Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kristel Voltenberg
Eesti Advokatuur – 
kutseorganisatsioon 
ja avaliku halduse kandja 
Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses 
Ladina keelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „ advokaat “, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh-
tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvus vaheline advokatuure 
ühendav organisatsioon  International Bar Association  (ametlik lühend IBA) on advokaadi  kutset kirjelda-
nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksik isik, organisatsioon või riik, 
on olla klientide usaldus väärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio-
naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õiguse mõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab 
advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi, ühtlasi advokaadi erilist rolli ühiskon-
nas, milleks on ennetada ja tõkestada konfl ikte ning tagada, et ilmnenud konfl iktid lahendatakse kooskõlas 
tsiviil õiguse, avaliku õiguse või kriminaal  õiguse üldtunnustatud põhimõtetega, edendada õiguse arengut, 
kaitsta vabadust, õiglust ja õigus riiki.*2
Lähtuvalt advokatuuriseadusest*3 (AdvS), mis sätestab advokaatide, advokatuuri assotsieerunud liik-
mete ning välis riigi advokaatide tegevuse õiguslikud alused (§ 1), võivad advokaadi kutse nimetuse all Eestis 
alaliselt õigus teenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liikmed (§ 22 lg 3). Käes  olevas artiklis käsitletakse 
Eesti Advokatuuri kui kutseühendust ja avaliku halduse kandjat ning uuritakse, kuidas peegelduvad nime-
tatud kaks tahku organisatsiooni igapäevaelus ja arengus. Artikli fookuses on advokatuuri uued arengu-
suunad perioodiks 2011–2020*4, mille välja töötamise käigus analüüsiti advokatuuri organisatsioonilise 
üles ehituse ja toimimise seniseid mehhanisme ning kiideti heaks edasised tegevus põhi mõtted, võttes alu-
seks nii seadusest, rahvus vaheliselt tunnustatud põhimõtetest kui ka praktikast tulenevad nõuded. 
1. Üldised põhimõtted
AdvS § 2 (advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund) lõige 1 sätestab: „Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juu-
nil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutse ühendus õigus teenuse osutamise 
korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutse alaste õiguste kaitsmiseks.“*5 Seega on 
 seadusega määratletud kaks põhilist valdkonda, milleks advokatuur on ellu kutsutud ja kus ta tegutseb. 
Need on:
−  õigusteenuse osutamise korraldamine era- ja avalikes huvides ning
−  advokaatide kutse alaste õiguste kaitsmine.
1  Ladina-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 1986, lk 59. Vt ka Eesti nõukogude entsüklopeedia . 1. kd. Tallinn: Valgus 1985, 
lk 64.
2  IBA International Principles on Conduct for the Legal Profession, lk 10. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/?id=138 .
3  RT I 2001, 36, 201; RT I, 14.03.2011, 3.
4  Vt lähemalt Advokatuuri arengusuunad . Periood 2011 kuni 2020. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/get/4686/
Advokatuuri+arengusuunad+2011-2020.pdf. 
5  Siin ja edaspidi autori rõhutused.
JURIDICA  VII/2011
487
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
AdvS § lõige 2 kohaselt on advokatuur avalik-õiguslik juriidiline isik. Advokatuur juhindub oma 
tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigus aktidest ja headest tavadest (AdvS § 2 lg 3) ning regist-
reeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud 
korras (AdvS § 2 lg 4).
Seoses Eesti vastu võtmisega Euroopa Liitu sai Eesti Advokatuur 1. mail 2004 Euroopa Liidu Advokatuu-
ride ja Õigus liitude Nõukogu (ingl k The Council of Bars and Law Societies of Europe , ametlik lühend CCBE) 
täisliikmeks. Seetõttu lähtub advokatuur oma tegevuses lisaks riigisisestele seadustele ka Euroopa Liidu 
õigus aktidest, CCBE aktidest, eeskätt viimase poolt vastu võetud Euroopa advokaatide eetika  koodeksist*6 
ning Euroopa õigus kutse tuum põhi mõtete hartast.*7 Advokatuuri eetika koodeksi välja töötamisel on alu-
seks võetud ka nõuded, mille on kehtestanud IBA, mille liikmeks Eesti Advokatuur on alates 1991. aastast. 
Mõnest põhiprintiibist ja -nõudest alljärgnevalt lähemalt.
Advokatuuride kui advokaatide kutse ühenduste jaoks on kõikjal oluline seaduse tasandil tagatud tegut-
semine omavalitsuslikel põhimõtetel. ÜRO Peaassamblee kiitis oma 14. detsembri 1990. a resolutsiooniga 
nr 45/121*8 ja 18. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/166 heaks*9 advokaaditöö põhiprintsiibid *10, 
kutsudes liikmesriike neid arvesse võtma oma riiklikus seadus andluses ja praktilises töös. Põhiprintsii -
pide preambuli kohaselt on ette nähtud kõikide isikute inim õiguste ja põhiliste vabaduste piisava kaitse 
tagamine, et igal isikul oleks võimalik saada kutseala sõltumatu esindaja käest õigusabi . Põhiprintsiipide 
§ 24 sätestab: „Advokaatidel peab olema õigus ühineda ja moodustada omavalitsuslikke kutseliite. Kutse-
liidu täide saatva organi peavad valima liidu liikmed ja see organ peab täitma oma ülesannet välise vahele-
segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutse liitude ja valitsuste koostööd, et 
tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine.
Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75. aasta päeva aktus kontserdil 
8. juunil 1994 advokaadi ja advokaatkonna sõltumatust, tehes seda artikli autori hinnangul väga selgelt ja 
tabavalt: „Advokaadi sõltumatus eeldab sellist riiklikku korraldust, kus advokaadi amet on kaitstud kõrva-
liste mõjustuste ja ennekõike poliitilise ja avaliku võimu surve eest. Sõltumatuse tagatiseks võib olla üksnes 
advokaatkonna autonoomia . Järele valve advokaatide üle tooks kaasa moonutatud õiguse mõistmise, frisee-
ritud ebaõiguse, mille koledat hinda me kõik värskelt mäletame. Riik peab arvestama advokaaditöö põhi-
printsiipe oma seadus andluses ja igapäevases töös ning neid austama. See ei kitsenda riiki. See tugevdab 
riiki. Tõde ja õigus on meie ühine kohustus inimese ees.“*11
Euroopa õiguskutse tuum põhi mõtete harta kommentaarides selgitatakse õigus kutse enese regulatsiooni 
põhimõtet järgmiselt: „Mitte vabade ühiskondade üheks tunnuseks on see, et riik, kas avalikult või var-
jatult, kontrollib õiguskutset ja advokaatide tegevust. Enamik Euroopa õigus kutsetest kajastavad riigi-
regulatsiooni ja enese regulatsiooni kombinatsiooni . Mitmel puhul riik, tunnistades tuum põhi mõtete täht-
sust, kasutab nende toetuseks seadus andlust – näiteks osutades konfi dentsiaalsus nõudele seaduslikku tuge 
või andes advokatuuridele seaduslikku pädevust kutse reeglite koostamiseks . CCBE on veendunud, et vaid 
tugev enese  regulatsioon võib garanteerida advokaadi kutse sõltumatuse riigi suhtes ning et sõltumatust 
garanteerimata on advokaatidel võimatu oma kutset ja rolli täita.“*12
6   Code of Conduct for European Lawyers. Vastu võetud CCBE plenaar  istungil 28.10.1988; muudetud 28.11.1998, 06.12.2002 
ja 19.05.2006. Sisaldab selgitavat memorandumit, mis ajakohastati 19.05.2006. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee
/?id=137&PHPSESSID=83ef0b6085d89bed2ce59cf0079b3bac.

Võeti vastu CCBE plenaar istungil 24.11.2006. Harta ei ole mõeldud eetika koodeksiks. Rakendub kogu Euroopas, hõlmates ka 
riike väljaspool CCBE liikmes riike, assotsieerunud riike ja vaatleja riike. Sisaldab loetelu 10 tuum põhi mõttest, mis on omased  
riigi sisestele ja rahvus vahelistele reeglitele, mis reguleerivad õigus kutset. Harta eesmärgiks on mh aidata advokatuure, kes 
püüavad rajada oma sõltumatust ning teadvustada advokaadi rolli tähtsust ühiskonnas. Harta on suunatud advokaatidele 
enestele, otsustajatele ja avalikkusele üldiselt. Arvutivõrgus: http://www.ccbe.org/fi leadmin/user_upload/NTCdocument/
EN_Code_of_conductp1_1306748215.pdf.
8 Arvutivõrgus: 
http://www.un.org/documents/ga/res/45/a45r121.ht m.
9 Arvutivõrgus: 
http://www.un.org/documents/ga/res/45/a45r166.ht m.
10   Basic Principles on the Role of Lawyers. Adopted by the Eighth United Nations Congress on the Prevention of Crime and 
the Treatment of Offenders, Havana, Cuba, 27 August to 7 September 1990. Arvutivõrgus: http://www2.ohchr.org/english/
law/lawyers.htm.
11  Vabariigi presidendi kõned 1992–2001. Vabariigi President Lennart Meri Eesti Advokatuuri 75. aastapäeva aktuskontserdil 
8. juunil 1994. Arvutivõrgus: http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9415 .
12  Kommentaar Euroopa õiguskutse tuumpõhimõtete hartale, lk 5. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/get/3295/
Euroopa%20tuump%C3%B5him%C3%B5tete%20harta%20ja%20eetikakoodeks%20Euroopa%20advokaatid.
488
JURIDICA VII/2011
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
Tulles veel kord tagasi president Meri kõne juurde advokatuuri 75. aastapäeval, tasub meenutada ka 
järgmist mõtet: „Need aastad on Eesti Advokatuurile toonud paremaid ja halvemaid aegu, samuti kui meie 
riigilegi. Isegi kõige mustematel aasta kümnetel püüdis advokatuur, ise kättpidi raudus, säilitada õiglust, 
vabadust ja isiku puutumatust ning oma enam kui piiratud vahenditega ellu viia. Tahaksin uskuda, et igale 
advokaadile on alati pühaks jäänud niisugused põhimõtted, nagu süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse 
ees, igaühe õigus erapooletule ja avalikule ärakuulamisele. Iseasi, kas neid kurjuse impeeriumis suudeti rea-
liseerida.“ President jätkas: „Advokaate on alati iseloomustanud nende kõrge kvalifi katsioon, eru deeritus. 
Advokaadi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #1 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #2 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #3 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #4 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #5 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #6 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #7 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #8 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Kristel Voltenberg
  • association
  • Autorist

Teemad

  • advocatus
  • International Bar Association
  • kutse ühendus
  • avalik-õiguslik juriidiline isik
  • The Council of Bars and Law Societies of Europe
  • Code of Conduct for European Lawyers
  • pro bono
  • professional

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

125
pdf
Konspekt 2
28
pdf
Õiguskantsler
20
pdf
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
26
pdf
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
94
docx
Õiguse entsüklopeedia eksam
5
docx
Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteemi eksami küsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !