Eesti 19.sajandil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti 19.sajandil
  • 1804. aasta talurahvaseadused .
    Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest:
  • Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik.
    Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima.
  • Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest.
  • Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik.
    Liivimaa talurahvaseadus
    Eestimaa talurahvaseadus
    Toimus maade hindamine ja mõõtmine; koormised vastavused maa suuruse ja väärtusega.
    Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja nad olid suuremad kui Liivimaal.
    Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või 2 päeva aresti (v.a taluperemehed).
    Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi.
    Õigus omada kinnisvara.
    Kinnisvara omamisõigus puudus.
    Abieluks ei ole mõisniku luba vaja.
    Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma.
    Talusid võis pärandada.
    Viidi läbi teokoormiste normeerimine , selleks seati sisse vakuraamatud.
    Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata.
    Õigus omada vallasvara .
    Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud , mis talupoega maast eraldasid.
  • Pärisorjuse kaotamine.
    Kuna talurahvaseadused ei rahuldanud ühtki osapoolt, võeti vastu uued seadused Eestimaal 1816.aastal ja Liivimaal 1819.aastal, mil pärisorjus kaotati:
    • Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata .
    • Talupojad võisid omada kinnis - ja vallasvara, kuid võisid tegeleda vaid põlluharimisega.
    • Tehingud talupoegadega keelustati.
    • Talupojad pidid mõisnike käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist.
    • Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist.
    • Talupoeg võis oma mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu.
    • Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil.

    Valla kogukond moodustus iga mõisa talupoegadest.
    Valla ülesanneteks olid:
  • Vaestehoolekanne ja haridus .
  • Nõuda sisse võlguolevaid mõisakoormisi.
  • Ehitada teid.
  • Kogusid vilja magamisaita.
    Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamise õigusel; b) vallakohtute loomisel; c) teokoormiste normeerimisel?
  • Talupojad said talu edasi pärandada ja seda ei võinud neilt ära võtta. Hakkasid korralikumalt tööd tegema.
  • Ilma kohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega välja tõsta ja ilma maata müüa. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tülisid; eneseteadvus tõusis.
  • Koormiste tõstmine keelati. Vaba aega jäi rohkem, et harida oma põlde. Talupoegade rõhumine vähenes.
    Mõisnike roll vallaelus:
    • Kinnitas ametisse Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit.
    • Ühe vallakohtu liikme.
    • Kutsus kokku valla kogukonna koosoleku ja kinnitas otsused.

    Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866.aasta vallareformiga.
  • 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile , talurahvaseaduste tähtsus.
    Uute talurahvaseaduste järgi:
    • Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik.
    • Teotöö lubati asendada raharendiga.
    • Kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks (kuulus ka mõisale ). Mõisamaaga võis mõisnik teha, mida soovis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik mõisamaad teha; selle võis elujõuliste taludena (≤ 30ha) raha eest rendile anda või maha müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada viisid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti 19 sajandil #1 Eesti 19 sajandil #2 Eesti 19 sajandil #3 Eesti 19 sajandil #4 Eesti 19 sajandil #5 Eesti 19 sajandil #6 Eesti 19 sajandil #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kadiikiisju Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. 1804. aasta talurahvaseadused
    2. Pärisorjuse kaotamine
    3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus.
    4. Talurahva koorimised.
    5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet
    6. 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform.
    7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted.
    8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused).
    9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus
    10. Tartu ülikooli taasavamine: avamise põhjus, dateering; teaduskonnad; silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; tähtsamad ülikooli hooned; Professorite Instituut. N. Pirogov.
    11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid.
    12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika
    13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
    14. Esimesed eesti haritlased:

    1804. aasta talurahvaseadused , Pärisorjuse kaotamine , 1849 , 1856. aasta talurahvaseadused , üleminek raharendile , talurahvaseaduste tähtsus , Talurahva koorimised , Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet , 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform. , Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted , Eesti linnad , nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused) , Raudteede ehitamine , nende ehitamise tähtsus , Tartu ülikooli taasavamine: avamise põhjus , dateering; teaduskonnad; silmapaistvamad õppejõud , ülikooli rektor; tähtsamad ülikooli hooned; Professorite Instituut. N. Pirogov , Rahvaharidus: ühtluskool , õpetajate seminarid , Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika , Estofiilid , millega tegelesid , kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing , Õpetatud Eesti Selts , Eestimaa Kirjanduslik Ühing , Esimesed eesti haritlased:

    Mõisted

    Sisukord

    • Eesti 19.sajandil
    • Eelärkamisaeg
    • Estofiilid
    • maa sool“

    Teemad

    • 1804. aasta talurahvaseadused
    • Majanduslik põhjus
    • Ideoloogiline põhjus
    • Välispoliitiline põhjus
    • Liivimaa talurahvaseadus
    • Eestimaa talurahvaseadus
    • Pärisorjuse kaotamine
    • 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste
    • tähtsus
    • Talurahva koorimised
    • Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet
    • 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform
    • Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted
    • Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused)
    • Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus
    • Tartu ülikooli taasavamine: avamise põhjus, dateering; teaduskonnad;
    • silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; tähtsamad ülikooli hooned;
    • Professorite Instituut. N. Pirogov
    • Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid
    • Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika
    • Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing
    • Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing
    • Esimesed eesti haritlased

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    16
    docx
    Eesti 19-sajandil
    8
    doc
    Eesti 19 sajandi I poolel
    15
    docx
    Eesti 19 sajandil
    18
    docx
    Eesti 19-sajandil
    10
    doc
    EESTI 19-SAJANDIL
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    16
    doc
    Eesti ajalugu
    56
    doc
    Eesti ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !