Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti Vabariik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM



EESTI
VABARIIK





VÕRU 2008

Eesti Vabariigi loomine 1917-1920



Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon , mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia . 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja- Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu – maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid ( pangad , suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati , nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu , uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad . Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Võim läks Saksa sõjaväelastele, kes tuginesid Balti-Saksa mõisnikele. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali. Enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale. Kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg. Koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. Kuid 11. novembril 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne ’i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Samal ajal valmistus Venemaa endise impeeriumi loomiseks, 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Väikearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet , kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni . Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus (Omakaitse, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist , vabatahtlike pataljonid, Eesti kaitsevägi, Inglise laevastiku abi, soomusrongid). Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele . Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna-Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele. Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee , mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva . Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke , jõudes Väina ( Daugava ) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega – Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt , mis on tuntud Landeswehri sõjana. Neljapäevases heitluses Võnnu all surusid eestlased saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva, 23. juunit tähistatakse Võidupühana. Suve teisel poolel lahingutegevus vaibus ja oht Eesti
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti Vabariik #1 Eesti Vabariik #2 Eesti Vabariik #3 Eesti Vabariik #4 Eesti Vabariik #5 Eesti Vabariik #6 Eesti Vabariik #7 Eesti Vabariik #8 Eesti Vabariik #9 Eesti Vabariik #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ave85 Õppematerjali autor

Lisainfo

Refeeraat teemal eesti vabariik. siin on põhjalikult kirjeldtatud eesti vabariigi loomist(1917-1920), eesti vabadussõda (1918-1920), tartu rahu (2.veeb.1920), eesti vabariigi taasiseseisvumist, võrumaad ja võru linna, võrumaa loodust ning võrumaa vaatamisväärsusi.
eesti vabariik , tartu rahu , vabadussõda , iseseisvumine , võrumaa , võru , vaatamisväärsused , loodus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

sven454 profiilipilt
sven454: P'ris hea meterjal.
17:11 22-11-2010


Sarnased materjalid

62
pdf
EESTI VABARIIK
6
docx
Eesti Vabariik
1
doc
Eesti Vabariik 1920-30-ndatel
10
docx
Eesti vabadussõda
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
85
rtf
Eesti kultuurilugu
9
docx
Eesti Vabariik 1918-1940
147
docx
Eesti XX sajandi algul



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun