Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti Lipp - sarnased materjalid

lipp, sinimustvalge, värvikombinatsioon, lipul, sümboliks, hoiti, omandanud, luuletus, otepää, trikoloor, rahvuslipp, hermanni, paguluses, vaatasin, karistus, tarto, nägemus, tubina, lepiku, seitse, kangast, peita, keevitaja, üllatus, punasega, toetuseks, nõudma, asutanud, treffner, paula, keelatuks, kindad, sulepead, serbia, lipuvärvid, seisid
thumbnail
7
pptx

Eesti lipp

Eesti Lipp Eesti lipp Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp. 4. juuni 1884. aasta Otepää kirikla. Lipu ajalugu Võeti kasutusele Tartu Ulikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4.juunil 1884. 24.veebruarul 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.novembril 1918. Lipuvärvide tähendus sinine ­ Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol must ­ kodumaa mulla ja rahvuskuue värv valge ­ rahva püüd õnne ja valguse poole Eesti lipu mõõdud Normaalsuurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 Heiskamine ja langetamine Heisatakse päikesetõusul,kell 8.00

Eesti kultuuriajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Eesti

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja ­lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui

Eesti keel
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti lipp

väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eesti lipp

Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima ,,kalevipoja" ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp, mis on praegune Eesti rahvuslipp. 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss- Isikud Jaan Tõnisson Konstantin Päts Eluaastad 1868-1941 1874-1956 Haridus Õigusteadus Õigusteadus

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti Lipp

Eesti lipp Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp. • SININE- väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks • MUST- pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks • VALGE- sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort kõige esimesena kasutas sellist värvikombinatsiooni (küll helesinise värviga) oma lipuna 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia). Hiljem võeti sinimustvalge kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti lipp ja vapp

1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon ­ tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid ­ sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja- õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse. Esialgu kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni tagasihoidlikult: laulupidudel,

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti lipp ja vapp

Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon ­ tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid ­ sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Eesti lipu lugu

Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon ­ 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes armastuse värv.

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Eesti lipupäevad

ajakirjanikele tähelepanuväärse kõne, milles esitatud mõtted panid aluse praegusele Euroopa Liidule. Otsus hakata 9. maid tähistama Euroopa päevana võeti vastu Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos 1985. aastal. Eesti lipu päev Lipupäev: 4 juuni See päev märgib Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 23. mail 1884 (uue kalendri järgi 4. juunil). Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval Leinapäev Lipupäev: 14 juuni Leinapäev on mälestuspäev, mil inimene või grupp inimesi mälestab, meenutab ja leinab traagilises sündmuses osaks saanud inimest või inimesi. Nõukogude lennuväe terrorirünnakutes hukkunud tsiviilelanikke, Läände põgenemisel hukkunuid, arreteeritutena maha lastuid või laagrites hukkunuid, võitluses Eesti eest langenuid, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda hukkunuid.

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti sümbolid

EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...............................................

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eesti

kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. [redigeeri] Sümbolid ja tähised * Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti lipp * Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

+ väideti, et rahu sõlmiti ainult Sakala ja Ugandiga + kolme maleva (kolme maakonna sõjaväed ühendusid) manööver üks vägi Latkalisse teine vägi Toreida alla, et liivlased ei saaks edasi Hilary Karu 11 D 11 EESTI AJALUGU kolmas vägi Pihkvasse + Ugandi ja Sakala alistuvad 1217 veebruari võit Otepää all + Sakslased lahkusid Eestist, koostöö venelastega 21. september Madisepäeva lahing + Eestlased purustati, sakslased jõudsid kohale enne venelase + Sureb Lembitu ja Kaupo + Jõudude vahekord eesti kahjuks edasipidi 1219 taanlased Tallinna all abis + Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen ­ metskitse langemine)

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208. aastal algas võitlus eestimaa pärast. Sihipärase vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus üks tähtsamaid keskusi- Otepää linnus- süüdati põlema. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkusid aga piirajad ootamatult, kuuldes teatest, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210. aastal toimus ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema.

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

1215 - Merelahing Uues sadamas. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. 1215 - Alistusid Ugandi ja Sakala. Rünnati Le(h)ola linnust. Saksalsed rüüstasid selle ära. Eestlaste vanemad võeti vangi kuid vahetati nende poegade vastu välja. See ei meeldinud venelastele ja seetuõttu 1216 ründas Pihkva vürst Ugandit. 06.01.1217 - Sakslased ja Eestlased tegid vastusõjaretke venemaale Pihkva vürstiriiki. 1217 Veebruar - Eestlased ja Venelased ründasid koos Otepää linnust, mis ka vallutati sakslaste käest tagasi. Venelased hakkasid tunnetama ohtu saksa poolelt, et viimane võib baltikumi ära vallutada. 21.09.1217 - Madisepäeva lahing ehk lahing Viljandi lähedal. Sakslased ründasid eestlaste kogunemis kohta. Eestlased olid ka venelasi appi palunud, kuid need ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Vanem Lembitu raiuti lahingus puru. Surmavalt haavata sai ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste esimene katse koondada maakonnad ühtseks armeeks.

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti PUNK

tutvusringkonnast enamasti kaugemale ei jõudnudki. Aastal 1991 sai alguse ka Psychoterror, kellest alates võibki rääkida uuest perioodist Eesti pungis ­ punk muutus jälle ühiskonna (nüüd juba selle uue) kriitiliseks. Muidugi oli Psyhhoterrori liider Freddy oma mistahes ühiskonnakorra vaenulikkusega silma paistnud juba ka varem, näiteks aastal 1988 Tartus: "Päris lõpus, kui tavapärased suvabändid lavale kargasid, jooksis lava ette purupurjus Freddy, sini-must-valge lipp käes. Ta lehvitas sellega alguses niisama, ümberringi tuisates ja kakerdades, kuni kõigile ootamatult rebis lipu küljest esmalt valge ja seejärel sinise riba, ning kargles mustaga edasi." Trubetsky, A. "1988 ­ Ave Luna ja muud sündmused." Kuum, 4, 1994, lk. 32-35. Mis veel? Eks see Eesti punk soigus ikka vähehaaval edasi, laiemale kuulajaskonnale ja kõmuajakirjandusele pakkusid pinget vaid juba tuntud tegijad Vennaskond Tõnu Trubetsky'ga eesotsas, Villu Tamme ja J.M.K.E

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti realism

tänavas. Korraldati rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks, mille avamine 1906. a. oli rahvuslik suursündmus. 1906. a. alustas Tallinnas kutselise teatrina tegevust "Estonia", kus mängisid ja lavastasid andekad näitlejad Paul pinna, Theodor Altermann jt. "Estonia" uus hoone valmis 1913.a. Poliitiline elu Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist jäi rahvuslikku meelsust hoidvaks keskuseks Eesti Üliõpilaste Selts Tartus. EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sini-must-valge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884. aastal Otepää pastoraadi saalis. Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber toimetuse liikmete või kaastöölistena võimekaid kultuuritegelasi. Oma esinemistes toonitas Tõnisson kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb. PT 7. Muistse vabadusvõitluse I periood(1208-1212) 12 sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas mõjutama eestlaste edasist saatust. 1201 rajati Riia linn Alberti poolt. Ristijad alguses ristisid. Pärast ristitud pesid ennast puhtaks. 1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema. 1210 tegid eestlased vasturünnaku Mõõgavendade ordu ühele tähtsamale tugipunktile Võnnule. Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid eestlased ootamatult sissetungijatele kallale. 1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti sümbolid

Ruila Põhikool 9.klass Kaiti Järvela REFERAAT Eesti sümbolid Juhendaja : Tiia Rosenberg 2010 SISUKORD: · Eesti Lipp ja selle ajalugu · · Eesti riigivapp · · Eest rahvus hümn · Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS : Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp,vapp, hümn , kuid ka rahvuslind ja rahvuslill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus. Eesti Lipp ja selle ajalugu : Sinimustvalge lipp sündis ­ 4.juunil 1884 aastal. Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Kõige levinum seletus valitud värvidele on, et sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal , kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Eesti

Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Viljandi piiramine ­ 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised ­ nõustuti ristimisega. 1217. suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu. Sakslaste suurim lüüasaamine. Madisepäeva lahing ­ 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit. Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lipp ­ Dannebrog. Ristimine. 1220

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed ­ ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed ­ sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr.(21-25) : + Kaart(muinasasulad, -maakonnad.) : 1)mägilinnused ­ rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel kõrgemal osal, asula paiknes madalamal astangul. 2)Neemiklinnused ­ mäeseljaku neemikuna lõppeval otsalt.Vaid seljakupoolsele osale rajati kunstlik vall. Pealtvaates kui kumerate külgedega kolmnurk. Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj ­ põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng ­ voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja-Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng)

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

Jurjevi linnuse. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst Izjaslav I vallutas Kedepivi, tõenäoliselt Keava. 1061. aasta paiku vallutasid sossolid (tõenäoliselt muinaseestlased) need senini kaotatud alad aga tagasi. Pärast seda on 12. sajandist teada mitmeid Novgorodi sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti Ugandi muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka Otepää linnuseid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati Pihkvamaad. Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel Tallinna alla, mis jõudnud "raudväravateni", kus sai merelahingus oletatavalt eestlastelt lüüa. Samas ei saa seda teadet ka üheselt Tallinna ja Eestiga siduda. Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja viimane periood,

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 ­ rajati Riia linn. 1202 ­ asustati Mõõgavendade Ordu 1210 ­ eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 ­ alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 ­ venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 ­ Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 ­ Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu maa vabastada.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti loodus

· 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5.1 Eesti rahvuslill 9 o 3.5.2 Eesti rahvuslind 9 o 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9 o 3.5.4 Eesti rahvuskala 9 o 3.5.5 Eesti lipp 9 o 3.5.6 Eesti vapp 10 o 3.5.7 Hümn 10 o 3.5.8 Eesti riigipühad 10 · 3.6 Haldusjaotus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 1.PAIKNEMINE

Loodusõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti NSV Liidus

ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse ja pärastlõunaks ole eesti pealinn punaväelaste käes. Eestlaste poolt tehti katse taasiseseisvumiseks. Peaministri Jüri Uluotsa eestvedamisel. 1922. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valiti uus eestvedaja J. Uluotsa advokaat Otto Tief. Leiti sobiv aeg Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. septembril heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp, mida peeti mässuks. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda ja pages. Iseseisvuse eest võideldi edasi eksiilis. Anti ka välismaailmale teada eesti seisukorrast aga tulutult. Ministrid saadeti vangilaagritesse ja sõjaväe ülemjuhataja Jaan Maide hukati. Peale Teist maailmasõda vähenes rahvastik 280000 inimese võrra. Kaotused olid suured ja laastavad. Iseseisvumise katse luhtus ja eesti langes taas Nõukogude Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks.

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Ajalugu

Venestust asus toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Ainsaks rahvulikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Siiski jätkus eestimeelne tegevus ka rasketele oludele vaatamata. Agaralt osaleti rahvaluule kogumisel. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Olles muust eestist eraldatud kujunes kagu-eestis välja oma kultuur. Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. 4. Majanduse areng 1870-1914 Raudteede rajamine - 1870 a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks. Põllumajanduses domineeris jätkuvalt mõisamajandus. 1850. aastail alanud talude päriseksostmine jätkus. Sajandivahetusel viljahinnad langesid

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti proosa

Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses Rootsis, luuletus ,,Ajatu mälestus" ­ kuidas tunneb ennast reheahi, kannab ajatut mälestust endas, reheahi asi mis ühendab erinevaid põlvi. Sügisballis polnud reheahju, kohta mis rahvast ühendab, neil polnud minevikku ja ka tuleviku mitte, sest korterit on lihtne müüa, aga talu, kus vanavanemad on elanud emotsioonitult ei müü. Karl Ristikivi (1912 ­ 1977) Eesti proosa paguluses. Paguluses kirjutatud on vanas kinni, tagasi vaatav, kinni selles mis Eestisse maha jäi

Kirjandus
61 allalaadimist
thumbnail
10
doc

EESTI NSV

88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks. Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte. Järgmisel päeval 14 aprillil toodi Tartus toimunud Muinsuskaitse päevadel välja Eesti lipp. Maid ja Juunit (suve) on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Ühest selgitust sellele on suhteliselt raske. See oli pigem periood kui lehvitati lippa ja lauldi isamaalisi laule. Mais sai väga populaarseks Alo Matiseni 5 isamaalist laulu. 1 NELJAPÄEVANE TUND PUUDU Kui seni erinevatel sündmustel oli tollane riigi valitsus ametlikest asjadest kõrvale jäänud, siis juuni 1988 toimus pööre. Asendati K. Vaino EKP esimese sekretäri kohal V. Väljasega. Vastuseis Vainole oli üldine

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

· raed asendati valitavate asjadega Rahvusliku liikumise arvamus: 1. H. Jannsen: kohalike rahvaste baasil peaks moodustuma uus rahvus (lätlased, eestlased, baltisakslased), olles saksa keelsed. 2. aktiivsed venestamise toetajad. Eriti A. Grenzstein 3. rahvuslikkuse säilitamine ka venestamise tingimustes karsklus selts ­ võitlus alkoholi vastu. V. Reimann. (kõrgharidus uus põlvkond, seotud : Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) lipp õnnistati 4.juuni 1884 Otepääl, kirikuõpetajaks KolgaJaani; tegutses politsei järelevalve all) Hugo Treffneri Eragümnaasium ­ hariduse saamine eesti Eesti ühiskond sajandivahetusel Aleksander III suri 1894 võimule sai Nikolai II venestamine nõrgenes. Rahvuslikus liikumises tõus. J. Tõnisson (1868?) ­ hariduselt jurist. 1896 ­ Postimees; toimetaja. Uue põlvkonna tegevusse astumine rahvuslikus liikumises

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

1858. aastal esimene Eestis avaldatud spetsiaalne ühe käsitöölised. Eestisse jõudis trükitud raamat toimus mahtra sõda. 1869. aastal toimus I kooli ­ Toomorbudekodu lühiajalugu. 1769. hiljemalt 1470. aastal. ametlike koolidega üldlaulupidu ning 1884. aastal õnnistati aastal ilmusid Tallinna gümnaasiumi ja hakkasid võistlema eraõpetajad. Võitlus Otepää kirikus sinimustvalge lipp. 24. Tallinna toomkooli 1768. aasta õppekavu katoliikluse ja protestantismi vahel haaras veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. tutvustavad väljaanded. Põhjasõda toimus väga teravalt Tartut. 1525. aastal oli siin 1988 toimus laulev revolutsioon ning sini 1700­1721. 1710 läheb Eesti Vene võimu

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lipuetikett, lippude ja riigivapi kasutamine

2 1. EESTI LIPU JA VAPI AJALUGU 1.1. Eesti lipu ajalugu 29.septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine, must ja valge. Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid ,,hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 4.juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Sellest sai EÜS-i lipp. Esimetr korda avalikult kasutati EÜS-i lippu 1.novembril 1905 Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24.veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik ja 12.novembril või 12.detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Alles 27.juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. 4

Etikett
32 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1987.a lõpul loodi Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja 1988.a Eesti Rahvuslikuse Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadustamisele. Veel moodustatti Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. 1988.a aprillis toodi avalikkuse ette esimest korda sinimustvalge lipp. Sama aasta suvel moodustati ENSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ja sügisel Töökollektiivi Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. 16.novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. Taastatud iseseivuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli

Eesti ajalugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun