Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti Jahimeeste selts (2)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Eesti Jahimeeste selts #1 Eesti Jahimeeste selts #2 Eesti Jahimeeste selts #3 Eesti Jahimeeste selts #4 Eesti Jahimeeste selts #5 Eesti Jahimeeste selts #6 Eesti Jahimeeste selts #7 Eesti Jahimeeste selts #8 Eesti Jahimeeste selts #9 Eesti Jahimeeste selts #10 Eesti Jahimeeste selts #11 Eesti Jahimeeste selts #12 Eesti Jahimeeste selts #13 Eesti Jahimeeste selts #14 Eesti Jahimeeste selts #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariahiie Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pptx

Eesti Jahimeeste Selts

Eesti Jahimeeste Selts Marger Krumm EH1 EJS ajalugu Loodi 18.jaanuar 1967 Pikk ja keeruline eellugu- kuulus spordiorganisatsiooni Ulukite arvu kontroll Jahimeeste õiguste kaitsmine Aus töötasu EJS tegevusest Eesti Jahimeeste Selts on Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud isikute ühendus Loodustsäästev jahipidamine Koolituste korraldamine Jahikultuuri korraldamine Sihtgrupid Metsloomade tasakaalus hoidmine Legaalne jahindus Jahimeeste ühte gruppi kogumine Informatsiooni kättesaamine Veebileht www.ejs.ee Ajakiri „Eesti Jahimees“ Ajakiri „Sinu Mets“ Sündmustekalender www.ejs.ee Sündmused MTÜ Jäljekorte Klubi- korraldatakse EJS partneriga jäljekoerte päev 2014, 28.sept Eesti jahimeeste 34. kokkutulek 11.-13. juulil 2014 Raplamaal Toosikannul. TÄNAN

Keskkond
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
4
docx

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA

Kitsel peavad sidet piiksudes. Juuni keskel kaovad tallidelt täpid. ULUKITE LOENDUS · Esimene printsiip: Üritatakse kindlaks teha, milline on kogu asunduse suurus ning piirdume teadmisega, kas ühe või teise loomaliigi arvukus/tihedus kasvab või kahaneb. Enamasti ja tänapäeval on jõutud teadmiseni, et teisest variandist piisab ning esimene on enamjuhul võimatu. · Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. · Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus. Loendusmeetodid ja seire · Totaalne küttimine ­ tapetakse kõik loomad ning siis loendatakse need üle. · Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid · Ajuloendus · Marsruutloendus: jälgede loendus marsruudil, kanaliste marsruutloendus,

Jahindus
thumbnail
11
docx

Ulukikahjustused

eelised võimaldades kesise toidubaasi korral kauem vastu pidada. Kahjustab ka põllukultuure. Põdrakahjustuste vältimiseks kasutatakse peamiselt metsanduslikke võtteid, kaitseaedade rajamist ja peleteid ehk repellente, kusjuures metsanduslikud võtted on kõige lihtsamad ja tõhusamad ning enamasti ka odavamad. Üks lihtsamaid võimalusi ulukikahjustustest tulenevat kahju vähendada on kasutada metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda lõpuks odavamaks kui väljalangenud taimede asendamiseks tehtavad kulutused mõne aasta pärast. Metsauuendamisel tuleb arvestada, et ulukikahjustusohtlikes piirkondades saavad tulevikus kõige enam kahjustatud lehise-, tamme-, saare- ja haavakultuurid.

Metsamajandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

tõstavad üles oma käpa, kui näevad otsitud objekti. Seisvad linnukoerad ehk kanakoerad ­ setterid, linnukoerad. Iiri ja inglise setter turjakõrgus 50-60cm, keskmise suurusega koerad. Saksa linnukoer üle keskmise 60-70cm. Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid ­ madalakavulised vene spanjel ja inglise kokerspanjel ning keskmise kasvuga inglise springerspanjel on jahikoerad, kelle ülesanneteks on jahimehe püssi laskeulatuses joosta ja kõik leitud ulukid liikuma ajada. Koer toob latud uluki kütile kätte. Toovad linnukoerad e retriiverid ­ keskmise suurusega kuldne, labradori ja siledakarvaline retriiver. Tegutseb alles peale lasku, haistab surnud või vigastatud ulukit. JAHIPIDAMISVIISID: Ajujaht ­ Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt ­ ka hirved ja metssiga. Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht

Ulukibioloogia ja jahindus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (2)

Metsandus2015 profiilipilt
23:03 05-03-2017
Metsandus2015 profiilipilt
23:04 05-03-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun