Eesti
keskajal
pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim
aste
sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad
kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta
vahetada.
Adratalupojad – talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning
tegema ka teotööd.
Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas
pidid nad töötama üks jalapäev nädalas.
Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid
koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
126 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mikk Beis
Õppematerjali autor
Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.
klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused
saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem. Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud. Rahvastik. Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus. Maarahva vaimuelu-- saksa kultuuri mõju. Usuliselt tekkis vana muinasusu ja ristiusu (katoliiklus) süntees. Kirikute ehitamine endistesse pühadesse paikadesse hõlbustas ristiusu omaksvõttu. Mitmete pühakute austamine. Alates 15. saj. kannavad eestlased kristlikke nimesid. Esivanemate hingede austamine jäi
Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa
teokoormisi. Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas, maksid maa eest, ei jaksand palgata tööjõudu. Vabatalupojad olid ennast osaliselt või täielikult adratalupoegade kohustustest raha eest lahti ostnud, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. VÕÕRVÕIMUDE JA EESTLASTE VALLUTUSJÄRGSED SUHTED: Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud. Lepped sõlmiti maakondade kaupa; lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused.
võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased said lüüa. Taani jäi oma siinsetest aladest ilma. Tüli suudeti lahendada aga alles 1238.a. Taani ja Liivi ordu vahel sõlmiti Stensby leping. Taani sai tagasi Tallinna, Viru-ja Harjumaa. 5. a) Padise-Padise klooster vallutati eestlaste poolt. Sealsed 28 munka tapeti. b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7
vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest),
27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid