Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eelkoolipedagoogika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis nähtus on enesehinnang?
  • Mis aitab enesehinnangut kujundada?

Lõik failist

Eelkoolipedagoogika #1 Eelkoolipedagoogika #2 Eelkoolipedagoogika #3 Eelkoolipedagoogika #4 Eelkoolipedagoogika #5 Eelkoolipedagoogika #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted ­ eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika ­ on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus ­ õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
6
docx

Eelkoolipedagoogika rahvusvaheline ajalugu

igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust.  Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika.  I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia,

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
18
docx

Eelkoolipedagoogika ajalugu vastused küsimustele

algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20) - Millised on peamised erinevused ja sarnasused Fröbeli ja Montessori põhimõtetes mida C. H. Niggol on leidnud? -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu „Fröbel ja Montessori“) -“Kasvatuse radadelt“, esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. M. Montessori (1870 – 1952) pedagoogika    Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele    “Aita mind, et saaksin seda ise teha”

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

muusikaõpetaja, lapsevanemad, vajadusel tugispetsialistid. Erivajadustega lapse puhul moodustub meeskond neist lasteaia töötajatest, kes just selle lapsega tegelevad (näiteks lisaks logopeed, eripedagoog, tervishoiutöötaja vmt.), ja lapsevanematest. Meeskonnatöö efektiivsusele aitab kaasa koordineerija(te) määramine. Sobivaks isikuks, kes erivajadustega lapse meeskonna tööd koordineerib, on eripedagoogilise haridusega või vastava täiendkoolituse läbinud pedagoog. Näiteks lasteaias Klaabu on koordinaatoriks määratud logopeed, lasteaias Pääsupesa koordineerib sõime-, aia-, liit- ja sobitusrühmas meeskonnatööd logopeed ning erirühmas eripedagoog. Lasteaia pedagoogiline nõukogu (PNK) - kogu pedagoogiline personal. • meeskonnatöö korralduslike eesmärkide seadmine ning ühtsete tööpõhimõtete väljatöötamine • meeskonnatöö analüüs • õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, hindamine, parendusettepanekute tegemine ning

Eripedagoogika
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri:

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun