Eesti Vabariigi esimene president (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Konstantin Päts

Konstantin Päts Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga

Ajalugu

6

doc

Konstantin Pätsi referaat

Sissejuhatus Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees on Konstantin Päts. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonil Eesti Vabariigi hävinguga seotud sündmustes aastatel 1939 ja eriti 1940. Eesti Vabariigi esimene periood personifitseerub suuresti just Konstantin Pätsi isiku kaudu. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Tema pooldajad lõid temast just sellise tegelase. Mingil määral sümboliseerib neid pürgimusi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks nimetamine. Nii mõnedki Pätsiga seotud nähtused polnud päris vabad isikultuslikest elementidest.

Uurimistöö

56

doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu

86

doc

Eesti uusima aja ajalugu

poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi ­ teoreetiline murrang veebruar 1918 ­ 23.02 ­ Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 ­ Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06.1920 ­ põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine

Eesti uusima aja ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40........................................................................................................................................53 Sisepoliitika 1918–39.............................................................................................................................................58 Välispoliitika 1918–39....................

Ajalugu

33

doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases.

Riigikaitse

83

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......

Ajalugu

Kommentaarid (0)