kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200m jooks: 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega . Iga võisteja peab jääma oma rajale .Sarditakse madalstardist stardipakult.
Ksenija Balta Kaugushüpe Rebekka Vainov 10b Kes ta on ? Ta on Eesti kergejõustiklane. Ta sündis 1 nov 1986 Minskis Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast
Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud.
12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus
Ta hakkas 2001 küll jälle treenima, et pääseda USA olümpiakoondises 2004. aasta suveolümpiamängudele, aga see plaan ei täitunud. 2009 teatas ta, et hakkab uuesti treenima eesmärgiga ületada üle 45-aastaste meeste maailmarekord, mis kuulub Tapani Taavitsaisele. 4.3.1. Saavutused Olümpiamängudel · 1988 hõbemedal 8.49 · 1992 hõbemedal 8.64 Maailmameistrivõistlustel · 1991 maailmameister 8.95 · 1993 maailmameister 8.59 · 1995 pronksmedal 8.29 5. EESTI KERGEJÕUSTIKLASED 5.1. Eesti kettaheitjad 5.1.1. Märt Israel Märt Israel (sündinud 23. septembril 1983 Karksi-Nuias) on Eesti kettaheitja. Tema isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66.98 (eelmine 66.56 septembris 2007 Helsingborgis). 2008 lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikoolis logistikaõpingud bakalaureusekraadiga ja jätkas ärikorralduse eriala magistrantuuris. Märt Israel esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ning tulemusega 60,34 m sai 25
50 USA Suurbritannia USA Kuulitõuge David Storl Dylan Armstrong Andrei Miknevich 21.78 21.64 21.40 Saksamaa Kanada Valgevene Kettaheide Robert Harting Gerd Kanter Ehsan Haddadi 68.97 66.95 66.08 Saksamaa Eesti Iraan Odavise Matthias de Zordo Andreas Thorkildsen Guillermo Martínez 86.27 84.72 84.30 Saksamaa Norra Kuuba Vasaraheide Koji Murofushi Krisztián Pars Primoz Kozmus 81.24 81.18 79.39 Jaapan Ungari Sloveenia
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 1.2Millal ei toimunud OM I maailmasõja tõttu jäid 1916. aastal pidamata VI olümpiaadi mängud, mis oleksid pidanud toimuma Berliinis. Maailmasõja lõppedes said olümpiamängud jätkuda, kuid seda juba tuntavalt uuenenud maailmas. Iseseisvuse oli saavutanud ka Eesti riik, kelle sportlased nüüd samuti olümpiale pürgisid. II maailmasõja tõttu ei toimunud 1940. aastal XII ja 1944. aastal XIII olümpiaadi mängud. Sõja lõppedes oli maailm ümber korraldatud ja järjekordselt puudutas see ka Eestit, mis nüüd oli NSV Liiduga liidetud. Seetõttu ei võistelnud Londonis ühtegi Eesti sportlast. Neilt mängudelt toimusid esimesed suuremad teleülekanded (seda siiski vaid Suurbritannia piires), viimast korda olid aga programmis olümpia kunstikonkursid
Kõik kommentaarid