50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaanl93
Õppematerjali autor
samm oli kiriku allutamine riigile. Pärast peeter I surma, vahetusid troonil mitmed ilmetud valitsejad. Nende seljataga kemplesid võimu pärast vana bojaarkonna järeltulijad, uusaadel ning Venemaa võimuladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased. Palepöörete ajajärgul suutis jelizaveta stabiliseeruda sisepoliitilise korra. Peale seda tuli peeter III, kelle kaardiväelased kukutasid peale poolt aastat. Tänu sellele sai troonile Katariina II. REVOLUTSIOONID JA KODUSÕJAD 19 SAJAND. Aleksander I ümberkorraldused 19 saj. Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks,
Venemaale tunginud Napoleoni väed, seejärel edukalt korraldada sõjakäik läbi Euroopa ja luua Püha Liit, mis pidi kaitsma korda, stabiilsust ja kristlikke traditsioone. Vene kesier ja Nesselrode olid Püha Liidu sees omakorda konservatiivsete vaadete eeskõnelejad. 1816/1819 vabastas Aleksander I Eesti ja Liivimaa talupojad pärisorjusest, lahendamata samal aja nende majanduslikke probleeme. Eestlased jäid endiselt teoorjadeks. Nikolai I 1796-1855 Keiser 1825-1855, Paul I noorim poeg. Kuigi Aleksandril oli mitu poega, olid need kõik erinevate naistega saadud väljaspool abielu ja ei sobinud seega troonipärijaks
täisväärtuslike hõberublade valamiseks korraldati korjandusi, kuhu Paul ise andis oma osa. 29. novembril 1798 viidi sisse uus sõjaväemäärustik, uued koosseisud, uus nekrutite võtmise kord, uus mereväemäärustik ning mis eriti tähtis eluaegne teenistus muudeti ära 25-aastaseks. Pauli poliitika tekitas vastumeelsust nii kodumaal kui ka välismaal, ning 1801. aastal valmistati ette ja viidi läbi vandenõu tema asendamiseks. Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ning Balti erikorra taastajana. Tema valitsemisajal ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma. Aleksander I (1801-1825) Elas aastatel 1777-1825. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 18161819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool. 27. oktoobri 1801 manifestiga keelustas Aleksander piinamise kuritegude uurimise meetodina. 1822. aastal
Vale-Dmitri ja muude segaduste taga olid Poola-Leedu võimsamad suguvõsad. Segaduste ajal oli peaaegu kogu Novgorod Rootsi käes. Romanovite ajal absolutiseerus kogu Venemaa valitsemine. Selle tingis soov vältida segaduste aja kordumist. Uus tsaar lõpetas sõja Rootsiga ja Poolaga. Venemaal tuli siiski loovutada olulisi maaalasid mõlemale riigile (Ingerimaa ja Smolensk). Pindalalt oli Venemaa küll maailma suurim riik, kuid rahvaarv oli 17. sajandi keskpaigas kõigest 10 miljonit. Terve sajand oli Venemaa ka merest ära lõigatud. Tema ainus merepiir oli Valge mere rannikul. Suurimaks sadamalinnaks oli sealne Arhangelsk. Kiratses kaubavahetus ja ka suhted L- Euroopaga. Süvenes Venemaa mahajäämus ja endassesulgumine. ALEKSEI 1645-1676 1649. a. Maakogu seadustikuga kuulutati tsaari võim jumalapoolt antuks. 1656. a. kirikulõhe (raskol). Vene õigeusu kirik lõheneb. See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni
Vene riik 17. sajandil Täida lüngad Vene riigi segaduste aeg oli aastail ..................... . Moskva suurvürst ............................... valitsemise ajal tugevnes riigi ........................ . Kui Ivan IV .................. aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ........................................... . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas 2. ,,Maakonnakogu sead
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud
Jemeljan Pugatsov. Et rahva suuremat toetust saada nimetas ta ennast troonilt kukutatud Peeter III- ks, kes aga peale paleepööret tapeti. Ülestõusnute vastu saadetud valitsusväed loodi puruks. Ta kutsus sõjaväed, mis olid praegu Türgis tagasi ja nende abil saadi ülestõus maha suruda. Pugatsov võeti ise kinni ja hukati. 1775. aatal loodi uus haldusseadus kohu- ja politseiasutused. Türgist sai üks Venemaa osa. Katariina II valitsus aja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud Eesti, Läti ja Leedu. Aleksander I valitses aastal 1801-1825. Troonil tõusis noore mehena. Aleksander I oli hea kasvatuse ja haridusega. Ta tahtis riiki juhtida oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. Tühistas kohe oma isa pahameelt tekitanud seadused ja taastas aadli senised õigused. Riigivalitsemise ümber korraldamine, mis sajandilõpuni kehtis. Uus keiser oli noor ja väga hea suhtlemisega. Pidev laveerimine kahe vaenutseva leeri vahel ehk vanaema ja isa vahel tegi
Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid