Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS

SISUKORD


Seminarid / loengud 2
Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost 2
Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil 2
Haldus 5
Repressioonid 12
Majandus 17
Vaimuelu 22
Kodutööd 26
ESIMENE TÖÖ 26
TEKST 3: Toomas Hiio „ Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“ 26
TEINE TÖÖ 27
VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“ 27
KOLMAS KODUTÖÖ 32
VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“ 32
ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED 33

Seminarid / loengud


Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost

PUUDU

Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil


  • Ristisõjad Eestis – „Muistne vabadusvõitlus“ 1207- 1228
  • Suur nälg 1695-1697
  • Põhjasõda Eestis ja katk 1700- 1711
  • Liivi sõda
  • Vene tsaaririik 19. saj II pool-1917 (saksa, vene ja eesti eliit )
  • Esimene maailmasõda 1914-1918
  • Eesti Vabadussõda 1918-1920
  • Eesti Vabariik 1920-1940 (eesti eliit)
  • ENSV Nõukogude Liidu osana 1944-1989 (eesti ja vene eliit)
  • Eesti Vabariik „liitudevahelisel ajal“ 1991-2004 (eesti eliit)
  • Eesti Vabariik Euroopa Liidu osana 2004-... (eesti eliit)
Muutuste teljed ja katkestused ( kaotatud põlvkonnad):
Katkestused (aastad):
Institutsioonid: tähtsamad muutused
  • 1905 – laiendas ajutiselt poliitilisi vajadusi (konstitutsiooniline monarhia , duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine
  • Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga
  • 1933 uus põhiseadus – valitav riigipea , valimised pidanuks olema aprillis 1934, märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigipöörde oht), korduv parlamendivalimiste „ edasilükkamine “. 1935 parteide tegevuste keelamine v-a „ühing“ Isamaaliit . Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 Päts presidendiks.
  • Pöördeline 1940 – Siis ja pärast 1944 näiline demokraatia (valimiste mängimine jne)
  • 1988 – Eesti suveräänsusdeklaratsioon, 1990 nii Eesti Kongressi kui Ülemnõukogu valimised, uus põhiseadus 1992. Ühtaegu tagasi esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid ) vaatamine.
Välispoliitika , rahvusvahelised suhted
  • Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet
  • Pärast 1944 – Eesti Nli koosseisus , enamiku lääneriikide mittetunnustamispoliitika. Mitmed riigid deklareerisid Balti riikide kodanikele NSVLi passi viisat andes lisalehel, et see ei tähenda nõukogude annektsiooni tunnustamist
  • Pärast 1991 – „Tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega: nt ÜROga ja OSCEga juba 1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010
Rahvastik (demograafilised muutused)
  • 20. sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimatu sõdadest), linnastumine
  • Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine , Venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus. Linnastumise jätk.
  • Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenenud, seejärel immigratsioon Nlist (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine.
  • Pärast 1991 – sisserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliku iibe jätkuv langus
Ühiskond ja kultuur
  • 20. sajandi alguses – Noor-Eesti liikumine, haiduse, eestluse ja sotsiaalse õigluse küsimused, 1905. Aasta revolutsioon
  • Pärast 1920 – ühiskonna moderniseerumine igal rindel, läände reformi ideede ülevõtmine (nt maareform , sotsiaalhoolekanne , naiste roll); samas ka reaktsioon : „Rahvuse edendamine“ 1930ndatel
  • Pärast 1944 – ühiskonna rikkuse märksa radikaalsem ümbermängimine, tsensuur , samas osalt teatud ideede edasikestmine ( haridus jne), eriti 1960ndatel uus „moderniseerumislaine“

Majandus
  • Pärast 1920 – landeg ära Venemaa lai turgm aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurööstust. NB! Maareform 1920.
  • Pärast 1944 – Nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised.
  • Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata

Haldus

1940-1991
NSV Liidu võimustruktuur
  • Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon
  • Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) – täidesaatev-korraldav funktsioon
  • Ülemnõukogu – konstitutsioniline seadusandlik funktsioon
  • Ülemnõukogu Presiidium – täidesaatev-seadusandlik funktsioon
Partei ja riik
Kommunistlik Partei
Riigiinstitutsioonid
NLKP Keskkomitee
  • NLKP KK Poliitbüroo/Presiidium
  • NLKP KK Orgbüroo kuni 1952
  • NLKP KK Sekretariaat
  • ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944-47)
NSV Liit
  • Ülemnõukogu
  • Ülemnõukogu Presiidium
  • Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu
  • Rahvakomissariaadid, Ministeeriumid ja komiteed
EKP Keskkomitee
  • EKP KK Büroo/Presiidium
  • EKP KK Sekretariaat
ENSV
  • Ülemnõukogu
  • Ülemnõukogu Presiidium
  • Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu

Partei ja riigi vahekorrad
Kommunistlik partei
  • NSVL massipartei
  • Partei liikmed ja kandidaadid
  • NLKP liikmeskond 1986 üle 19 miljoni ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast
  • EKP organisatsioon 1988 ligi 113 000 ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast
Kommunistliku Partei hierarhia
Kongress
  • Kommunistliku partei kõigeim võimuorgan
  • Põhikirja järgi pidi kogumena 3 (1939) või 4 (1952, 1961) aasta tagant
  • 1941-1990 EKP kongresse 15
Kongressi pädevus
  • Keskkomitee ja revisjonikomisjoni valimine
  • Keskkomitee ja Keskrevisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja kinnitamine
  • Põhikirja ja programmi läbivaatamine ja muutumine
  • Üld- ja paljusõnaliste resolutsioonide vastuvõtmine partei, riigi ja ühiskonna arengu küsimustes

Keskkomitee
  • „Parteiparlament“
  • Liikmed ja liikmekandidaadid
  • Kogunemine kord 4 kuu tagant
  • Valis büroo (liikmed ja liikmekandidaadid)
  • Keskkomitee sekretärid ja parteiaparaadi kõrgemad töötajad
Büroo
  • Partei täitevorgan
  • Liiduvabariigi võimukeskus „valitsus“
  • Kogunes vähemalt üks kord nädalas
  • Olulisemad sotsiaalpoliitilised ja majandusotsused
  • Direktiivid riigiorganitele
  • Direktiivide täitmise kontroll
  • Parteisisesed küsimused
Keskkomitee Büroo (Presiidium)
Kindlad liikmed:
  • Keskkomitee I sekretär
  • Keskkomitee II sekretär
  • MN esimees
  • ÜNP esimees
  • Keskkomitee sekretärid (1-4)
Tõenäolisemad liikmed kohtade olemasolul:
  • Tallinna linnakomitee I sekretär
  • Sõjaväe esindaja
  • MN esimehe I asetäitja
  • Keskkomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja
  • Ametiühingute Nõukogu esimees
Ülemnõukogu – Riigikogu/Parlament
Konstitutsiooni järgi oli ülemnõukogu kõrgeimaks riigivõimuorganiks ja ainsaks seadusandlikuks organiks
Ülemnõukogu Presiisium – Valitsus, Riigikogu juhatus, Presidendi institutsioon
Konstitusiooni järgi oli ülemnõukogu presiidium (ÜNP) ülenõukogu alaliselt tegutsev organ, mis täitis kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal (1977. Aasta konstitutsiooni järgi)
Ülemnõukogu töökorraldus
  • Saadikud töötasid rahvaesinduses ühiskondlikus korras
  • Koguneti keskmiselt 2 korda aastas
  • Istungijärgu pikkus ca 1-2 päeva
  • Parlamenaarse debati ja läbirääkimiste puudumine
Ülemnõukogu pädevused
  • ÜNP seadluste kinnitamine
  • Ülemnõukogu (ÜN) organite moodustamine
  • Valitsuse ametisse nimetamine
  • Kohtute koosseisude kinnitamine ja vabastamine
  • Eelarve ja rahvamajandusplaani kinnitamine
Ülemnõukogu Presiidium
  • ÜN alatine organ
  • Liikmed: palgalised töötajad ja mittepalgalised liikmed (10-12 inimest)
  • Reaalset võimu ei omanud
  • Tegutses kollektiivse „presidendina“
ENSV ÜNP koosseis
  • 9-13 liiget
  • ÜNP esimees
  • Kaks asetäitjat
  • Sekretär
  • Liikmed
ENSV ÜNP pädevused - praeguse presidendi , valitsuse
  • Enamuse seadusandlike aktide väljaandmine
  • Autasustamine
  • Armuandmine
  • Valitsusliikmete ametisse nimetamine ja vabastamine
  • Valitsusasutuste moodustamise ja likvideerimise küsimused
  • Kodakondsusesse vastuvõtmine (valitsus)
Rahvakomissaride Nõukogu / Ministrite Nõukogu
Jossif Stalin : „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“
Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon
  • Ministrite Nõukogu
  • Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
  • Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid :
    • Ülemliidulised (NSVL ainupädevus)
    • Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus)
    • Vabariiklikud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #1 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #2 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #3 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #4 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #5 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #6 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #7 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #8 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #9 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #10 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #11 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #12 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #13 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #14 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #15 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #16 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #17 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #18 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #19 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #20 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #21 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #22 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #23 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #24 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #25 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #26 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #27 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #28 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #29 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #30 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #31 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #32 Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadddii Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Konspekt ja kodused ülesanded / kodutööd / testid / ülesanded (üksikud variandid)

LOENGUTE TEEMAD:
Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil
Haldus
Repressioonid
Majandus
Vaimuelu

KODUTÖÖD:
TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“
VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“
VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“

eesti ajalugu , eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus , konspekt , kodused ülesanded , kodutööd , testid , ülesanded , Toomas Hiio , Eenok Kornel , Indrek Paavle , ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil , haldus , repressioonid , majandus , vaimuelu , infokorraldus

Mõisted

Sisukord

Teemad

  • EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS
  • Muutuste teljed ja katkestused (kaotatud põlvkonnad)
  • Katkestused (aastad)
  • institutsioon
  • ja kaod
  • juuni 1941 küüditamine
  • NSV Liidu okupatsioon 1940
  • 1944-1953
  • plaanimajandus)
  • segamajandus)
  • Tooted
  • teenused
  • ministrite nõukogu)
  • mudel
  • 1965
  • aastate ja 1960. aastate ümberkorraldused
  • Kokkuvõte
  • TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“
  • ryssäviha
  • VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“
  • Kuldset keskteed ei ole: mälestusi, äratundmisi, pealtnägemisi
  • Nõukogude kultuuripoliitika printsiibid ja rakendused Eesti NSV-s
  • aastatel 1944-1954 kirjanduse ja trükiajakirjanduse näitel
  • Delfi: Elutark
  • Lääne Elu
  • VARIANT B: Indrek P
  • aavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide
  • klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“
  • õigustloov akt
  • üldakt
  • ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

34
docx
Zetterberg-lk 520-545-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
147
docx
Eesti XX sajandi algul
16
docx
Zetterberg-lk 555-571-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
60
docx
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
6
docx
Eesti ajaloo baaskursus 20 sajand
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
55
docx
Eesti Lähiajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !