ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu .
Turistide külastused Eestisse peaksid aga rahuldama nii külastajate kui kohaliku elanikkonna ning loodus- ja elukeskkonna ootusi ja vajadusi. Turismimajanduse tasakaalustatud arengu edukus sõltub säästva arengu põhimõtete järgimisest nii turismimajanduse siseselt kui arukast koostööst teiste valdkondadega. Eesti turismisektorit iseloomustavad mitmed kitsaskohad, mis pärsivad turismisektori jätkusuutlikku arengut. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest. Lühike viibimise kestus tuleneb põhiliselt sellest, et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima. Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, teenusepakkujate vähene kliendikesksus ja turismiasjaliste ebapiisav koostöö.
Samas tähendab turgude avanemine ka suurenevat konkurentsi, vajadust säilitada positsioon koduturul ja käia kaasas tarbijate muutuvate eelistustega. Ühisturul on eduka müügi tagamiseks oluline turundustegevuse arendamine. Toiduainetööstuses on turundustegevuste roll tähtsustumas, kuid seni on tegevusi rakendatud sektorite lõikes erinevalt. Arendus- ja uurimiskulud uute toodete väljaarendamiseks on olnud väikesed. Senisest suurem tähelepanu tootearendusele aitaks kohalikel tööstustel vastu seista konkurentsisurvele. Riikliku arengukava ja SAPARDi investeeringutoetusi on nelja aasta lõikes enim saanud lihasektor. 2004. aastal moodustas lihasektori toetussumma ligikaudu 59% toetuste kogusummast. Toiduainetööstus peaks muutuma tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nõudmistele, suurendades kõrgema lisandväärtusega kvaliteetsete toodete tootmist ja tagades seega kasu esmatasandi tootjale.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
.................................................................................................43 SÕNASTIK ..................................................................................................................................44 LISAD ..........................................................................................................................................48 1 EASi pöördumine Eesti on täna turismisihtkohana tuntum kui viis aastat tagasi. Tuntuse tõusule on kaasa aidanud nii liitumine Euroopa Liiduga kui ka Eesti riigi järjest tulemuslikum tegutsemine enese tutvustamisel olulistel sihtturgudel. Eesti suguse väikese ja suhteliselt uue turismiriigi jaoks ei ole konkureerimine tuntumate turismiriikidega olnud kerge. Riik reisisihtkohana ei tähenda turistile üksnes territooriumi ja vaatamisväärsusi. Olulise osa
Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik. LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Hispaania (Sierra Nevada), Horvaatia, Makedoonia,
füüsiliste isikute kohustused ja ülesanded, riiklik korraldus lapse õiguste kaitseks ning lastekaitse üld- ja erimeetmed, tegevuste keelud ja piirangud, samuti riiklik järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Uut lastekaitseseadust (LKS) on pikalt oodatud. Juba kümmekond aastat tagasi leidsid lastekaitsetöötajad erinevaid potentsiaalseid lastekaitsetööd efektiivsemaks muutvaid tegureid analüüsides, et kõige olulisem on senisest detailsem lastekaitseseadus koos rakendusaktidega (Reinomägi jt. 2004). Uue lastekaitseseaduse vastuvõtmine on kindlaks määratud valitsusliidu programmis pere- ja rahvastikupoliitika osas, kus on rõhutatud ka laste õiguste tõhusat kaitset (Erakonna Isamaa... 2011; Lastekaitse seaduse… 2012a). Vabariigi valitsuse poolt 2005. aastal heaks kiidetud lastekaitse kontseptsiooni eesmärgiks on luua terviklik süsteem lapse õiguste kaitse korralduseks ning soovitada
kasvuaeg ning kivised mullad. Seepärast on põllumajanduse põhiharuks kujunenud piimakarjandus. Üle poole piimasaadustest eksporditakse. Veiseid peetakse rohkem Soome keskosas, taime-, sea- ja linnukasvatusega tegeletakse lõunapool ja Botnia ehk põhjalahe rannikul. Peale mere- ja raudtee transpordi on tähtis ka autoveondus. Olulised sisseveokaubad on kütus, kõikvõimalikud toorained ning masinad. Kaubavahetust peetakse peamiselt Venemaa, Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaaga. Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused 21,8%, tööstus 21,2%; kaubandus 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused 9,8%; transpordi- ja sideteenused 7,9%; ; ehitus 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%
angerja suhtes vähem edukaks. Lisaks mõjutab angerja saaki oluliselt ka asustamiste maht. Eeltoodule tuginedes võib prognoosida saakide langust alates 2015. aastast. Koha varu ja saak on heas seisus ning lähiaastatel koha saagid jäävad 40-50 tonni 13 piiresse. Haugi arvukus on paljuaastasel keskmisel tasemel. Varu olukorra parandamiseks nii rannikumeres kui ka sisevetes, mis tagaks sektorile stabiilse saagi ja sissetuleku oleks vaja senisest rohkem pöörata tähelepanu ja eraldada ressurssi kudepaikade taastamisele, rändetõkete likvideerimisele, kalapääsude rajamisele ja teadmistepõhisele varu kasutamisele sh püügikoormuse optimeerimisele rannapüügil ja erinevate tehniliste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele. 3. Läänemere traalpüük 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast Läänemerest püütakse kala kalalaevadega, mille kogupikkus on üle 12 meetri
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
nad ei suuda maksta sissepääsupileti eest lõõgastusbasseinidesse, saunamaailmadesse, veeparkidesse, ravispaadesse ning spaahotellidesse ja kuurortidesse. Üldiselt tundub, et trendid on nii kohaliku kui ka globaalse tähtsusega. Isegi tegevused, mis on sajandeid eksisteerinud, võidakse uuesti avastada kusagil mujal ja pakettida uute turgude jaoks teistmoodi. Innovatiivsete arenduste üleküllus kogu maailmas muudab terviseturismi tiheda konkurentsi tõttu tarbijatele kättesaadavaks. Seepärast on tõenäoliselt tulemas säästuspaade (Budget Spas) loomise trend. Säästuspaasse sissepääs on kõigile tasuta, kuid iga teenuse eest tuleb eraldi maksta. (Smith et al 2009: 274276; Järs 2010: 9) Kuurortravitrendid on juba mitmeid aastakümneid soodustanud järjest suuremate puhkekomplekside rajamist, mis on omakorda põhjustanud massiturismi teket (Järs 2010: 19)
USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut Biokütused. Puit Maailmas moodustab biomassist saadav energia 80 % kogu taastuvast energiast . EL-is moodustab biomassist saadav energia ligikaudu 60 % kogu taastuvast energiast . Euroopa Liidu riikides kasutati 2007. aastal kogu varutud puidust energia tootmiseks 43% Fossiilsete kütuste kõrge hind ning uued energia- ja keskkonnapoliitikad ning toetused loovad senisest 5 paremad võimalused puiduenergia kasutamiseks nii arenenud- kui ka arengumaades. Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja hakke/pilbaste kujul põletusainena nüüd mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam.
Tarbijad maksid jooke ostes esmalt pudeli eest nn panditasu, mille nad hiljem taarat tagastades tagasi said.Tagastatud taara pesti seejärel puhtaks, täideti uuesti ning saadeti müüki. Ent 1970-ndatel aastatel muutis alumiinium- ja plastpakendi kasutuselevõtt seda tootmisharu põhjalikult. Tarbijale sai meelepäraseks see, et ta ei pidanud taarat tagastama ning tootjad hoidsid kokku selle pealt, et ei pidanud tagastatud taaraga tegelema. Lisaks pääseti ka senisest 20 kohustusest pudeleid pesta ning nende seisukorda kontrollida. Nii muutus karastusjookide taara äraviskamine tavaks (Kohaliku Iseseisvuse Instituut, 2002). Äravisatud alumiiniumpurgid ja plastpudelid hakkasid keskkonnakaitsjates muret tekitama, sest nad nägid maanteede ääri ja jõgede kaldaid täitumas selle bioloogiliselt mittelaguneva prahiga. Nad juhtisid tähelepanu ka õhusaastele, mis kaasneb metallpurkide ja plastpudelite tootmisega.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
Suurbritannias ja Madalmaades algas tööstuspööre enne raudteede väljaehitamist tänu arenenud veetranspordile. Raudteede väljaehitamine peegeldab riigi majanduslikku arengutaset. 1840. aastatel oli raudteede hulk USAs võrreldav Venemaaga, kuid oli kvalitatiivselt kõrgemal tasemel.); · monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest.
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Looduskeskus on külastuskeskus, milles korraldatakse ja suunatakse kaitseala külastus- tegevust ja loodusharidustegevust, aga ka toetatakse kaitsekorraldust, seiret ning uuringuid. Looduskeskus töötab üldjuhul antud kaitseala põhilise külastusväravana, kus jagatakse gruppidele ja üksikkülastajatele infot ning juhiseid loodusretkedeks. Puhkeväärtus on ala/maastiku sobivus puhkamiseks ja turismiks. Sisaldab elemente nagu visuaalne atraktiivsus, reljeefi ja taimkatte vaheldusrikkus, metsarohkus, siseveekogu, mere rand, tuntud vaatamisväärsused jt. Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja traditsioonid ning nende väljendumine maastikus. Rekreatsioon on inimese töövõime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal (sünonüümina kasutatakse mõistet virgestus) (Ökoloogia Leksikon 1995). Käesolevas juhendis mõistetakse rekreatsiooni all töövõime
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob firmale tema teadlik püüd inimesi hästi teenindada ja olla konkurentsivõimeline, pidevalt uuendada tooteid ja teenuseid vastavalt ostjate muutuvatele nõuetele. Firma kuvand on kui omamoodi reklaam, mis ei vaja täiendavaid kulutusi ning aitab kergemini ja kiiremini tuua turule tooteid ning teenuseid, muidugi vaid juhul, kui kuvand on positiivne. Teisalt, reklaami kasutatakse sageli just firma tuntuse suurendamiseks, tema kuvandi kujundamiseks, ja selleks tuleb tingimata teha lisakulusid. Firma kuvand ja reklaam põimuvad järgmistel asjaoludel: 1) firma kuvand luuakse reklaamiga; 2) reklaami usutavus ja päralejõudmine on suurem, kui ühiskonnal, st tarbijatel, konkurentidel, massikommunikatsioonil on firmast hea kuvand; 3) reklaami ülesanne on diferentseeritult läheneda tarbijatele, arvestada eraldi neid,
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
võivad olla liialt vähe kokkuvõtlikud või n-ö kokkulapitud. Liikmesriikide läbikukkumised EL-i nõudmisi ellu viia, tuuakse Euroopa Kohtu ette ning peaaegu alati on algatajaks olnud Euroopa Komisjon. Maastrichti lepinguga on antud kohtule võim määrata sanktsioone liikmesriikidele nende nõudmiste mittetäitmise korral. Esimeses kohtuistungi staadiumis antakse liikmesriigile võimalus esitada raport senisest olukorrast, ning määrata lisa-ajalimiit vajalike nõudmiste täitmiseks. Kui liikmesriik ei suuda selle aja jooksul nõudmisi täita, siis võib Komisjon tuua teema tagasi kohtu ette. Seda tehes peab Komisjon määrama trahvi summa. Õigusaktide annulleerimine Kohus peab üle vaatama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt väljastatud õigusaktid, kuid ei saa seda teha enda initsiatiivil, vaid mõne liikmesriigi, Nõukogu, Komisjoni või Parlamendi algatusel. Ülevaatused võivad
tama. 1970. aastate lõpul toimus lääneriikides nn taara-pakke revolutsioon, mis muutis põhjali- kult ladustamise protsessi ja ladustamise tehnilist ning tehnoloogilist külge. Hakati tootma senisest täiuslikumaid tõstukeid ja riiulisüsteeme. Arendati uusi taara- ja pakkeüksuste süsteeme, ehitati esimesed poolautomatiseeritud laokompleksid. Võeti kasutusele pakkimismoodulid ja standarditi kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi
grupp (teistest suurem partei). Stabiilsetes kab. süsteemides on mingi selge domineeriv jõud SA-s (kas partei, koalitsioon vms.) Peaministril ja kabinetil on piisavalt võimu ning opositsioon neid tavaliselt takistada ei suuda. Peaminister on väga püsiv ning vahetub alles järgmiste valimistega. Peamiseks plussiks on see, et võimul olijad jõuavad täide viia poliitilisi programme, mille eest neid valiti. Sellised riigid on näiteks Taani, Jaapan, Suurbritannia. 17 18 Ebastabiilne kab. süsteem tekib tavaliselt siis kui seadusandlikus võimus ei ole domineerivat enamust. Kui kabinetile avaldatakse umbusaldust või kui kabinet ei suuda vastu võtta riigieelarvet siis ta astub tagasi. 3. Hübriidsüsteemid Hübriidsüsteemides on segatud ka TS ja legislatuuri (SA) võim. Seega nendes on nii SA,
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
