Eesti NSV (ENSV) (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Eesti NSV

Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest

Ajalugu

66

docx

Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu...................................

Eesti ajalugu

2

doc

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riik perioodi 1940-1991 vältel (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel

Ajalugu

10

docx

Ajaloo arvestus mõisted, isikud, aastaarvud

Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur

Ajalugu

7

odt

Eesti Nõukogude võimu all

Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 1944­1991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (1944­1953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi

Ajalugu

21

docx

EESTI NSV 1945-1985

NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 ­ 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le

Ajalugu

25

docx

Eesti lähiajalugu

0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel

Eesti Lähiajalugu

60

docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegemist oli üleliidulise kommunistliku partei kohalikke   küsimusi.   Büroo   liikmeskond

Eesti ajalugu

Kommentaarid (1)