Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand
tagastad. KURBUS/VALU: Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale! Elu ilma valuta ja kurbuseta, pole see õige elu. Parim kättemaks vihale, on naer! Ma pole pika vihaga - maksan kätte ja unustan! Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läpipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad, mis säravad kas naerust, pisaratest või alkoholist.
harjumust, 12 eksles, kui nii võib öelda, kahvatu naeratus huulil. Sel korral polnud enam mingit kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam
Ta helistab Steve’le : “ Tere! Kas sa minu juurde tahaksid tulla, mu emal on pikk tööpäev ning Carlal on vaba päev? Oleks tore, kui vaataks koos mõnda filmi ja naudiks õhtupoolikut.” Steve: “ Teeme nii, ma ostan kaasa midagi head ning siis saudime seda tormist õhtupoolikut… Ma pole kuigi populaarne, seega mul poleks kodus mittemidagi peale hakata.” Sofia: “ Ära midagi kaasa osta, mul on kodus vajalikud asjad olemas, ootan sind, tule ruttu!” Sofia paneb kõne ära ning otsustab selga panna sinise suvekleidi, mille ta äsja tellinud oli. Kaela riputas ta vanaema pärlitest kaelakee. Sättinud ennast veidi, otsustas Sofia minna teleka tuppa ning seada toolid nii, et nad oleksid teineteisest parajal kaugusel. Möödus viisteist minutit ning oli kuulda uksekella, see oli Steve. Sofia tervitas Steve’i käeviipega ning kutsus ta edasi. Steve pidi läbima suure puhastuse ning vahetama riided, et tuppa pääseda.
jaoks on ta liiga kitsas. HAMLET: Oo jumal, mind võiks sulgeda pähklikoorde ja ma loeksin end mõõtmatu ruumi kuningaks ... kui mul ainult ei oleks halbu unenägusid. GUILDENSTERN: Need unenäod just ongi auahnus. HAMLET: Kas me ei läheks siit ära? Sest ausõna targutada ma ei oska. ROSENCRANTZ & GUILDENSTERN: Me saadame teid. HAMLET: See ei tule kõne allagi. Ma ei taha teid oma ülejäänud teenritega ühte patta panna; sest kui teiega avameelselt rääkida, siis mul on igal pool sabad taga. Kuid jätkates sõpruse sissetallatud rada mis asjus te Helsingöris olete? ROSENCRANTZ: Tulime teile külla, mu prints, muud asja meil ajada pole. HAMLET: Kas teid mitte ei kutsutud? Kas see on teie enda soov? On see vabatahtlik külaskäik? Rääkige, olge ausad mu vastu. (Vaikus
Mary K. Baxter JUMALIK ILMUTUS PÕRGUST Aeg on lõppemas! Vaimulik kirjavara 1999 Originaali tiitel: Mary K. Baxter A Divine Revelation of Hell Tõlkinud: Olav Maran SISSEJUHATUS Tunnistan, et ei seda ega ühtegi teist sealpoolsust esitavat raamatut poleks olnud võimalik kirjutada ilma Jeesuse Kristuse üleloomuliku jõuta. Jeesuse käes üksi on põrgu võtmed ja Ta on maksnud hinna, et võime siseneda taevasse. Selle raamatu kirjutamine oli pikk ja nõudlik protsess, mille jooksul tundsin end kõigist eraldatuna. Möödus mitmeid aastaid, enne kui see raamat sai ilmuda. Issanda ilmutused, millest siin on juttu, algasid 1976.a. Kulus kaheksa kuud, et panna see paberile. Käsikirja lõplik valmimine nõudis mitmeid aastaid. Nüüd mõistan, et Issand valmistas mind selle raamatu kirjutamiseks juba lapsepõlvest peale, mil mul oli unen�
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe
.. ma elasin läbi tohutuid hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean hakkama sind ise otsima. See oleks mu närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, et... OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. Ma tean, mis õues toimub, aga mul on põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame selleni. LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate mind. OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa nüüd saad aru? LAURA: Aitab! OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi midagi, aga sa pidid seda tundma. Ära ütle midagi
Kõik kommentaarid