Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume ?
  • Kust see vesi siis tuli ?
  • Miks pidi vraki pakpoordis vaheseina lähedal olema niisugune objekt ?
  • Miks neid appi ei kutsutud ?
  • Miks nad ei vastanud hädakutsungitele ?
  • Kui nõnda, siis miks ?
 
Säutsu twitteris






Eesti Vabariik Aastatel
1991-1994
Ajaloo Uurimustöö









Tallinn 2012

Sisukord


  • Eesti taasiseseisvumine (1991) ......................................
  • Valitsus (1992) ...............................................................
  • Eesti majandus (1993) ....................................................
  • Estonia katastroof (1994) ..............................................
  • Kasutatud kirjandus ........................................................




  • Eesti Taasiseseisvumine 1991

    Eesti taasiseseisvumist 
    (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud Augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus  perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid  Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama  Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne  korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks . Mitu liiduvabariiki kuulutasid välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president  Mihhail Gorbatšov NSV Liidu laiali.
    20. August 1991
    Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja  Kaido Kama , kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven , Andres Ammas , Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit ArroHillar Eller , Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni,  Arvo Junti, Jaak Jõerüüt,  Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda,  Teet Kallas,  Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha,  Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa,  Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju,  Eldur Parder,  Heldur Peterson,  Andrei Prii,  Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar , Hanno Schotter, Lehte Sööt,  Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp , Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme.

    Eriarvamused taasisesisvumise suhtes
    Algul olid iseseisvumishääletuse vastu kuus kristlikku demokraati, keda juhtisid Mart Laar ja Illar Hallaste, ning 14 sõltumatut demokraati, kelle seas olid ka Jaak Allik, Indrek Toome ja  Mikk Titma. Hiljem otsustasid neist mõned poolt hääletada. Tagantjärgi on Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks.
    Vastuolijad põhjendasid oma seisukohti erinevalt. Illar Hallaste küsis: " Iseseisvus ? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?" Jaak Allik ütles: "Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?"
    Teised seotud sündmused 1991. Aastal
    3. märtsil toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses.
    Augustis toimus Nõukogude Liidus riigipöördekatse
    20. august Eesti Vabariigi Ülemnõukogu "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", millega taastati omariiklus nii de jure kui ka de facto .
    21. august kukkus riigipöördekatse läbi, seejärel normaliseerus olukord ka Eestis.
    22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust.
    24. augustil tunnustas Venemaa Föderatsioon Eesti iseseisvust.
    6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu.
    17. septembril võeti Eesti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
    Taastamine või iseseisvumine ?
    Kuna 1991. aasta "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" põhineb Eesti riiklikul järjepidevusel, on selles tähenduses peetud korrektsemaks sõnastust "Eesti iseseisvuse taastamine". "Taasiseseisvumine" ei ole nii täpne, sest nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu "kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust", mis eeldab, et riiklikul järjekestvusel rajanev iseseisvus ei olnud vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis " Esimesest vabariigist" ja "Teisest vabariigist", mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud.
    Samas ei nõustu sellega sugugi kõik ajaloolased ja poliitikud . Eelkõige Edgar Savisaare ja Keskerakonna initsiatiivil on hakatud tähistama 20. augustil Eesti taasiseseisvumispäeva.


    Valitsus
    Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusekohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi.Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab  parlament , võttes vastu seadusi ja kinnitades riigieelarve . Valitsus suunab ja koordineerib ministeeriumide, ametite , inspektsioonide ning teistetäidesaatva võimu asutuste tööd. Valitsuse tegevust juhib peaminister . Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi, vaid on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja,primus inter pares. Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendiettepanekul. Välja kujunenud riigiõigusliku tava kohaselt teeb president esmalt valitsuse moodustamise ettepaneku valimised võitnud erakonna juhile, kes alustab teiste erakondadega koalitsioonikõnelusi. Põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus teha valitsuse moodustamise ettepanek ka mõnele teisele poliitikule, kelle ta usub valitsuse moodustamiseks võimelise olevat. Kui peaministrikandidaat pälvib valitsuse moodustamiseks Riigikogu enamuse toetuse, esitab ta ministrikandidaadid riigipeale ametisse nimetamiseks. Peaministri tähendus ja roll valitsuses ning tema suhted teiste ministritega sõltuvadki tihtipeale sellest, milline on peaministri juhitud erakonna positsioon Riigikogus võrreldes koalitsioonikaaslastega ning kuivõrd mõjukas on peaminister oma erakonna sees. Tulenevalt proportsionaalsest valimissüsteemist on Eestis reeglina koalitsioonivalitsus vähemalt kahe osapoolega. Vabariigi Valitsuse liikmed ehk ministrid kuuluvad tavaliselt Riigikogus enamuse kohti võitnud erakondadesse. Ajuti on Eestis võimul olnud ka vähemusvalitsusi, kuid seda poliitilise kokkuleppe tulemusena, mille järgi vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel toetab valitsust ka mõni koalitsiooni mittekuuluv erakond. Valitsusse on kuulunud ka nn spetsialistidest ministreid, ent tegemist on üha harvem ette tuleva erandiga. Riigikogu võib avaldada peaministrile, ministrile või valitsusele tervikuna umbusaldust. Selleks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust. Põhiseaduse kehtimise ajal on umbusaldusavaldus leidnud vähemalt 51 Riigikogu liikme toetuse äärmiselt harva: 2001. aastal avaldas 60 Riigikogu liiget umbusaldust peaministrile ja 2005. aastal 54 häälega justiitsministrile. Umbusalduse pälvinud minister, peaminister või Vabariigi Valitsus astub tagasi. Peaministri umbusaldamise korral astub tagasi terve valitsus. Liiga sagedaste valitsusevahetuste vältimiseks on valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral presidendil õigus valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Ei sel ega muudel põhjustel ei ole aastatel 1992 kuni 2010 Riigikogu erakorralisi valimisi toimunud. Ministritel on kanda topeltroll — ühelt poolt esindavad nad ministeeriumi huve valitsuses, teiselt poolt juhivad ministeeriume, lähtudes valitsuse vastu võetud poliitilistest otsustest. Ministrid ongi tihtipeale kaldunud kaitsma oma ministeeriumi huve Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus — hoopis vastumeelsemalt viivad nad ellu poliitikat, mis nende enda ministeeriumile otseselt kasuks ei tule. Lisaks peaministrile ja ministeeriumi juhtivatele ministritele lubab põhiseadus ametisse nimetada ka nn portfellita ministreid, kes ministeeriumi ei juhi. Siseministeeriumi juhib aga Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kaks ministrit: siseminister ja regionaalminister. Valitsust ja peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ning vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ning korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades. Samuti korraldab Riigikantselei valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust, nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes ning korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd, samuti nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel ning korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist . Riigikantselei korraldab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega on valitsuse roll oluliselt kasvanud. Nii esindab Eestit Euroopa Ülemkogus peaminister, Euroopa Liidu Nõukogus aga vastava valdkonna minister või ministri volitusel abiminister. Just Euroopa Liidu Nõukogu kujundab Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades poliitikat. Euroopa Liidu poliitika suunamisel on pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist kasvanud Euroopa Parlamendi roll, rahvusparlamentide roll sedavõrd mitte. valitsuse liige ja tal ei ole ministriga võrreldavaid tagatisi . Abiminister on olemuselt võrreldav pigem ministri poliitilise nõunikuga.


    Eesti Majandus 1993. Aastal

    Majanduslik Kasv
    1993. aastal toimus majandusarengus soodsaid muutusi. Ülemöödunud aasta lõpuni kestnud langustendents asendus sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Jooksvates hindades peaks Eesti 1993. aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurus Statistikaameti (ESA) esialgsetel hinnangutel olema ligikaudu 21 miljardit krooni (ehk 2.63 miljardit Saksa marka ) 1992. aasta 14.255 miljardi krooni (ehk 1.78 miljardi Saksa marga) vastu. Püsihindade aastaarvestuses moodustab mullune kasv Eesti Panga makromajanduse osakonna andmeil 3% (1992. aastal kahanes SKT ligikaudu 15%). Majanduskasv on saavutatud eelkõige välissuhtluse elavnemise ning ekspordi märkismiväärse suurenemise arvel. Majanduse avanemine peaks aitama hoida Eesti väljapoole suunatud arenguteel. Kui majandus ning turg on sedavõrd kitsukesed nagu Eestis praegu, pole ainult siseturule suunatud tootmine reeglina efektiivne: välisturgudel osalemist vôib pidada oluliseks ka majandusliku efektiivsuse seisukohast . Lisaks on majanduse avatus oluline impordist tuleneva, monopolismi piiramist soodustava konkurentsi tõttu. Tervikuna iseloomustas 1993. aasta majanduspoliitikat liberalism ja riigi minimaalne sekkumine. Majanduse juhtimine (erinevate institutsioonide poolt) lähtus eelkôige vajadusest teostada turumajandusse viivaid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #1 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #2 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #3 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #4 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #5 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #6 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #7 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #8 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #9 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #10 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #11 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #12 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #13 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #14 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #15 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #16 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #17 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #18 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #19 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #20 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #21 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #22 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #23 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #24 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #25 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #26
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor JohnnyCash Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Eesti Vabariik Aastatel
    • Sisukord
    • Eesti Taasiseseisvumine 1991
    • Eesti taasiseseisvumist
    • augustil
    • Eesti Vabariigi
    • Ülemnõukogu
    • NSV Liitu
    • Eesti
    • Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
    • Moskvas
    • Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee
    • Augustiputš
    • Pihkva
    • Tallinna teletorni
    • Toompead
    • Rahvarinne
    • Vabaduse väljakul
    • Mihhail
    • Gorbatšov
    • August 1991
    • Eriarvamused taasisesisvumise suhtes
    • Illar Hallaste
    • Jaak Allik
    • Indrek
    • Toome
    • Mikk Titma
    • Eesti Kongressi
    • Teised seotud sündmused 1991. Aastal
    • märtsil
    • Nõukogude Liidus
    • august
    • august
    • augustil
    • Island
    • augustil
    • Venemaa Föderatsioon
    • septembril
    • Nõukogude Liidu Riiginõukogu
    • septembril
    • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
    • Taastamine või iseseisvumine ?
    • Keskerakonna
    • Valitsus
    • Eesti Vabariigi põhiseaduse
    • Euroopa Liiduga ühinemisega
    • Eesti Majandus 1993. Aastal
    • Majanduslik Kasv
    • Inflatsioon
    • Eelarvesüsteem
    • Investeeringud
    • Välislaenud
    • Sotsiaalsfäär ja elatustase
    • Eratarbimine
    • Tulude jaotus
    • Estonia katastroof
    • Pommid
    • NATO - Cooperative Venture 94
    • Väljalülitatud raadioside
    • Vene sõjatehnika
    • Vraki ülestõstmine
    • Kadunud kapten Piht
    • Kasutatud Allikad
    • http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine
    • http://www.estonica.org/et/Riik/Valitsus_ja_t%C3%A4itevv%C3%B5im/Valitsus/
    • http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/aastaaruanne/_1993/_1
    • http://prison.planet.ee/estonia.php

    Teemad

    • 1994
    • August 1991
    • de facto
    • primus inter pares

    Kommentaarid (1)

    lado4ka profiilipilt
    lado4ka: Fail on hea, kuid kokku on natukene vähem lehekülgi kui oli antud
    15:43 21-04-2016


    Sarnased materjalid

    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    37
    odt
    Esiajalugu
    62
    pdf
    EESTI VABARIIK
    414
    pdf
    Tiit Lauk humanitaar
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    56
    doc
    Eesti ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !