riikidesse, kaasa arvatud Eestisse, mis tõi kaasa uusi töökoht aga samas ka konkurentsi. Nüüd pidid väiksemad ettevõtted rohkem vaeva nägema, et turul vastu pidada. Euroopa Liiduga liitumisel kaasnes ka suur hinnatõus, kus toiduainete ja muude kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. See oli negatiivne asi. Seda hinnatõusu on mõjutanud euroopa inflatsioon. Eesti üritab ka jõuda samale tasemele selle inflatsiooniga mis on Euroopas. Ja seda selle pärast, et tahame üle minna ühisele rahale Eurole. Tänu sellele inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed palgad võrreldes teiste liikmes riikidega. Ja tänu sellele on paljud kõrgharidusega noored läinud välismaale tööle, mis on negatiivne asi kuna Eesti vajab ise ka neid tublisid ja heade oskustega noori
Mail 2004, 2011 aasata 1. Jaanuaril läksime üle ka Euroopa Liidu ühisrahale- eurole. Euroopa Liit on toonud kaasa palju positiivset kuid ilmnema on hakanud ka suured probleemid. Euroopa Liidu ühed põhiväärtused on vabadus, võrdsus ning solidaarsus- iseenesest üllad eesmärgid, kuid kohati minnakse nendega liiga kaugele. Väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis kohati tundub naeruväärne ning lõhub peretraditsioone. Eesti seisab silmitsi kõigi nende probleemidega. Näiteks geipaarid, mis on tänapäeva Euroopas saanud igati normaalseks nähtuseks. Mõningates Euroopa Liidu liikmesriikides seal hulgas Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias ja Rootsis on juba lubatud ka geiabielud. Eestis veel samasooliste abielud lubatud ei ole, kuid toimuvad geiparaadid ning arvan et kaugel ei ole ka geiabielude seadustamine. See on kindlasti punkt, kus minnakse liiga kaugele.
Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa liidu keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, p ortugali, prantsuse, rootsi,rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised
õigused. Oma ümbruskonda teenindav keskus. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ja on nüüdis ajal erinevates riikides erinevad. Linnastumine ehk urbanisatsioon - majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse muutumisest ja rahvastiku rändest. Linnarahvastiku protsent: Maailm Eesti 1800 3% 1863 8,7% 1850 6,4% 1913 19% 1900 19,6% 1940 33,6% 1950 28,9% 1950 47,1% 1970 37,4% 1990 71,6% 1980 41,1% Tänapäeval arenenud maades 72%, arengumaades 34%. Jean Gottmann - prantsuse geograaf, kes on uurinud linnastuid. Ta nimetas neid MEGALOPOLISTEKS (suurlinn). Linnastutega võimenduvad niigi tuntud linnaelu probleemid. Seetõttu ei püüa linnade planeeriad nende tekket kiirendada
Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest..............
Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik
3 ld fides - veendumus, usk mingi väite õigsusesse 4 kr pistis - usk, veendumus tões, usaldus ja ka usaldatavus/ustavus 5 6 · Religioon-usk-usund:religioon = usk sünonüümid on "religioosne", "usklik"; 7 religioon; usk osalt kattuvad, osalt erinevad mõisted, just siit ka eesti keelde 8 religioon || usk religioon kui kombed, mis vastanduvad tõelisele usule; 9 usund; usk usund kui süsteemne nähtustekogum; usk kui inimese hoiak 10 11 · Kas "religioon" on üldse olemas? St kas see on "asi" või "sõna"?Antiik printsiip "jumalad on veres"
Kõik kommentaarid