Eelsokraatikute panus filosoofiasse (0)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Eelsokraatikute panus filosoofiasse
Kuusalu Keskkool
11. klass
Liisbeth Kallakmaa
2016
Joonia koolkonna rajaja oli Thales . Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmset mitmekesisust ühtsuse alusel. On loomulik, et filosoofia püüab mõista kogetavat paljusust, selle olemist ja olemust, ja mõistmine tähendabki aluseks oleva ühtsuse või esmaalge leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Thales suutis anda mõistusliku

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisuuk Õppematerjali autor

Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks.
Miletoose koolkonda kuulusid Thales, Anaximandros ja Anaximenes. Nad kõik elasid Väike-Aasias asuvas kreeka koloonias Mileetoses.
Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias.
Vanakreeka filosoof Herakleitos elas Väike-Aasias Efesoses. Ta usaldas oma meeli rohkem kui Parmenides. Parmenides ja Herakleitos olid mõnes mõttes täielikud vastandid.
Filosoofi Empedoklese arvates oli nii Parmenidesel kui ka Herakleitosel ühes asjas õigus. Tema arvates tulenes erimeelsus mõlema filosoofi enesestmõistetavast arvamusest, et leidub ainult üks põhiaine.Teine filosoof, kes ei suutnud leppida sellega, et teatud algaine, näiteks vesi, saaks muutuda kõikideks loodusnähtusteks, oli Anaxagoras.
Parmenidese õpetaja oli filosoof Xenophanes.

Eelsokraatikud filosoofia Joonia koolkond Miletoose koolkond Elea koolkond Herakleitos Empedoklese Anaxagoras Xenophanes Atomistide koolkond Pütoogarlased Sofistid

Sarnased õppematerjalid

doc

FILOSOOFIA

JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele

Filosoofia

docx

Joonia natuurfilosoofid

rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja suri ca. aastal 546 e.Kr. Thalest peetakse esimeseks filosoofiks ja ka teadlaseks. Ta oli esimene, kes püüdis füüsilist maailma seletada ratsionaalset, mitte nagu varem. Varem seletati maailma mütoloogiliselt. Thales lõi Thalese teoreemi, mille kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk. Tänu sellele, et ta on pärit Mileetosest kuulub ta ühte filosoofia koolkonda nimega Mileetose koolkond. Mileetos olevat olnud kaubalinn, kus oli palju orje ja pidevalt käis kähmlus rikaste ja vaeste vahel. Thales olevat ette ennustanud aastal 585 e.kr. toimunud päikesevarjutust. Päikse varjutus leidis aset lüüdlaste ja meedlaste vahelise sõja lõpul. Herodotos (kreeka ajaloolane) : "Sõda nende vahel kulges vahelduva eduga, kui kuuendal aastal toimus lahing. Ja juhtus nii, et pärast võitluse algust muutus päev järsku ööks. Seda päeva

Filosoofia

doc

Antiikfilosoofia

1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete

Filosoofia

docx

Elea koolkond (referaat)

TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias;

Filosoofia

doc

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism

Filosoofia

doc

Jostein Gaarder "Sofie maailm"

4 Sissejuhatus Oma referaadiga soovin tutvustada Norra kirjanikku Jostein Gaarderit ja teha tema teosest "Sofie maailm" sisukokkuvõtte. 5 Elulugu Jostein Gaarder on sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos. Ta on üles kasvanud pedagoogide peres. Ta on lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli. Elukutselt on Jostein Gaarder samuti õpetaja. Tema erialaks on filosoofia ja ta on kirjutanud ka selleteemalisi novelle, romaane ja lasteraamatuid. (http://www.en.wikipedia.org/wiki/Jostein_Gaarder) 6 Looming Jostein Gaarder on Norra intelektuaal, ta on kirjutanud mitmeid romaane, novelle ja lasteraamatuid. Ta kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu. Ta kasutab sageli oma töödes meedotit kirjutades juttude sisse omakorda lugusid. Gaarder läheneb oma lugudes maailmale

Kirjandus

doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...

Filosoofia

doc

Filosoofia eksam

J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele.

Filosoofia

Rohkem sarnaseid