Eesti õigussüsteemi head ja vead (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Mida ma muudaksin Eesti õiguses?

Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirviad ning mida mina muuta sooviksin. Kõigepealt viikisin sisse mitmed muudatused karistusseadustikus. Eelkõige muudaksin karistusi rangemaks. Mis puudutab joobes juhtimist, siis siin kohal võiksid seadused olla nii rangemad kui ka jääda leebemateks. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i

Õigus

45

docx

Õiguse konspekt

Maavarad ­ kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul ­ üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi ­ kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare ­ kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav. Üldine hüve ­ ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse.

Õiguse alused

30

docx

Õiguse alused konspekt

President pöördub Riigikohtu poole, sõltub Riigikohtu otsusest menetluse edasine käik. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president seaduse välja. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, lõpeb sellega menetlus ning vaidlustatud seadus ei jõustu kunagi. Poliitiline veto - seaduse väljakuulutamata jätmine ei tugine põhiseaduslikele argumentidele, vaid poliitilistel argumentidel. Seaduse väljakuulutamine - Seadus avaldatakse Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes ­ Riigi Teatajas. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega Vacatio legis põhimõte- Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks. Vabariigi Presidendi seadlus - Vabariigi Presidendil on õigus anda seadusjõulisi

Õiguse alused

125

pdf

Konspekt 2

P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II

Õiguse entsüklopeedia

40

doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

oma funktsiooni kui edasikaebamise võimalus on piiramatu, kuna sel juhul menetlusosalised ei saa kunagi kindlat lahendust oma probleemile (alati on võimalus, et saadud lahendus muudetakse järgmise instantsi poolt).  Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes (Konventsiooni artikkel 14 paragrahv 5) kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele - põhiseaduse kohaselt on igaühel "õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule". 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistuse vastu – Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest on ette nähtud põhiseaduse §-s 23, mille kohaselt "kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo

Õigus

27

docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt. Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest · Konsditutsioonilised · Mitte konstitusioonilised ehk teiste õigusaktide alusel Riigiorganite süsteem Eesti vabariigis Riik on juriidiline isik, kellel on oma vara. Ta tegutseb oma organite kaudu. Parlament on riigiseadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikku eeskirju. Parlament koosneb tavaliselt ühest või kahest kojast. Föderatsioonides on enamasti kahekojaline parlament. Althing, kõige vanem on Islandil.. sellest sai ülemaailmne kogunemine. MAAILMA VANIM PARLAMENT

Asjaõigus

32

doc

Loengute konspekt

võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud. See õigus on tunginud ka mandrile, kui Inglismaa sai Euroopa Ühenduse liikmeks. Kohtusid kaks õiguskultuuri - Mandri-Euroopa ja Common Law. Common law asjatundjad kirjeldavad seda kui common law kriisi. Kui kaks kultuuri kohtuvad, siis see tähendab nii head (täiendamine), kui ka konflikti. Juristi eesmärk on tõendada piisav analoogia varemate juhtumitega, kus on langetatud positiivne otsus. Seadus on sekundaarne abivahend, erinevalt Mandri-Euroopa süsteemist, kus see on primaarne. Luxembourgis paiknev Euroopa kohus - pretsendendi kohus, valdavalt ratio precedendi - on jõudnud ka meile. Aafrika konstitutsioon On seotud peamiselt Musta Mandriga. Tegu sellise õigusmaastikuga, mida iseloomustab

Õiguse entsüklopeedia

62

pdf

Õigusõpetuse konspekt

Valitsus annab seaduste täitmiseks välja määrusi ja korraldusi. Valitsus vajab ka parlamendi usaldust. Umbusaldusavalduse korral astub valitsus tagasi. President e riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametnik, kes esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Võtab vastu valitsuse liikmete ja diplomaatide ametisse nimetamise otsused. Võtab vastu diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib välislepingud, millega Eesti riik on ühinenud. Riigipeal on õigus kokku kutsuda parlamendi istung või teatavatel juhtudel parlamendi erakorralised valimised. Tal on õigus algatada ja kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi e dekreete. Samuti on riigipea pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine. Riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid, rahuldab või ei rahulda armuandmispalveid. Presidentaalses vabariigis kuulub presidendile kogu täitevvõim, parlamentaarses

Õigusõpetus

Kommentaarid (0)