sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning
tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti ,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug
· Moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik) · Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine · Koostati iseseisvusmanifest · Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23.veeb 1918 Pärnus · Ülejäänud Eesti linnades 24.veeb, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks · 24.veeb loodi ühtlasi Ajutine Valitsus · Järgmisel päeval jõudsid Tallinna Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon (veeb-nov) · Sakslased Ajutist Valitsust ei tunnistanud, taas tuldi kokku 11.nov 1918 · Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjast lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ning viia revolutsioon läbi ka teistes Euroopa riikides · Venemaa koondas Eesti piirile suured väed, 28.nov algas vabadussõda Vabadussõda. (ptk.29) · 1918 novembris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu (Narvas)
võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel, alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSV Liiduga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga. Sarnased huvid (soov ajada agressiivset välispoliitikat) ja olud (diktatuur) viisidki Saksamaa ja NSVL kokkuleppe sõlmimiseni Saksa välisministri J.von Ribbentropi ja välisasjade rahvakomissari V
Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja- Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida-Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8
Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida- Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8
Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused. 1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest.
Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Raha- ja maareform- *2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark 1919. aasta *maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine Detsembrimäss- oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Suur majanduskriis- Vapsid- olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. Pätsi riigipööre- 12. märtsil 1934 kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsenud peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Väites, nagu oleksid
Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform. Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit ja kõik mis üle selle võeti ära ning jagati nn. uusmaasaajatele. Taludele pandi peale röövellikud maksud, mis pidid valmistama ette kolhoosi-
Vabariiklasi toetas NSVL) *Suur katsetus enne II MS (Saadi katsetada relvi reaalses olukorras, massiline pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne) *Francol õnnestubki diktatuuri kehtestamine Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas: 1.09.1939 Saksamaa ründab Poolat, algab II MS 17.09.1939 NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja 1 Natsi-Saksamaa poolt 30.11.1939 Talvesõda algus Soome ja NSVL vahel ("väidetavalt" alustas Soome , aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid 22.06.1940 Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist 21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06
"Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa. Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a.
● Rahvasteliidu nõrkus ● Lääneriikide lepituspoliitika ● Lääneriikide lootus, et puhkeb sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel ● Militariseerimine ● Suur-Saksamaa idee ● Maailmarevolutsiooni idee ● Jaapani soov laiendada oma mõjusfääri Kaug-Idas ● Sõja algus 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja – nn Kummaline sõda, Maginot` ja Siegfried`i liinid 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale. Septembri lõpuks Poola purustatud - maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn Soome Talvesõda 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Moskva rahulepinguga: ● Soome kaotas Karjala alad koos Viiburi linnaga ● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik ● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan
Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei
kaotanud riikide iseseisvus. TEHERAN- 1943 Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksam purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. USA, Suurbritannia, NSVL jaotamine Poola riigipiiril. JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustam Sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutam USA, Suurbritannia, NSVL
1217. suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu. Sakslaste suurim lüüasaamine. Madisepäeva lahing 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit. Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lipp Dannebrog. Ristimine. 1220. aastal omamoodi võiduristimine sakslaste ja taanlaste poolt. 1220. roostlaste vägi Läänemaal. Nende vägi lüüakse puruks. III periood 1222-1227. Hakati ahvima kiviheitemasinaid. Taanlased. Ambide kasutamine. Tartu all pikk lahing, sakslased lõpetasid selle tormijooksuga kindluse peale, palju tapmisi. Tartu langemisega oli peaaegu kogu Eesti sakslaste võimu all. Viimasena vallutati, ristiti Saaremaa. Sellega,
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati koonduslaagreid, hukati oma vastaseid, ● Repressioone viis ellu Tšekaa (juht Feliks Dzeržinski) Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega. ● Hukkunute arv sõjas: u. 8-12miljonit. Feliks Dzeržinski SÕJAKOMMUNISM ● Bolševike majanduspoliitikat nimetati sõjakommunismiks. ● Toiduainete andmise kohustus talupoegadel. ● Tööstusettevõtete riigistamine ● Rahapalka ei makstud. ● Toidukaupa jagati tasuta. ● Transport ja muud teenused olid tasuta. TALURAHVASÕDA ● Toiduainete andmise kohustus põhjustas talurahva võitluse punaste vastu. ● Tekkis jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu. Nestor Mahno - Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht. Osalemise eest terroristlikus aktis mõisteti 1910. aastal surmanuhtlus, mis asendati tähtajatu asumisele saatmisega, vabanes 1917
Algab keisrikoja poolt korraldatud revisioonist Baltikumis. Eestlased panid venestumisele palju rõhku, sest võideldi saksastumise vastu. TAGAJÄRJED: polnud valitsusele meelepärane. Eestlasele oli tegelikult hea, venestumise läbi vähendati saksa mõju ja eestlastele tuli see kasuks. Saksa kodanlus suhtles eesti haritlasega. Eestlaste koolid vene keeles, samas kirjandus venekeelne proletarjaatlik, mis andis tõuke hakata tegelema omariikluse loomisega. Kohalik omavalitsus tegi läbi suure hüppe 19. saj. Alguses. Eestlased ise said tegeleda osade probleemidega ise. (nekrutid, vallavaesed,magasivili) 1866 –võeti vastu vallakogukonna seadus – see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline- mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema. See oli eeldus omariikluseks tekkimiseks Olles jõudnud sajandivahetusse: Venekeelne kooliharidus oli meil, vene riigi seadused kehtisid
märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine
Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid. 1917. a aprillis naasis Venemaale 1917. a oktoobris sai Venemaa peaministriks, 1918. a atentaadikatse. Fanny Kaplan. Kommunismiideoloogia Proletariaadi diktatuur vägivald mõisnike, kapitalistide, kiriku vastu. Eeskujuks jakobiinide diktatuur. Kapitalistliku korra, ekspluateerimise ja eraomandi hävitamine. Rikastelt eraomandi äravõtmine ja riigistamine, majanduse riiklik reguleerimine. K. Marxi ideed. Kapitalismi asemel sotsialistliku ja kommunistliku ühiskonna loomine. Võrdsus, vendlus. Tööliste ja talurahva riik. "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Maailmarevolutsiooni idee. Nõukogude valitsuse otsused 1917.- 1918.a Natsionaliseerimine Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskeerimine löök aadelkonna omandi pihta. Maa jagamine talupoegadele.
· Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis Eesti liidrite seisukoht oli: Tingimusteta toetus Venemaale Saksamaa võidu korral kardetakse Baltimaade liitmist Saksamaaga ja aadli ülemvõimu taastamist Venemaa võidu korral sovinistlike meeleolude süvenemist ja vähemusrahvuste rängemat rõhumist Rahvusautonoomia küsimuse tõstatamine (Jüri Vilms 1915) · 1917 oli Eesti ühiskond hästi organiseerunud tihe seltsidevõrk ja kogenud omavalitsus. · Eestlased võtsid osa vene vägedes. Sõjaväelase karjäär oli eestlaste seas populaarne, tagas riigi ülalpidamise. · Tallinna elanikkonna kasv. 2.2 Veebruarirevolutsioon · 23.02. 1917 revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV).
.........49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA.................................................................................................................................................. 56 SAKSA OKUPATSIOON 1918................................................................................................................................ 56 SÕJATEGEVUSE ALGUS........................................................................................................................................56 MURRANG SÕJAS.................................................................................................................................................57 TARTU RAHU...................
4. Baaside leping - Kui II Maailmasõda hakkas säilitas Eesti täieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele sõjaväge tuua, nii toodigi käändeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti välisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sõjaväe baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sõdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sõjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid
(Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: · Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) · lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938) 5. Diktatuuririikide iseloomulikud jooned (Saksa, Itaalia, NSVL näitel) · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana- Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1
Johann Voldemar Jannsen. Pigem saksameelne rahvusliku liikumise 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts juht. Eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate 1878 Viljandis hakkab ilmuma ,,Sakala" tingimuste raames. 1857 ,,Perno Postimees". 1864 ,,Eesti Postimees". 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge 1865 ,,Vanemuine". 1869 esimene üldlaulupidu. lipp Jakob Hurt. Üdini eestlus, eestlane peab saama suureks vaimult. 1887 venestamisel viiakse rahvakoolid vene Rahvaluule ja ajaloo koguja. Käib 1871 välja idee Aleksandri koolist. õppekeelele 1872 Eesti Kirjameeste Selts. 1869 Jaan Tõnisson asub ,,Postimehe" peatoimetajaks Carl Robert Jakobson. Venemeelne. Seadis esiplaanile majanduslike 1901 Tallinnas hakkab ilmuma ,,Teataja" olude parandamise
1868 Keelustatakse teoorjus 1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus 1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts 1878 Viljandis ilmub "Sakala" esimene number 1882 kevad sureb C. R. Jakobson 1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele 1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses Ed. Vilde "Külmale maale" 1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts 1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 kultuurirühmituse "Noor-Eesti" tekkimine 1905 16. okt. Uue turu veresaun Tallinnas 1905 27. nov
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
Ratsionalism levis pastorkonna hulgas, jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust Vene aeg (Põhjasõjast kuni 1917.a.) Balti erikord Erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse *Kehtestati, sest Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. *Sisu: Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks luterlus, saksakeelne asjaajamine, tollipiir. *Kõige kasulikum oli see mõisnikele, sest tagastati kõik Rootsi poolt rajatud mõisad, taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk *Positiivsed tagajärjed eestlaste jaoks: pääseti vene kolonisatsioonist ja venestamisest, säilis eesti keel ja kultuur, püsis seotus Lääne-Euroopaga. *Restitutsioon riigistatud maade tagastamine
ja saadetakse kommunistide poolt laiali. De facto Faktiliselt De jure Juriidiliselt 20 veebr. 1918. a. Alustasid Saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23.Veebruar 1918. a. -Eesti rahvuslikud tegelased kasutasid ära aega Saksa ja Vene vägede vahel ja Pärnus kuulutati välja Eesti Vabariik! 24.Veebruar 1918. a. Tehakse seda ametlikult Tallinnas 25.Veebruar 1918. a. Vallutasid saksa väed Talinna (3. märts Narva) ja algas Saksa okupatsioon Veebruar-November 1918 Kõik materjaalsed väärtused veetakse välja. Balti Hertsogiriik Saksalaste kava rajada Eestisse ja Lätisse oma riik. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõja põhjused: 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise impeeriumi alad 2. Lenini poolt organiseeritud maailmarevolutsioon 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4
siingi mängib naiivsus olulist rolli). On ka arvamusi, et külgetõmme NLiidu suhtes algas juba enne 1934. a. riigipööret ning põhjuseid võib otsidagi meelsuses ja vaadetes. Kindlat 100% tõde iga indiviidi kohta polegi võimalik teada saada. Ka läänes viskasid sealsed vasakintellektuaalid NL-ile silma, kuid võrreldes Eesti omadega, ei seatud neid kunagi valiku ette ning seega ei saa me teada, kas nad oleksid samamoodi üle jooksnud või mitte. Sealsed põhjused, miks NSVL tundus ligitõmbav olid võõrdumine oma ühiskonnast, eriti ilmnes see pärast majanduskriise ning rasketel majanduslikel aegadel, kuna näis, et NSVL-i ei näi see tänu sotsialismile mõjutavat. Vasakintellektuaalidele on omane tarvidus „maise paradiisi“ järele ning riigi süüdistamine iseenda ebaõnnestumistes. Usuti Nõukogude müüti ning tema tulevikuvisiooni. Ka nende hulgas oli siiraid uskujaid kui ka eksiteele juhitud naiivitare. Samuti tõukas Stalini-imetlust
1919 said enamlased korduvalt lüüa, kuid ometi suutsid nad sõja võita ja rakendasid võimu kohalikes omavalitsustes Punased võitsid, kuigi valgeid oli rohkem, sest o valgete kindralid tegutsesid erinevatel aegadel o valgete kiindralid tahtsid saada kõik VM valitsejateks, ei olnud nõus kokkuleppeid tegema o nii punased kui valged tegid laiaulatuslikku terrorit o punastel oli keskvõim, valgetel mitte o neil oli Punaarmee Kodusõjast räsitud Lenini valitsus hakkas lepinguid sõlmima väikeriikidega (Tartu rahu 1920, leping Soomega 1917 ja Lätiga 1918) Enamlased võitsid kodusõja, aga nende olukord jäi ebakindlaks seda komplitseeris talurahvaliikumine -> talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist, ei tahtnud ühe partei võimus, samas ei toetanud ka mõisnike tagasitulekut
süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused: Manifestist said alguse vabaduse päevad, mis kestsid 8 nädala päeva. Tundus, et vabadus on saabunud. Politsei ja sõjavägi hoidusid eemale. 1) Toimusid koosolekud, miitingud, mille jaoks lubasi polnud. 2) Kõneleda võis kõigest, ei takistatud kedagi. 3) Tsensuur ametlikult püsis aga ei eesti, vene ega saksa keelsed ajalehed ei pöördunud tsensori poole, vaid ise tegelesid sellega. 4) Vabastati arreteeritud isikud. ESDTÜ- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühistu. 26. novembril pandi alus Liberaaldemokraatliku parteile "Eesti rahvameelne edu erakond", "ERE", esimeheks sai Jaan Tõnisson. Eesti keele õpetuse sisseseadmine koolidesse ja Tartu Ülikooli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
