Eesti Vabariik on demokraatlik väikeriik,mis on ajaloo sündmuste
tõttu väga palju kannatanud. Eesti sai just hiljuti 95.aastaseks.
Riigi mõistes on see vanus väga väike, kuid kas Eesti riigi
vanusearv suureneb ka edaspidi?
Eesti riiki on
kiidetud Europa Liidu poolt, et see on majanduse poole pealt üks
väga eeskujulik riik, kuid rahvasuu räägib hoopis teist juttu .
Eestis on palju probleeme palkade suuruse ja toetustega. Eestis on
võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väike palk,mis inimeste
arvates ei tasu ära, kuna toiduhinnad ja muud maksmist vajavad maksud on Eestis võrreldes palgaga väga kõrged.Samuti on ka
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stiilikiizu
Õppematerjali autor
eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad kulutused tagavad Eesti sotsiaalpoliitika toimimise? Eesti haridussüsteem on jäänud ajale jalgu. Meie haridussüsteem võtab lapsed, tahub ja lihvib neid seni, kuni igasugune nurgelisus on kadunud, ning siis saadab nad ühiskonda laiali. Koolis ei tehta erandeid ning kõik saavad sama ainet ühtemoodi aastast aastasse, nii et kõik, kes koolist tulevad, on kui ühe puuga löödud. Ja seda juba aastakümneid, sealjuures kahtlemata, kas see süsteem ehk aegunud pole
Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused
suunama oma tegevusi tsiviilsektorile, rahvusvahelisele tegevusele ja elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamisele (Vabariigi valitsus, 2016). Eriti oluline on tihendada koostööd erinevate rahavusvaheliste organistatsioonidega. Avaliku korra ja julgeoleku tugevdamiseks eraldatakse sellel aastal 445 miljonit eurot. Lisaks politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on 2016. aasta prioriteetideks Eesti idapiiri väljaehitamine, kiirreageerimisvõime tugevdamine, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustuse uuendamine (Vabariigi valitsus, 2016). Eesti julgeoleku tugevdamine on äärmiselt oluline prioriteet eriti nüüd, kui maailmas on olukord üsna pingeliseks muutunud. Erinevad terrorirünnakud panevad meist igaüht muretsema. Eriti tähelepanelik tuleks olla meie idanaabris suhtes. Eesti peaks veel rohkem rõhku panema meie vabriigi julgeolekule
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet,
kellega töötaja töösuhe peatunud ei ole, mistõttu ei ole ka õigust peatada pensionikogumist. Ettevõtte käitumine oleks mõistetav kui tegemist oleks tõepoolest uue ettevõttega, kus hageja varem töötanud ei ole ning peale paari aastast seal töötamist tagasi esialgsesse ettevõttesse naasnud. Sellisel puhul oleks õigustatud antud perioodi eest pensioni mitte saamine. Aga tegemist oli siiski juriidiliselt sama ettevõttega. Kohtuasjas C-39/10 on Euroopa Komisjon süüdistanud Eesti riiki mitteresidentide diskrimineerimises, kuna Eestis oli määratud tulumaksuvaba miinimummäär, mis kehtis ka pensionite puhul. See määr oli aga madal võrreldes mitme välisriigi pensionisummaga, kuna Eesti pension ja miinimumpalk on võrreldes paljude Euroopa Liidu riikidega madalam ning hoolimata sellest, et mitteresidendi koduriigis ei kuuluks tema pension maksustatava tulu alla, nõudis Eesti riik tulumaksu meie seadustest tulenevat miinimumi ületava osa pealt. See tegu
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid