Maarja Müür Rp13 Tugevused: Nõrkused: Aitab ettevõttel püstitada eesmärgi Kogemuste puudumine eelarve koostamisel Eelarvestamise tulemusel saab hinnata Esmakordsel tegemisel puudub võrdlusbaas millised tegevused on organisatsioonile Kehv analüüs kui puuduvad oskused vajalikud ja millised ei ole. tulemusi lugeda. Ettevõte saab hinnata oma huvigruppe Paljud ettevõtted koostavad ja kinnitavad ja edufaktorit sellest lähtuvalt eelarve, aga ei lähtu sellest. Prognoosi tulemus aitab sujuvalt Eelarvega püstitatud ülesande tegutseda konkurentsikeskkonnas ebamäärasuse aste on kõrge, töötajaid Suunab mõtlema läbi oma strateegiai
kujundamisel l2htuda. M6neti probleemsem on saada ylevaade panga reaalsetest v6imalustest . Selle valdkonna info kipub olema yldisem ja ebat2psem ja sageli l2htutaksejuhtide kogemustest. Kasutusel on ka efektiivsemad hindamisv6tteid, millest peamine on siseaudit. Siseauditi enamlevinud primaarsem ylesanne on riskide hindamine. Kuid rohkem on hakatud kasutama ka systeemi- ja protsessiauditit. Hinnangute kujundamisel on juhtkonna oluliseks abivahendiks SWOT analyys. Analyys sisaldab hinnangut neljale valdkonnale. Kaks sisemist ja kaks v2limist. Sisemised: org. tugevad kyljed, org. n6rgad kyljed. V2limised: ohud, mis v6ivad tekkida keskkonna muutustest ja tekkivad v6imalused seoses keskkonna arenguga. Myygiplaan. Panga strateegilised myygiplaanid on need, kus kajstatakse konkreetseid eesm2rke panga toodete v6i klientide l6ikes. Strateegilised myygiplaanid tuleb koostada selliselt, et k6ik eeldatavad ressursid nende saavutamiseks saadakse
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1
(finants hõlmab kogu ettevõtet, juhtimis aga selle üksikuid osi) Ettevõtte juhtimise kontrollsüsteem Protsess, mille kõigus juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid, et organistasiooni strateegia saaks ellu viidud. Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid: Strateegiline planeerimine – määratakse mis suunas organisatsioon järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi ligikaudsed tulud ja kulud. Eelarvestamine – eelarve plaan, mis hõlmab tavaliselt 1 aastat. Elluviimine ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab arvestust tegelike sisendite ja väljundite üle. Aruandlus ja hindamine – arvestusinformatsiooni summeerimine, analüüsimine ja edastamine raportite kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Margit Mathiesen SPORDIORGANISATSIOONI PERSONALIJUHTIMINE Referaat Juhendaja: Alar Rikberg Tartu 2010 Sisukord 1. Spordiorganisatsiooni põhistruktuur ja juhtimine........................................................................3 2. Sissejuhatus personalijuhtimisse..................................................................................................5 3. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad...................................................................6 4. Effektiivselt töötava personali leidmine......................................................................................7 5. Töö analüüs..................................................................................................................................8 6. Personali värbamine......
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käi
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
Kõik kommentaarid