100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-08-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadri20
Õppematerjali autor
Essee Balti DP laagritest (displaced person camps) Saksmaal peale II maailmasõda. Sissejuhatus. Sõjad panevad liikuma põgenikevooge, peetagu siis sõdu mõõkade või rakettidega vahet ei ole. Ka teine maailmasõda tõi endaga kaasa suured muutused maailmas, millest ei jäänud puutumata ka Balti riigid, nende seas ka Eesti. Toimunud relvakonflikti tõttu oli suur hulk eestlastest sunnitud oma kodud ja kodumaa jätma, ning ühel või teisel põhjusel võõrsile asuma. Teise maailmasõja aegset eestlaste väljarännet läände on alates selle toimumisest, kuni tänaseni käsitletud põgenemisena: Wikepeedia: Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest
siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love, not war", Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love, not war", Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli „Make love, not war“, Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love, not war", Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid