tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient · Allüksus või müügipiirkond · Tarnija ja tellimus Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine. Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed) · Projektid, kaubad · Info, klient, müügipiirkond jm. Kulukoht ja kulukohtade arvestus Kulukoht on allüksus, piirkond. Protsess, seade, masin, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad
ja tulemusi organisatisooni tegevuskeskkonnas. · Eelarve projekt on eelarve algvariant, mille koostamisel luuakse erinevast sisendinfost lähtudes eelarvete alternatiivsed projektid ning analüüsitakse ja hinnatakse neid, valides lõpuks välja optimaalseim variant. Eelarve koostamise meetodid · Lähtudes eelarvestamisel aluseks võetavatest näitajatest on eelarve koostamisel kasutusel baasiline ja nullbaasiga eelarvestamine. · Lähtuvalt sellest, kas eelarvete väljatöötamist alustatakse organisatsiooni tippjuhtkonnas või allüksuse tasandil eristatakse o ,,ülevalt alla" eelarvestamist o ,,alt üles" eelarvestamist o Vastassuunalist eelarvestamist Baasiline eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tegelikud tulemused alginfona ja eelarvestamisperioodi näitajad leitakse
42.85%; 66000 : 154000 x 100 = 42,85 %; Jääktulumäär 42,85 % näitab, et müügikäibe suurenemisel 1 krooni võrra, suureneb jääktulu 42.85 sendi võrra. Kasum suureneb samuti 42.85 sendi võrra. 3)müügikäibe muutumise mõju kasumile. Eelnevat näidet silmas pidades, kui firma kavatseb näiteks suurendada müügikäivet 25000 krooni võrra, suureneb kasum 25000x42,85:100=10712.50 krooni võrra. Jääktulumäära arvestamine on aluseks erinevate toodete müügi võrdlemisel. Mida suurem on konkreetse toote jääktulumäär, seda kasulikum on seda toodet müüa, kuna iga müüdud ühik annab suurema jääktulusumma püsivkulude katmiseks ning kasumi teenimiseks. Tasakaalupunkti on võimalik leida ka ühiku jääktulust lähtudes. Kuna jääktulu on summa, mis jääb üle püsivkulude katmiseks ning tasakaalupunktis on nullkasum, võime väita, et tasakaalupunktis võrdub jääktulu püsivkuludega
..........23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4.Söötade omahinna arvutamine...........................................................................................32 5.Omahinna arvutamine loomakasvatuses............................................................................32 6.Omahinna optimeerimise võimalused ...............................................................................37 IV EELARVESTAMINE 39 1.Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine .......................................................39 2.Eelarvestamise olemus, põhimõisted ................................................................................42 3. Tootmisettevõtte eelarvete struktuur.................................................................................44 4
juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel kooskõlas olevad, ettevõtte eripäradega ja töötajate vajadustega sobivad ning kohandatud: kuluarvestus, eelarvestamine ehk planeerimine, aruandlus, tegevustulemuste mõõtmine. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus. Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS
Tagab täpsema info protsesside väljatöötamiseks ja ümberkorraldamiseks. Puudused: Keerukas Vajadus täiendava info ja mõõtmissüsteemide järele Arvestussüsteemi juurutamine on kulukas ja väga aeganõudev Tulemused ei pruugi alati oluliselt erineda traditsioonilisel meetodil arvestatutest Olulisemad sammud tegevuspõhise arvestuse juurutamisel on: Tegevuste määratlemine ja kulukogumite moodustamine. Ressursside kulude arvestamine. Ressursi kulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse. Tegevuse kulukogumile põhjendatud kulukäiturite leidmine ja kulukäiturite määra arvestamine. Tegevuse kulukogumi kulude jaotamine kuluobjektidele. Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofia on lihtne ja loogiline: kulutused ja kulud ei teki iseenesest, kulutused ja kulud on teatud (juhtimis)tegevuste tulemus.
Kõik kommentaarid