Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti Rahva Muuseum - sarnased materjalid

saal, tila, vent, dekoratiiv, hoones, ventilatsioon, muuseum, betoonitööd, sild, trass, kipsseinad, aeroc, laoruum, klaassein, heliisolatsioon, poomtõstuk, külastus, üldandmed, tellija, peatöövõtja, ehitusluba, nurgakivi, kogumaksumus, brutopindala, hoidlad, näitused, haljastus, toetub, silda, tagune, raadi, terasferm, hoonel, kompressorjaam
thumbnail
7
doc

Seletuskiri projekti juurde

PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse

Hoonete konstruktsioonid
312 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Eelarvestamise projekt - LASTEAED

Siseseinteks on kipskarkass-seinad, millel on ühekordne kips, need on pahteldatud ja viimistletud vastavalt ruumile (vt. Tabel 1). Hoonel on sisemise äravooluga katuslagi, millele on kalle i=1:20 antud kergkruusaga ning soojustatud Isoveri jäiga soojustusplaadiga. I korruse ning keldri põrand asuvad maapinnal ning on soojustatud tihendatud kergkruusa ning EPS soojustusega. Hoonet köetakse tsentraalkütte kaudu ning radiaatorite ning põrandaküttetorudega märgades ruumides. Maja ventilatsioon on mehaaniline ning on asetatud iga ruumi akende kõrvale ning kaetud. Köögis on pliidi kohal kubu. Hoonet varustatakse veega ning reovee ärajuhtimiseks vajalik teha liitumine Virtsu olemasolevatesse veetrassidesse. 2. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 2.1. Hoone parameetrid · Hoone pikkus 31,02 m · Hoone laius 13,02 m

Eelarvestamine
218 allalaadimist
thumbnail
33
doc

NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE kursuseprojekt

luminofoorvalgustid. Ripplagede kinnituskonstruktsioon on metallist ning peab võimaldama ventilatsioonitorustike, juhtmete, püstikute paigutuse ripplae vahelisse alasse ja tagama hooldeks vajaliku juurdepääsu. 6 Ripplagede paigaldamine teha ViimistlusRYL 2000 78. osale vastavalt. Ripplagi paigaldatakse enamus hoones olevatesse ruumidesse, välja arvatud tehnilistesse ruumidesse. 1.6. Siseviimistlus Kuivade ruumide seinad värvitakse. Kerged kipsvaheseinad pahteldatud ning värvitud. Märgade ja niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega. Viimistlustabelis on iga ruumi kohal eraldi selgitatud pindade katted, materjalid ja nende iseloom. Kui post on seina osa, kaetakse see sama materjaliga kui sein. Seintesse paigaldatakse kontroll- ja hooldusluugid KV- ja VK-projektide kohaselt

Vundamendid
123 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

Liftisahti seina materjaliks on Columbia kivi, mis toetub eraldi seisva vundamendile. 1.8 Tulekaitse abinõud Hoone tulepüsivusklass on TP-1. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R60. Hoone põrandates, seintes ja vahe- ning katusekonstruktsioonis kasutatakse mittepõlevat soojustust (mineraalvill). Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI60, avatäidetel nendes konstruktsioonides EI30. Omaette tuletõkkesektsioonid hoones on: · Trepikoda · Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber) · 1. ja 2. korrus­ moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni Hoone ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid.

Ehituse organiseerimine
196 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7

CAD projekteerimine.
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Hoonetekonstruktsiooni projekti seletuskiri

Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: · hoone ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; · kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit (korsten võib ulatuda üle);

Hoonete konstruktsioonid
200 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid

K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet;

Hoonete konstruktsioonid
141 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

Peale avatäidete montaazi saab hoone esimesel korrusel alustada siseseinte ehitusega. Samaaegselt seinte ehitusega alustatakse tõid elektri ja nõrkvoolusüsteemide väljaehituseks. Kui seinad on laotud, alustatakse siseviimistlustöödega. Alustades lagede ja seinte pahteldusest- krohvimisest, millele järgneb siis vastavalt siseviimistlustabelile ruumi lõplik viimistlus (värvimistööd, plaatimine, parketi paigaldamine). Siseviimistlustööde lõpuks peavad kõik eritööd (küte, ventilatsioon, vesi-kanalisatsioon, elekter ja nõrkvool) olema lõpetatud või lõpetamisel. Haljastustööd toimuvad paralleelselt hoone välis-ja siseviimistlusega. Parkimisplats ja sissesõidutee kaetakse asfaltbetooniga. Tasandatakse haljasala, külvatakse muruseeme ning rajatakse kõrghaljastus. Tööde lõpptähtajaks on määratud 26. september 2011. 15 3.1 Esitatavad nõuded 3.1

Ehitus
134 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 ­ 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Ligikaudne pinnase tugevuse määramine: - inimese seistes kahel jalal pinnasele jääb jälg ­ kandevõime <0,25 kg/cm2 - seistes ühe jala päkal ei jää pinnasele jälge - kandevõime ~1 kg/cm2 - hüpates päkal ei jää jälge - kandevõime ~3 kg/cm2 Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Pinnaste kandevõimedsügavusel 2 m, talla laius 1 m, väikemajadel koef. k=0,7 Pinnase nimetus Kandevõime Jämerähk ­ ülekaalus on ümardunud osad, siis jämekruus, millest 6 kg/cm2

Ehitus
108 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1

Ehitus
18 allalaadimist
thumbnail
118
pdf

Hoone osade Eksam

Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist. Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast. Vaheseinad Vaheseintega luuakse hoone sees vajalik ruumiprogramm. Trepid ja liftid Trepid ja liftid on vajalikud hoones liikumiseks korruselt korrusele. Rõdud, ärklid ja lodzad Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm, ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga).

Eelarvestamine
217 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Eramu eelprojekt

Sektsiooni piirdekonstruktsiooniks on garaazi ja eluruumide vaheline sein, mille tulepüsivusklass on EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse tulepüsivusklass min EI15. 3.8. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakueeritavate inimeste arv ca 5 inimest. Hoonel on 3 evakuatsioonipääsu ­ esiuks, terrassile pääsud. Maksimaalne evakuatsioonitee pikkus ca 20 m. 3.9. Suitsuärastus Suitsuärastus toimub ruumides avatavate uste ja akende kaudu. 3.10. Tuleohutusabinõud hoones Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur paigaldada igasse ruumi. Hoones peab olema vähemalt kaks tulekustutit. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse aluse või klambriga seinale ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem. Tulekustuti paigaldada seinale nii et see ei takistaks ukse liikumist. 3.11. Pääsud pööningule ja katusele Pääs hoone pööningutele asub 2. korrusel koridoris

Konstruktsioonid
614 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Akna paigaldus

VLK-armeeritud betoonkoorik Üldist VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light. VLKkaalon120kg/m2. Tüüpiline 2,4 m laiune 50 mm paksune VLK kaalub 0,31 T/m. Tänu VLK küllaltki suurtele mõõtmetele ja kergele kaalule on vahelae ehitamisel võimalik saavutada olulist tööaja ja - jõu kokkuhoidu tehases tehtud eeltöö arvelt. Kui VLK on ehitusobjektil paigas ja nõuetekohaselt toestatud, paigaldatakse torustikud ja elektrijuhtmed. Need jäävad monolit

Ehitusviimistlus
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun