Eesti energeetika arengukava.
Ilma
energiata ei saa ja seda kasutatakse mitmetel eesmärkidel, näiteks
majade kütmiseks, elektri tootmiseks ja transpordivahendite
käigushoidmiseks. Maailmas
ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil, kuid seda tuleks
muuta, kuna põlekivi sama palju edasi tarbides, jagub seda vaid
paarikümneks aastaks. Juba lähemal ajal, tuleks välja mõelda ja
kasutusele võtta säästlikumad, puhtamad ja taastuvamad
energiaallikad.
Üks
võimalus selleks on tuuleenergia . Aga, tuul ei ole püsiv, seetõttu
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ukupilv
Õppematerjali autor
niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Tuuleenergia kasutamine maailmas 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania, kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA ning seejärel India. Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat. Suurt initsiatiivi näitavad üles ka Hiina, Taani, Kanada ning Brasiilia. Toetused tuuleenergia kasutamiseks Tuuleenergiat toetatakse rahaliselt üle terve maailma. Tuuleenergia vastased argumeneteerivad, et see on halb ning, et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega, siis tuleb ilmsiks midagi muud
ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust. Tuuleenergia maailmas 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania, kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA ning seejärel India. Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat. Suurt initsiatiivi näitavad üles ka Hiina, Taani, Kanada ning Brasiilia. Toetused Tuuleenergiat toetatakse rahaliselt üle terve maailma. Tuuleenergia vastased argumeneteerivad, et see on halb ning, et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega, siis tuleb ilmsiks midagi muud. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet, mis tekitab
Tuuleenergia Ajalugu Tuuleenergiat on inimene rakendanud aastatuhandeid. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades
Keskkonnatehnika referaat teemal tuulegeneraatorid. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks seda muundavad tuulegeneraatorid. Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal[1]. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Po
Tuuleenergia Kust üldse tuuleenergia tuleb? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad li
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energia
5. Hüdroenergia ehk vee-energia Hüdroenergi ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks vesiveskites, hüdroelektrijaamades. Eestis on jõgede ja ojade arv üle 7000, kuid enamik on lühikesed ja veevaesed. Siiski küllalt palju vee-energia kasutamiseks sobivaid jõuastmeid. Eesti jõgede kogupotentsiaal: 300 MW. Tehniliselt rakendatav aga erinevatel hinnangutel 30-60 MW. On olemas mitmeid hüdroenergiaga tegelevaid ettevõtteid näiteks: AS Generaator, AS Eesti Veejõud jt. 5.1 PUIT Viimase kümnendi jooksul kasutati maailma iga-aastasest 3-3,5 miljardilise kuupmeetri suurusest metsatööstuse kogutoodangust enam kui 50% energia tootmiseks. Ülejäänud toormaterjali kasutab
.....Keskkool .... 11.klass Tuulegeneraatorid Referaat juhendaja:.......... .......2008 Sisukord sissejuhatus...............................................................3 ajalugu........................................................................4 kuidas töötab tuulegeneraator.................................5 kasutatud kirjandus...................................................7 Sissejuhatus Tuuleenergia on mehhanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemeliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kadum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid