Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti Filmiarhiiv (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Digitehnoloogiate Instituut
Piret Gilden
Arhiivihaldus
FILMIARHIIV
Referaat
Õppejõud: Liivi Aarma
Tallinn 2015
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Filmiarhiivi ajalugu 3
Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil 4
Iseseisva arhiivi asutamine 4
Filmiarhiiv 5
Filmiarhiivi infosüsteem 7
Audiovisuaalsed arhiivid 7
Filmikogu 7
Videofilmid 8
Fotokogu 9
Helikogu 9
Arhiivijärelevalve 10
Eesti Filmi Andmebaas 11
Kasutatud allikad 14

Sissejuhatus


1971. aastal alustas iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA).
Aastakümnete jooksul on tema peaülesandeks olnud üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete ( film , foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. Seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalve teostamine .
Eesti Filmiarhiiv on avalik riigi arhiiv, mille tegevust finantseeritakse riigi vahenditest.
Filmiarhiiv asub Tallinnas, tal on 24 töötajat ja ta on Eesti Rahvusarhiivi struktuuriüksus.
Eesti Filmiarhiiv on FIAF’i (Rahvusvaheline Filmiarhiivide Liit) assotsieerunud liige alates 22.04.2008. a. FIAF (La Fédération Internationale des Archives du Film) asutati 1938. aastal Pariisis ning koordineerib organisatsiooniga liitunud filmiarhiivide (üle 100) tegevust filmide säilitamise ja linastamise küsimustes.
Filmiarhiivi kuuluvus erinevatesse rahvusvahelistesse ühendustesse on leitav siit.

Filmiarhiivi ajalugu


Fotode ja filmide riikliku kogumise idee tekkis eeskätt Soome eeskujul 20. sajandi 20-ndail aastail. Selleks ajaks oli ka Eestis märkimisväärsel hulgal kogunenud nii kutseliste kui asjaarmastajatest fotograafide loomingut. Esimesi filmikatsetusi tehti teadaolevalt Johannes Pääsukese poolt juba enne I Maailmasõda. 1920. aastal pandi alus eesti filmitööstusele – rajati o/ü “Estonia-Film”, mille 10-aastase tegevuse käigus valmisid päevakajalised kroonika- ja lühifilmid.
1921. aastal esitas Haridusministeeriumi Muinsusvalitsuse fotoarhiivi komisjon kava Riigiarhiivi juurde fotoarhiivi asutamise kohta ning ühtlasi pöördus Riigiarhiivi ja teiste asjaomaste asutuste ning isikute poole üleskutsega ettevõtmist toetada ja oma kogudest teatada.
1929. ja 1934. aastal üritas Tallinna suurima fotoateljee omanik, o/ü “Estonia Film” esimees Peeter Parikas omakorda suunata Riigiarhiivi filmide ja fotode riikliku kogumise teele. Riigiarhiivil aga oli oma tegevuse algaastail nii rahalisi kui ruumilisi raskusi ja seetõttu sai foto- ja filmiosakonna asutamine kõne alla tulla alles 1936. aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone.

Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil


1936. aastal pandi alus filmi- ja fotodokumentide riiklikule säilitamisele “Riigiarhiivi Eesti kroonika koostamise ning filmi- ja fotoarhiivi korraldamise kodukorraga”.
Fotod nähti ette valida riigiasutuste ülesandel tehtud ülesvõtetest või muretseda mõne suurema ajalehe fotoreporterilt. 1937. aastal sõlmis Riigiarhiiv lepingu ajalehe “Uus Eesti” fotoreporteri A. Kalmuga igast avaliku elu sündmusest ühe foto saamiseks. Fotodokumente osteti veel Riigikantselei ülesandel tegutsenud fotograaf A. Vannaselt ja Lõuna-Eesti sündmuste kohta Tartu fotograafidelt E. Sellekeselt ning K. Hintzerilt Eesti sündmuste kroonikat, olulist täiendust arhiivi fotofondile koostati 1. jaanuarist 1937 kuni 1940. aasta 31. augustini.
1937. a. veebruaris pöördus Riigiarhiivi direktor Riigi Ringhäälingu poole ettepanekuga kõnede, reportaažide ja muusikapalade helisalvestuste üleandmiseks arhiivi. Ettepanekuga oldi põhimõtteliselt nõus aga otsest üleandmist siiski ei järgnenud.
1937. aasta märtsis sõlmiti Riigiarhiivi ja sihtasutuse “Eesti Kultuurfilm” vaheline kokkulepe filmide üleandmise-vastuvõtmise kohta.
1940. aastaks oli Eesti Riigiarhiivi kogutud ligi 800 filmikarpi ja 700 fotot . Filme säilitati tollal Riigiarhiivi hoone juurde kuuluvas Landskrone tornis.
Juunisündmustele järgneval perioodil, II Maailmasõja ajal tabas Eesti filmifonde korvamatu kaotus. Segastel asjaoludel läks suurel hulgal kaduma arhiivi üleandmiseks ettevalmistatud Eesti Kultuurfilmi negatiive.

Iseseisva arhiivi asutamine


1971. aastal alustaski iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti Filmiarhiiv #1 Eesti Filmiarhiiv #2 Eesti Filmiarhiiv #3 Eesti Filmiarhiiv #4 Eesti Filmiarhiiv #5 Eesti Filmiarhiiv #6 Eesti Filmiarhiiv #7 Eesti Filmiarhiiv #8 Eesti Filmiarhiiv #9 Eesti Filmiarhiiv #10 Eesti Filmiarhiiv #11 Eesti Filmiarhiiv #12 Eesti Filmiarhiiv #13 Eesti Filmiarhiiv #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p6944 Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat Eesti Filmiarhiivist
Eesti Filmiarhiiv , arhiiv , dokumendihaldus , fotokogo , pildikogu

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
odt
Eesti Vabariik
19
doc
Säilitamine-helikogu-filmikogu-videokogu ning nende säilitamine ja hoiustamine
10
doc
Arhiiv referaat
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
15
docx
Arhiivinduse alused
132
doc
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
43
docx
Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides
5
docx
Rahvusarhiiv - Kaartide infosüsteem



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun