Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti II maailmasõjas (2)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal?
  • Miks ei õnnestunud 1944a taastada Eesti Vabariiki?
  • Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas?
  • Mida ise oleks teinud?
  • Milles lepiti kokku MRP sõlmimisel?
  • Kuidas Eestist sai 1940 N Liidu osa?
  • Miks valis NLiit Baltikumi okupeerimiseks just sellise aja?
  • Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941a?
  • Milliseks kujunesid suhted hiljem?
  • Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile?
  • Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939a Kas iseseisvust võinuks kaitsta?
Eesti II maailmasõjas #1 Eesti II maailmasõjas #2 Eesti II maailmasõjas #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brigada Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

EESTI II MAAILMASÕJAS

A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus ­ tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid ­ natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti, oli ka sund mobilisatsioon

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti II maailmasõjas 1939-1944

Kordamisküsimused ajaloos (AT8): Eesti II maailmasõjas 1939-1944. 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? *Suutmatus täita oma neutraalsust ja kaitsta Poola allveelaeva Saksamaa eest (Poola allveelaev jõudis 1. september 1939. Tallinna, kus aga 17. sept põgenes) 2. Kus peituvad ajaloo ühe suurema sõja ­ II maailmasõja põhjused?

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsial

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

Eestlased teises maailmasõjas

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vj

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Vene

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti Teises maailmasõjas

1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung ­ 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. ­ korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti maailmasõjas

1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulat

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti II maailmasõda

XX sajandil mõjutas Eestit kõige rohkem Teine Maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ja pidime vastu võtma ning langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Ja kuigi sõjast on möödunud ligi kuuskümmend aastat, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti poliitikud on kartnud oma maa turvalisuse pärast kogu aeg. Eesti asukohta, Läänemere idaosas, loetakse poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on tahtnud enda kontrolli alla haarata. Suurimaks ohuallikaks on peetud sõjaliselt aktiivset Venemaad, kes on kogu aeg soovinud oma impeeriumi piire laiendada, raiuda akent Euroopasse ning unistanud ülemaailmsest kommunistlikust revolutsioonist. Teiseks suuremaks ohuks Eestile peeti Saksamaad, kes võis ajaloolisele kogemusele tuginedes pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Lisaks nõudis Saksamaa endale järjest suuremat eluruumi ning o

Ajalugu



Lisainfo

2. maailmasõda

Kommentaarid (2)

enelinp profiilipilt
enelinp: Ei saa faili avadagi.

Mai saa aru mis prog tehtud!
17:42 05-01-2011
its2cold profiilipilt
its2cold: Hea materjal!
16:53 27-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun