Eesti 18.sajandil (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliseid õppeaineid koolis õpetati?
Kes nad olid Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku?

Lõik failist

Eesti 18. sajandil

Balti erikord, selle põhijooned , positiivsed ja negatiivsed tagajärjed
Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus . Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on:

Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused
Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata.
Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir.
Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad.

Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni – reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele.
+
Eestlastel puudus võimalus oma maa saatused kaasa rääkida.
Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes.
Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes
Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni.

Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti : maakonnad , linnad, kubermangude piir
1762.aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi ääre-alade privileegid; allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783.aastal uus halduskorraldus , mida nimetati asehalduskorraks.
Balti erikord (1721-1783)
Asehalduskord (1783-1796)

Eesti jagunes kaheks kubermanguks :

Eestimaa kubermang , mis koosnes neljast maakonnas ( Läänemaa , Harjumaa , Virumaa, Järvamaa)

Liivimaa kubermang, mis koosnes viiest maakonnast, millest kolm asusid Eesti aladel (Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa)
Narva kuulus Peterburi kubermangu, Setomaa Pihkva omasse.

Eesti jagunes kaheks kubermanguks:

Eestimaa kubermang, kuhu kuulus neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa) + üks lühikest aega püsinud Paldiski maakond.

Liivimaa kubermangus oli Eesti aladel viis maakonda (Saare-, Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Võrumaa).
Narva ja Setomaa kuuluvus säilis.

Eesti- ja Liivimaal oli kaks kindralkuberneri.

Eesti- ja Liivimaal oli ühine asehaldur.

Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud.

Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest.

Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu.

Baltikum pidi maksma pearahamaksu (korraldati hingeloendusi).

Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklikesse kantud aadlikud.

Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said võrdsed õigused, kuulusid nad rüütelkonda või mitte.

Pearahamaks – riigimaks , mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Maksust olid vabastatud aadlikud, vaimulikud , õpetlased ja riigiametnikud .

Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned
+

venestamine
uued omavalitsusorganid allutati riigivõimu kontrolli alla

Piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri ( lagunes ja muutus demokraatlikumaks)
Laiendati inimeste õigusi ja vabadust
Korraldati perioodilisi hingeloendusi

Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon
1696.aasta majandusreglement jäi küll kehtima ka pärast Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon . Enamus talupoegadest muutus sellega pärisorjadeks. Samas ei langenud eesti talupoeg sellisesse õiguseta seisundisse kui vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja kuni 18.sajandi lõpuni ei pidanud minema nekrutiks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed
2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus
3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned
4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon
5. G.Browne´i nn positiivsed määrused
6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde.
7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus.
8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid
9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel?
10. Eestikeelne kirjasõna
11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku?

Balti erikord asehalduskord Liivimaa maanõunik von Roseni deklaratsioon G.Browne positiivsed määrused Valgustus Hupel E.Wilde pietism hernhuutlus hariduse olud pärast Põhjasõda hariduse olud eestikeelne kirjasõna A.T Helle Browne

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti 18. sajandil

Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keskvõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783. aastal uus halduskorraldus, mida nimetatakse asehalduskorraks. Balti erikord Asehalduskord 1721-1783 1783-1796 * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang- Eestimaa kubermang- koosnes 4 maakonnast: koosnes 5 maakonnast: Lääne, Harju, Viru, Järva Lääne, Harju, Viru, Järva, Paldiski maakond Liivimaa kubermang Liivimaa kubermang

Ajalugu

docx

Kordamine: Eesti XVIII sajandil.

Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja a) Eestimaa kubermang: lisandus Paldiski Järvamaa b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa Võru c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa jäi endiseks Pihkva kubermangu

Ajalugu

doc

Varauusaeg

Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa

Ajalugu

doc

Vene aeg - XVIII sajand

Räpina paberivabrik Põltsamaa klaasimanufaktuur Kultuur Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud kultuuriorientatsiooni, kuna Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud, hoopis tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid Baltikumis tööd. · Luteri kirik Vaimuelu jäi peale Põhjasõda luteri kiriku hooleks, paljud kogudused olid esialgu ilma õpetajateta - küüditatud, põgenenud. Koos Tartu Ülikooli sulgemisega lõppes ka teoloogilise hariduse andmine Eesti pinnal, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kiriku valitsevat kohta, usuvoolude suhtes oldi Rootsi riigist tolerantsemad. Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi kindralsuperintendent, Eestimaal aga üks maanõunikest Pietism levis Baltikumi Saksamaalt. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus, nad taotlesid elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist

Ajalugu

doc

Vene aeg

o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Daatumid 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 Roseni deklaratsioon 1739 esimene eestikeele täielik Piibel 1739 koolikohustus Eestis 1765 kohalik kooliseadus nn koolipatent 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 esimene talurahva seadus 1804 esimene talurahva seadus ,,Iggaüks" Õigusakti nimi Aeg Sisu Positiivsed määrused 1765 *talupojad said õiguse vallasvarale

Ajalugu

doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

· PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor · AUGUST WILHELM HUPEL-Viljakas litertaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikus ,,Topograafilisi teateid eesti ja liivimaast" · JOHANN GOTTFRIED HERDER-Saksa suurim valgustaja · AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld

Ajalugu

pdf

Eesti 18. sajandil

EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09

Ajalugu

doc

Ajalugu Varauusaeg

Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII. Põhjasõja tagajärjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja

Ajalugu

Rohkem sarnaseid