Edith Edovald Arhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. MÕISTE..............................................................................................................................4 2. AVALIKUD ARHIIVID.........................................................................................................4 3. RAHVUSARHIIV...................................................................................................................5 4. RIIGIARHIIV........................................................................................................................6 5. ERAARHIIV..................................................................................................................
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 rahvusarhiivi ülevaade.......................................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Merilin Tamme SR108 Riigiarhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist. Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni
1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria. Kokkuleppeliselt on hakatud esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose "De Archivis". Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või registratuur). 1 Arhiivikorralduse alusena juurutati territoriaalset pertinentsiprintsiipi. Selle süsteemi kohaselt selekteeriti dokumente järjestatuna: 1. geograafilise koha 2. teema 3
2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema
Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv
7.2.11 Dokumentide loetelu vormistamine 57 7.3 Dokumentide loetelu juurutamine 57 7.3.1 Üldist 57 7.3.2 Kehtestamine 58 7.3.3 Ajakohastamine 58 8 Arhivaalide loetelu 60 8.1 Üldist 60 8.2 Arhivaalide loetelu väljatöötamine 61 8.2.1 Haldusdokumentide esitamine arhivaalide loetelus 61 8.2.2 Audiovisuaalsete arhivaalide esitamine arhivaalide loetelus 67 8
lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Avalik õigus ja Eraõigus. Sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid, ühe riigi sunninormide kogumik. ÕIGUSAKT juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakti liigid: üldakt ja üksikakt ARHIIV-asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum. Arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasut. AVALIK ARHIIV on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; ARHIIVIMOODUSTAJA on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. SÄILIK on korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada: ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; üksikarhivaalist (kiri, foto jne)
Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Arhivaal dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi.
Hiljem tulevad sinna juurde veel mitmed muud väiksemad sektorid, aga keskseteks jäävad need kaks. AI leidis seal rakendust paarkümmend inimest, aga see arv pidevalt kasvas ja 1970. aastate lõpuks on AI tööl juba üle 150 töötaja. See asutus oli ajaloo uurimise seisukohalt keskne.Esialgu 40. lõpus ja 50. alguses järelkasvu probleem oli päris suur. See toob kaasa selle, et püütakse kiirendada kraadikaitsmisi ja esialgu oli kraadikaitsmine võimalik ainult TÜ-s. Kuid al 1950. aastatest saab oma eriala nõukogu ka AI ja ka selle all on võimalik teaduskraadi kaitsta. AI esimene direktor oli Richard Kleis kuni 1950. aastani, seejärel Gustav Naan, tema puhul oluline see, et ta polnud oma erialalt ajaloolane, üks nendest, kes kirjutas mitu pikka artklit, kus püüdis teoreetiliselt põhjendada kodanliku natsionalismi teket, ilmusid hiljem ka raamatuna. Temast sai ka üks keskne figuur, kes lõpuks suutis resultaadini viia Eesti NSV ajaloo väljatöötamiseni
(arheoloogia, etnoloogia, eesti ajalugu, lähiajalugu), luuakse eraldi arhiivinduse kateeder. Publitseerimisvõimaluste avardumine: aeg, kus on võimalik paljudel ajaloo teemadel kirjutada, 80ndate ajakiri Looming (ajaloo ajakiri), ajakiri Akadeemia, 80ndate II poolel hakkab ilmuma ajaloo almanahh Kleios. Likvideeriti teaduste akadeemia toimetiste väljaandmine, hakkas ilmuma ajakiri Drames. Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine). Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised, suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne
kättesaadavaks tegemine. Põhiülesanded: tegutseb rahvusraamatukoguna, parlamendiraamatukoguna, humanitaar ja sotsiaalteaduste alase üldkasutatava raamatukoguna, erialateabekeskusena, maailmakultuuri vahendajana ning kultuurikeskusena. Rahvusraamatukogu tegutseb iseseisvalt, oma seadusega. 3. Erialaraamatukogud: - ametiasutuse raamatukogu teenindab avaliku halduse asutusi. Nt Ministeeriumid, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Riigiarhiiv (nende raamatukogud) - meditsiini raamatukogu teenindab nii era kui avaliku sektori spetsialiste - teadusasutuse, kutse ja teadusühingu raamatukogu teenindab kindla kutse või eriala spetsialiste - ettevõtte raamatukogu tööstus või äriettevõtte raamatukogu, rahastab ettevõte, ülesandeks on selle asutuse töötajate infovajaduste rahuldamine
......................................43 3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele.................................................44 3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine...............................44 3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris.......................................................44 3.3 Kultuuriveebi kirjeldused kultuuriüksuste kategooriate järgi.................................45 3.3.1 Arhiivid........................................................................................................... 45 3.3.2 Raamatukogud...............................................................................................48 3.3.3 Hajusalt paiknev kultuur.................................................................................51 3.3.4 Muuseumid.....................................................................................................57 3.3
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest, kui suur on muuseumi käsutus
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaal
Uurijad, kes rõhutavad infoteaduse ja bibliograafia tihedat seost, näevad kaasaegse infoteaduse varaseid teoreerilisi juuri Euroopa 19. saj dokumentatsiooni traditsioonis ja viitavad Paul Otlet'le ja Henri la Fontaine'le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi. MÕJUTEGURID Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni kiire kasvu tõttu saab rääkida infoväsimuse sündroomist või info ülekülluse sündroomist. Esimene sotsiaalteadlane, kes juhtis tähelepanu info üleküllusele, oli Georg Simmel. Info ülekülluse probleemid on olnud uurimisobjektiks mitmete valdkondade teadlastele: sotsioloogid ja politoloogid käsitlevad seda fenomeni globaalses kontekstis;
............................................................................................................................................ 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi:
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
omaksvõtmine ja levik, logistikateenuste väljasttellimise (outsourcing) kasude mõistmine ja koos sellega outsourcing’u laiaulatuslik kasutuselevõtmine veonduses ning laonduses. Alates 1990. aastatest on leidnud aset olulised muutused eri maade transpordialastes õigus- aktides, eelkõige USA-s ja Euroopa Liidus, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused trans- porditeenuse arendamiseks. Paljudes riikides on vähendatud transporti puudutavaid piiranguid, parandatud transpordi teenindustaset ning vähendatud veohindu ja -tariife
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
