Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti 1850.aastail kuni 20.saj (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on venestamine Millist kahju tõi venestamine eestlastele?
  • Milliseid ajalehti andsid välja JTõnisson ja KPäts?
  • Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905a?
  • Kummad olid radikaalsemad?
  • Kuidas suhtud sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal?
Eesti 1850 aastail kuni 20 saj #1 Eesti 1850 aastail kuni 20 saj #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ivontsik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni

Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevuses

Ajalugu
thumbnail
10
pdf

Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni

MIHHAIL ZINOVJEV- venestamine 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused: oli tekkinud juba piisavalt rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse; oli palju haritlasi, kes liikumisest osa võtsid 2. Ajalooline tähtsus: Ärkamisajaga kaasnes eestlaste identiteedivahetus; teadvustati end kui rahvust (varasema etnilise kokkukuuluvustunde asemel) ja tugevnes rahvustunde rõhutamine ja trükisõna väärtustamine 3. Tähtsamad eestvedajad: • Jannsen - rahvusliku ärkamisaja üks eestvedajajaid, taotles baltisakslastega paremat läbisaamist, Perno Postimehe toimetaja • Koidula - Jannseni tütar, luuletaja, väljendas oma loomingus ärkamisaja vaateid • Hurt - rahvusliku ärkamisaja eestvedaja, juhtis ainult eesti vaimujõule tuginevat voolu, pastor ja keeleteadlane, peakomitee president, mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Rahvuslik liikumine

valla eesotsas oli vallavanem, vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja määras kuhu raha kulutada. 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut. Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal! Johann Voldemar Jannsen - eestlaste eluolu peab paranema, kuid kehtiva korra raames, selleks tuleb kokku leppida valitsuse ja baltisakslastega ­ Perno Postimees 1857, laulu-ja mänguselts Vanemuine 1865, I Eesti üldlaulupidu 1869 Jakob Hurt ­ ,,Eesti rahvas on väikesearvuline, mistõttu tuleb suureks saada vaimult", eestlane peab saama kultuurseks ja harituks ­ Eesti Kirjameeste Seltsi esimees, valiti Aleksandrikooli komiteesse, mis pidid asutama eestikeelse kreiskooli(jäi asutamata),

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Ajaloo konspekt

19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades ­ kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades ­ gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6

Ajalugu
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis. Tema kirjutamisstiil oli lopsakas ja isalikult õpetlik, natu ajastule kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma.

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun