus Eestis 23 valitsust. Riigivanematena tegutsesid K. Päts, O. Strandman, J. Tõnisson, A. Birk, A. Piip , J. Kukk, F. Akel , J. Jaakson, J. Teemant , A. Rei, K. Einbund . Minister sai keskmiselt ametis olla 1,5 aastat, kuid arvutused näitavad, et pooled valitsusliikmetest olid ametis alla aasta. Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva.

Riigikogu poolt vastu võetud seadustest , mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923), vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadust (1925), riigikorra kaitseseadust (1925) jt.

Valitsus teostas oma igapäevatööd ministeeriumide ja kohalike omavalitsusorganite vahendusel. 1920. aastail töötasid Siseministeerium, Kohtuministeerium, Välisministeerium, Põllumajandusministeerium, Kaubandus-tööstusministeerium, Rahaministeerium, Sõjaministeerium, Töö- ja hoolekande ministeerium , Haridusministeerium, Teedeministeerium.

Olulist osa valitsemise korraldamisel etendas Riigikontroll. Üldreeglina juhtisid ministeeriume oma ala hästitundvad ja avalikkuses tuntud kõrgema eriharidusega inimesed. Riigi sisepoliitilist stabiilsust, konstitutsiooni ja seaduste täitmist ning seesmist julgeolekut tagasid kohus, politsei, Kaitseliit ja kriitilistel momentidel ka sõjavägi. Üldine sisepoliitiline tegevussuund taotles äärmuslikke poliitiliste voolude tõkestamist. Esmajoones piirati neid poliitilisi voole, ka parteisid, mis oma programmdokumentides ja väljaannetes deklareerisid Eesti Vabariigi valitseva riigikorra kukutamist.

1920. aasta augustis anti välja sundmäärus, mis kuulutas osavõtu majanduslikust streigist kuriteoks. Paljud streikivaid töölisi arreteeriti ja 61 saadeti Eestist välja Nõukogude Venemaale. Töölisühinguid ja ajalehti suleti, töölisorganisatsioonide aktiviste arreteeriti ja karistati. Pealegi kehtis Eestis peaaegu kogu kodanliku vabariigi eksisteerimise jooksul kas täielik või osaline sõjaseisukord, mille ajal konstitutsiooniga lubatud kodanlik-demokraatlikud vabadused ei olnud maksvad.

Eestimaa Kommunistliku Partei tegevus oli kogu Eesti Vabariigi eksisteerimise aja keelatud. Sinna kuulumise eest karistati sunnitöö või surmanuhtlusega. Üks poliitiline protsess järgnes teisele. Aastail 1918-1940 toimus Eestis vähemalt 950 poliitilist kohtuprotsessi kaebealuste üldarvuga 2355. Sajad töölised ning talupojad mõisteti sunnitööle, vanglasse või mahalaskmisele. Kodanliku kohtumõistmise aluseks olid reaktsioonilised tsaariaegsed vene nuhtlusseadused, mis osalt kehtisid kuni 1930. aastate lõpuni.

3. VÄLISPOLIITIKA


Esimese riigina alustaski Eesti Vabariik rahukõnelusi Nõukogude Venemaaga ja 1920. a. 2.veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule. Seega tunnustas Eesti Vabariiki esimese riigina Nõukogude Venemaa. 1920. a. jätkas Eesti valitsus pingutusi , et saavutada laiemat tunnustust. Suurriigid ei tõtanud tunnustamisega, sest olukorda Baltikumi regioonis ei peetud veel lõplikult väljakujunenuks. 1920. a. juunis tunnustas Eestit Soome ja aasta lõpul ka Poola. 1921. a. tunnustasid Eestit ka Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Jaapan ning USA. Eesti Vabariigi ametlik tunnustamine suurriikide poolt ja vastuvõtmine rahvusvahelistesse

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti Vabariik #1 Eesti Vabariik #2 Eesti Vabariik #3 Eesti Vabariik #4 Eesti Vabariik #5 Eesti Vabariik #6 Eesti Vabariik #7 Eesti Vabariik #8 Eesti Vabariik #9 Eesti Vabariik #10 Eesti Vabariik #11 Eesti Vabariik #12 Eesti Vabariik #13 Eesti Vabariik #14 Eesti Vabariik #15 Eesti Vabariik #16 Eesti Vabariik #17 Eesti Vabariik #18 Eesti Vabariik #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariseglit Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
odt
Eesti Vabariik
8
doc
Eesti vabariik
6
docx
Eesti Vabariik
3
doc
Eesti Vabariik
7
odt
Eesti Vabariik
4
docx
Eesti Vabariik
5
doc
I Eesti Vabariik
5
doc
Eesti Vabariik 1918-1940



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun