Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik (0)

5 Hindamata
 
Eesti asend
Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast
tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste
nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused
soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma
asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega
(majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend).
Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda,
majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui
sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asustatud maailma
ääre ligidal, suhtlemispartnereid leiame arvukalt vaid ühest suunast ­ lõunast, muudes suundades on neid
väga vähe. Enamik inimesi, kellega suhelda, elab meist päris kaugel: me asume muu maailma suhtes
võrdlemisi kõrvalisel maa-alal. Siiski pole me päris kolgas. Just meie maailmajagu, Euroopa, on viimase 500
aasta jooksul olnud maailma arengu esirinnas, järelikult asub palju tähtsaid partnereid siiski meist mitte eriti
kaugel, meie omas maailmajaos. Ometi jääme ka Euroopa tuumikpiirkondadest juba kaunikesti eemale.
Meie olukorda parandab asjaolu, et asume mere kaldal: majanduslik suhtlemine üle mere on alati olnud
hõlpsam, kui üle maismaa. Kuid see meri on siiski Atlandi ookeani äärmine kirdesopp. Niisiis, Eesti
ühiskond asub ääremaal, ometi veel suhteliselt kättesaadaval ääremaal.
Majandusgeograafiline asend Seda teemat me juba pidime eelmises lõigus puudutama.
Täpsustada tuleks tõika, et paikneme mere ääres. See meri on mitte üksnes meie, vaid kogu Kirde-Euroopa
(Põhja-Venemaa) peamine suhtlemiskanal muu maailmaga Koos Läti, Soome ja Valge mere
rannamaadega kujutame me üht lüli Kirde-Euroopa mererannas. Majanduslikult oleme seega seotud Põhja-
Venemaaga ja konkurentsis tulusa Vene transiidi pärast Läti, Peterburi, Soome ja Valge mere rannaga.
Poliitgeograafiline asend Eesti puhul on selle teema olulisemad küsimused, kas Eesti kuulub (või
peaks kuuluma) poliitilisse rühmitusse nimega Euroopa ja kui kuulub, siis millisesse alarühma, millisesse
Euroopa ossa.
Puhtgeograafiliselt kuulub Eesti muidugi Euroopasse, aga kas ta kuulub ka Euroopasse kui
poliitilisse ja kultuurilissse maailmajakku, s.t. Lääne tsivilisatsiooniga rahvaste elualasse idapoolkeral, mis
kujutab endast teatavat poliitilist tervikut?
Euroopa poliitilise tervikuna kujunes välja ammu. Veel XX sajandi algul kuulus sellesse ühe
olulise mängijana nn. Euroopa kontserdi orkestris ka Venemaa ja loomulikult siis ka Venemaa võimualune
Eesti. Siis aga hakkas Venemaa Nõukogude Liiduna ennast Euroopale vastandama. Eesti iseseisva
riigina jäi esialgu veel Euroopasse, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal arvati sealt välja. Pärast Eesti
taasiseseisvumist püüdleb Eesti tagasi Euroopasse. Muide, Euroopasse on, küll spetsiifilise ja mõneti
eraldihoiduva osana, tagasi pöördunud ka Venemaa ise.
Vahepeal on aga Euroopa poliitiline tervik ise ümber kujunenud Euroopa Liiduks. Euroopasse
saab muidugi lugeda Euroopa Liidu liikmesriigid, samuti ELga äärmiselt tihedalt seotud Norra ja Sveitsi.
Euroopasse kuuluvad arvatavasti ka need maad, mis lähemas või kaugemas tulevikus võiksid liituda
ELga, Venemaa seega väga tinglikult. Ent nii või teisiti, alates 2004. aastast on Eesti kindlasti Euroopa
riik. Seda enam on põhjust küsida, millisesse Euroopa ossa me kuulume.
Vastus sellele küsimusele sõltub suuresti sellest, millise suurriigi mõjusfääris me oleme või lubab
meie asend tasakaalustada mitme suurriigi mõju, nii et ükski neist ei kujuneks määravaks. Lisaks võetakse
tavaliselt arvesse ka kultuurilist lähedust või võõrust.
Me teame, et ajaloo jooksul on Eesti ala pärast lahinguid löönud eelkõige Saksamaa ja Venemaa. Vaid ajuti sekkusid sellese võitlusse ka
Poola ja Rootsi - nimelt siis, kui nad olid suurriigid. XIX sajandil ja XX algul, kui Britannia valitses meresid, pakkusime huvi ka Suurbritanniale - kui teda
ümbritsevate merede idapoolseim sopp. Nende ajalooliste survete mõjul on Eestit arvatud küll Kesk-, küll Ida-, küll Põhja-Euroopasse, vahel aga ka
Läänemeremaade hulka.
Põhja-Euroopasse kuulumine, millist lahendust propageeris Edgar Kant, meeldiks meile endile kõige rohkem, kuid see võimalus on juba
peaaegu 300 aastat ajast ja arust. Kunagi kuulusime me tõesti Rootsi kuningriiki. Siis, XVII sajandil oli Rootsi suurriik ja, tänu oma Saksamaa-
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #1 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #2 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #3 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #4 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #5 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #6 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #7 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #8 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #9 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #10 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #11 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #12 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #13 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #14 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #15 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #16 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #17 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #18 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #19 Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik #20
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
scabiosa6 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti ühiskonnageograafiline asend, mõõtmed, piirid, naabrid, haldusjaotus, rahvastik ja asulastik, rahvastiku protsessid Eestis, rahvastiku paigutus, Eesti asulad, rahvastiku koosseis.
eesti asend , mõõtmed , piirid , naabrid , haldusjaotus , rahvastik , asulastik , rahvastiku protsessid eestis , rahvastiku paigutus , eesti asulad , rahvastiku koosseis

Mõisted

Sisukord

  • Tartu
  • Rakvere, Viljandi, Võru
  • Kehra, Järvakandi, Võhma

Teemad

  • kõrgetel laiuskraadidel
  • kõrvalisel maa-alal
  • Atlandi ookeani äärmine kirdesopp
  • mere ääres
  • transiidi
  • Vahe-Euroopas
  • 097 km
  • territoriaalveteks
  • majandusvööndiks
  • haldusüksust
  • maakonnaks
  • vallaks
  • omavalitsusüksused
  • rahvastiku
  • rahvastikuprotsesside
  • demograafiline siire
  • hõivemuutused, linnastumine, ränded ja etnilised protsessid
  • põlistumisprotsess
  • assimileerimisele
  • integreerumisest
  • getostuda
  • põlis- ja tulnukrahvastik
  • demograafiline siire
  • rahvastiku sündimus ja suremus, selle aastane juurdekasv (iive)
  • vanuskoosseis
  • demograafiliseks plahvatuseks
  • rahvastiku vananemise
  • demograafilise
  • kriisi
  • nullkasvu
  • desindustraliseerimine
  • eeslinnastumise
  • Valglinnastumise
  • rahvastiku tiheduse
  • asulatesse
  • maalisteks ja linnalisteks
  • linnadeks
  • aleviteks
  • külad ja mõisad
  • külade hajumine üksiktaludeks
  • asundusteks
  • linnastuteks
  • alevikeks
  • polüfunktsionaalseteks
  • monofunktsionaalseteks
  • tagamaaks
  • Tallinn
  • ringkondlik
  • keskus
  • maakonnalinnad
  • Pärnu
  • Kuressaare, Haapsalu, Paide
  • Põlva, Jõgeva, Rapla
  • Kärdla
  • Jõhvi
  • tööstuslinnad
  • Sillamäe
  • Kunda
  • väikesi
  • tööstuslinnu
  • Tapa
  • Aseri
  • alevid
  • Kilingi-Nõmme, Antsla, Märjamaa, Kadrina
  • Väike-Maarja, Orissaare, Kose
  • alevikud
  • üksiktalud ja külad
  • hõimud
  • maarahvas
  • Rahvuse
  • rahvusülesesse
  • etnosevormi
  • eestirootslaste
  • peipsivenelased
  • sakslased
  • juudid ja mustlased

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
1072
pdf
990
pdf
343
pdf
477
pdf
937
pdf
132
doc
180
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto