Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus (0)

EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS

SISUKORD

Seminarid / loengud 2
Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost 2
Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil 2
Haldus 5
Repressioonid 12
Majandus 17
Vaimuelu 22
Kodutööd 26
ESIMENE TÖÖ 26
TEKST 3: Toomas Hiio „ Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“ 26
TEINE TÖÖ 27
VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“ 27
KOLMAS KODUTÖÖ 32
VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“ 32
ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED 33

Seminarid / loengud

Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost

PUUDU

Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil

• Ristisõjad Eestis – „Muistne vabadusvõitlus“ 1207- 1228
  
• Suur nälg 1695-1697
  
• Põhjasõda Eestis ja katk 1700- 1711
  
• Liivi sõda
  
• Vene tsaaririik 19. saj II pool-1917 (saksa, vene ja eesti eliit )
  
• Esimene maailmasõda 1914-1918
  
• Eesti Vabadussõda 1918-1920
  
• Eesti Vabariik 1920-1940 (eesti eliit)
  
• ENSV Nõukogude Liidu osana 1944-1989 (eesti ja vene eliit)
  
• Eesti Vabariik „liitudevahelisel ajal“ 1991-2004 (eesti eliit)
  
• Eesti Vabariik Euroopa Liidu osana 2004-... (eesti eliit)
  

Muutuste teljed ja katkestused ( kaotatud põlvkonnad):

• Poliitika
  
• Institutsioonid
  
• Rahvastik (rahva tajumine , demograafiline vetsupott)
  
• Majandus
  
• Ühiskond ja kultuur
  

Katkestused (aastad):

• 1710 Katkuepideemia Eestis
  
• 1905 „ Verine Pühapäev“ – revolutsioon (mõisnike vastu)
  
• 1914-1920 ...
  
• 1934 Konstatin Pätsi riigipööre
  
• 1953 Stalini surm (rahvas Siberist tagasi, hirmuvalitsus kadus )
  

Institutsioonid: tähtsamad muutused

• 1905 – laiendas ajutiselt poliitilisi vajadusi (konstitutsiooniline monarhia , duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine
  
• Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga
  
• 1933 uus põhiseadus – valitav riigipea , valimised pidanuks olema aprillis 1934, märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigipöörde oht), korduv parlamendivalimiste „ edasilükkamine “. 1935 parteide tegevuste keelamine v-a „ühing“ Isamaaliit . Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 Päts presidendiks.
  
• Pöördeline 1940 – Siis ja pärast 1944 näiline demokraatia (valimiste mängimine jne)
  
• 1988 – Eesti suveräänsusdeklaratsioon, 1990 nii Eesti Kongressi kui Ülemnõukogu valimised, uus põhiseadus 1992. Ühtaegu tagasi esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid ) vaatamine.